{"id":47973,"date":"2022-02-02T03:38:34","date_gmt":"2022-02-02T03:38:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=47973"},"modified":"2022-02-02T03:38:34","modified_gmt":"2022-02-02T03:38:34","slug":"sport-uhendab-inimesi-ning-teeb-isegi-voimatu-voimalikuks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/sport-uhendab-inimesi-ning-teeb-isegi-voimatu-voimalikuks\/","title":{"rendered":"Sport \u00fchendab inimesi ning teeb isegi v\u00f5imatu v\u00f5imalikuks"},"content":{"rendered":"

Kaksik\u00f5ed Birgit Roht ja Berit Rohtj\u00e4rv (30) ning Alo Lillepea (45) kohtusid \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi vabatahtlikena Paide triatloni korraldusele kaasa aidates. S\u00f5pradeks on nad j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nini ning sellel aastal stardivad nad \u00fchtse tiimina IRONMAN 70.3 Tallinnal.<\/p>\n

Birgit ujub, Alo s\u00f5idab ratast ning Berit jookseb. Poolik raudmehe v\u00f5istlus meeskonna peale \u00e4ra jagades ei ole ju \u00fcle m\u00f5istuse raske, aga nende tiimi puhul on nii, et Alo osalemine on tegelikult v\u00e4ike ime. Kuna ta ei saa enam kunagi joosta, j\u00e4\u00e4b just tema kanda rattavahetus. Aga n\u00fc\u00fcd k\u00f5igest j\u00e4rjekorras.<\/p>\n

Vabatahtlikkus on elustiil<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nasel p\u00e4eval ei kujutaks keegi enam Eestis ette suuri spordiv\u00f5istlusi ilma vabatahtlike osaluseta. Olles ise olnud erinevatel v\u00f5istlustel meeskonna liikmeks, tean t\u00e4pselt, mis tunne see on. Vabatahtlikud annavad oma panuse millegi suure s\u00fcnniks ja saavad vastu osalejate emotsiooni ja t\u00e4nutunde. Sellistel \u00fcritustel koos pingutades saavad kaasteelistest s\u00f5brad kogu eluks. Minnes aga ise rajale, oskavad just nemad k\u00f5ige rohkem hinnata kaasaelajate v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

\u201eKui ei oleks olnud triatlonisuvesid, mil me kohtasime nii palju armsaid inimesi, keda t\u00e4naseni kalliks peame, siis ma ei tea, kas me teeksime \u00fcldse trenni nii nagu me t\u00e4na teeme. T\u00f5en\u00e4oliselt ei oleks meil kodus nii palju retuuse ja jooksutosse, kui me poleks kohtunud nende inimestega ja poleks tekkinud tahet olla nii v\u00e4ga nende moodi,\u201c \u00fctlevad Berit ja Birgit \u00fchest suust. \u201ePaide triatlonil oli vabatahtlikke v\u00f5ibolla 30 ringis ning olime nagu \u00fcks pere. Peretunne kandis meid aastast aastasse. Kui sa kord oled olnud vabatahtlik, siis j\u00e4\u00e4d selleks elu l\u00f5puni. N\u00e4iteks Tallinnas IRONMAN-i raja k\u00f5rval publikuna vaadates oleme vahel ikka asunud liikluskorraldaja v\u00f5i m\u00f5nda teise rolli. See tuleb automaatselt,\u201d lisavad nad.<\/p>\n

IRONMAN Tallinn 70.3<\/strong><\/p>\n

\"Berit
Berit ja ja Birgit enne elu esimest poolmaratoni Rakvere \u00d6\u00f6jooksul aastal 2014.<\/figcaption><\/figure>\n

Vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6tades v\u00f5lus triatlon Birgitit, Beritit ja Alot nii t\u00f5siselt, et kolmik otsustas sel aastal esmakordselt ise IRONMAN-il osaleda. \u201eEriliseks teeb asja see, et kohtusime esimest korda vabatahtlikena Paide triatlonil, mis on teatud m\u00f5ttes IRONMAN Tallinna eelk\u00e4ija. Ain-Alar Juhanson on ju Paidest p\u00e4rit nagu ka mina, Berit ja Birgit. Mina l\u00e4ksin Ainile n\u00f5u ja j\u00f5uga appi ning nii me kohtusime,\u201c r\u00e4\u00e4gib Alo saatuslikust hetkest.<\/p>\n

Berit ja Birgit on p\u00e4rit sportlikust perest. Nende isa ja \u00f5de tegelesid v\u00f5rkpalliga ning ema kergej\u00f5ustikuga, igal s\u00fcgisel k\u00e4idi Paide-T\u00fcri rahvajooksul ja talvel koos suusatamas. Triatloni juurde vabatahtlikeks j\u00f5udsid nad t\u00e4iesti juhuslikult, sest v\u00e4iksemas linnas suvel \u00fclearu palju \u00fcritusi ei korraldatud. \u201eMitmed aastad j\u00e4rjest vabatahtlikena t\u00f6\u00f6tades lubasime endale, et j\u00e4rgmisel aastal osaleme ka ise ning n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks saab see teoks,\u201d \u00fctlevad \u00f5ed.<\/p>\n

Kuigi Alo ei saa joosta, suudab ta meditsiinilise imena siiski korralikus mahus ratast s\u00f5ita, suusatada, ujuda ja veidi korvpalli m\u00e4ngida. \u201eSel aastal otsustasin, et aeg on startida raudmehe v\u00f5istlusel, olgu kas terve v\u00f5i poolik distants, kuigi joosta ma t\u00f5esti ei saa. Sisuliselt samal p\u00e4eval, kui selle peale m\u00f5tlesin, kirjutas Berit, et tema unistab ammu IRONMAN-il osalemisest. Mul ei j\u00e4\u00e4nudki muud \u00fcle, kui teha ettepanek tiimi moodustamiseks,\u201d r\u00e4\u00e4gib Alo.<\/p>\n

Hetkel teevad k\u00f5ik kolm tiimiliiget treeningplaane, tegelevad aeroobse mahutrenniga, motiveerivad \u00fcksteist ning on augustis valmis rajale minema FURY nime kandva segatiimina. Lisaks tegeleb Alo viis p\u00e4eva n\u00e4dalas v\u00f5imlemise ja venitustega, et hoida keha toonuses.<\/p>\n

Oh need puusad\u2026<\/strong><\/p>\n

Kui j\u00f5uame jutuga jooksmise juurde, hakkab Alo naerma. \u201eSellega on nii, et ma jooksin maratonidega oma puusad puruks,\u201d lausub ta. Alo on v\u00f5ibolla \u00fcks sajast tuhandest, kelle puusad olid s\u00fcndides vale kujuga. \u201eP\u00f5him\u00f5tteliselt jooksin puusakontidega vaagnaluu seestpoolt pehmeks. Ma olin ka maailmas \u00fcks esimesi, kellel l\u00f5igati puusakondid tagasi \u00fcmmarguseks,\u201c selgitab ta.<\/p>\n

Operatsioonilauale sattus ta p\u00e4rast mitmeid aastaid kestnud korralikke treeninguid ja kahte l\u00e4bitud maratoni Stockholmis ja Helsingis. \u201eMulle l\u00f5igati tagumikku 20 cm auk, l\u00f6\u00f6di luu puruks, keerati kondiots v\u00e4lja, l\u00f5igati \u00fcmaraks ning pandi puusad nelja 7 cm kruviga tagasi, kummagi puusa jaoks kaks,\u201d kirjeldab mees. Aastase vahega tehti kaks operatsiooni. M\u00f5lema j\u00e4rel pidi ta hakkama uuesti k\u00f5ndima \u00f5ppima.<\/p>\n

\"Korvpallitrenn\"
Korvpallitrennis Alo end tagasi ei hoia<\/figcaption><\/figure>\n

Hetkeks kaob Alo h\u00e4\u00e4lest l\u00f5busus, kui ta meenutab esimesi p\u00e4evi. \u201eViis p\u00e4eva jooksis vaid verd ja oli j\u00f5hkralt valus. Sealt edasi l\u00e4ksin kahe karguga vaikselt liikvele, kont oli valus, niidid sees,\u201c s\u00f5nab ta. Istuda mees ei saanud, selili magama j\u00e4i valuvaigistite toel. Kargutamine, mille ajal Alo liikus p\u00e4evas keskmiselt 10 km, pani proovile tema vastupidavuse ja valul\u00e4ve piiri. Enam-v\u00e4hem normaalselt k\u00f5ndima hakkas ta umbes poole aasta p\u00e4rast. Ja nii kaks korda.<\/p>\n

Vigastuse hetkel oli Alo 30-aastane. Arstid soovitasid tal heaga aktiivne sportimine unustada ning vahel harva rattaga t\u00f6\u00f6le ja tagasi s\u00f5ita. Spordihingega mees aga ei tahtnud sellega leppida. Kolmandal aastal p\u00e4rast \u00f5nnetust, alustas Alo suusatreeningutega ning l\u00e4bis k\u00e4te j\u00f5ul ja suure tahtej\u00f5uga 90 km pikkuse Vasaloppeti. Kokku on ta selle l\u00f5petanud lausa viiel korral. Maailma k\u00f5ige legendaarsem klassikamaraton on isegi t\u00e4iesti tervete \u201evaruosadega\u201c harrastussportlasele paras p\u00e4hkel, aga meie loo kangelane j\u00f5udis esimesel korral kohe ka fini\u0161isse. Saksamaal toimunud K\u00f6nig-Ludwig-Lauf klassikalises suusamaratonil \u00f5nnestus Alol omas vanuseklassis lausa esisaja hulka j\u00f5uda.<\/p>\n

Pikkust on mehel kahe meetri ligi ning v\u00f5iks ju arvata, et korvpallitreeningutel hoiab ta end tagasi, j\u00e4\u00e4des keskpositsioonile s\u00f6\u00f6tu ootama, aga seda ta ei tee. \u201eMa tean, et iga trenn v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulle viimaseks. Aga just see annab igale viimasele kui m\u00e4nguminutile hoopis teise maitse, teen k\u00f5ik kaasa nagu saan,\u201c \u00fctleb mees \u00f5hinaga.<\/p>\n

\"Suusamaratonid\"
Suusamaratonidel on Alo ennast k\u00f5vasti \u00fcletanud<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam on leida vaimne tasakaal<\/strong><\/p>\n

\"Alo
Alo unistab m\u00e4gedes matkamisest<\/figcaption><\/figure>\n

\u201eTunnistan ausalt, et k\u00fcmme aastat ma ei saanudki juhtunust vaimselt \u00fcle. N\u00e4gin pidevalt unes midagi sellist, et seisin t\u00e4navavalgustuslambi all, sadas peenikest vihma. Keha auras p\u00e4rast jooksu, vaatasin taevasse ja teadsin, et ma ei saa mitte kunagi enam joosta,\u201d meenutab Alo.<\/p>\n

Ma ei saa j\u00e4tta k\u00fcsimata, kas eluisu kadus ka vahepeal \u00e4ra. \u201eAus vastus on see, et ma olen ideaalne naeratava depressiooni n\u00e4ide. Alkoholi vastu on mul \u00f5nneks heas m\u00f5ttes allergia, lihtsalt ei taha. T\u00e4na mediteerin iga p\u00e4ev, et hoida meel rahulik. Pealt vaadates n\u00e4en ma ju muidu terve v\u00e4lja, aga tasakaal oli vaja leida eelk\u00f5ige vaimselt. Kui selline asi juhtub, siis esimese sammuna tuleks ilma valeh\u00e4bita minna ps\u00fchholoogi juurde, sest k\u00f5ik algab peast. Mina seda ei teinud, l\u00f5hkusin ennast nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt. Eks esimene Vasaloppet oli ka selline \u00e4ngi v\u00e4ljalaskmine. Hiljem selge peaga v\u00f5isteldes suusatasin juba r\u00f5\u00f5muga. J\u00e4rgmised suuremad unistused ja ettev\u00f5tmised on mul seotud pikkade matkadega m\u00e4gedes, millega soovin juba sel aastal alustada,\u201d \u00fctleb Alo positiivselt.<\/p>\n

\u00dchiselt eesm\u00e4rgi nimel<\/strong><\/p>\n

\"Berit
Berit ja Birgit on muuhulgas rahvatantsu tantsinud aastast 2008, pilt on tehtud 2019 aasta tantsupeol<\/figcaption><\/figure>\n

IRONMAN 70.3 Tallinna\u00a0v\u00f5istlust minnakse\u00a0v\u00f5istkonnana\u00a0eelk\u00f5ige nautima. Birgiti s\u00f5nul on tema kanda k\u00f5ige vastutusrikkam roll,\u00a0kuna kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5istlus s\u00f5ltub tema ujumisest ehk \u00f5igel ajal fini\u0161isse j\u00f5udmisest. Berit treenib \u00fcheksakuuse lapse k\u00f5rvalt Viljar Vallim\u00e4e jooksugrupis ning kui k\u00f5ik sujub, soovib ta 21,1 km jooksuetapi l\u00e4bida ajaga 1.45 piires. Alo ei j\u00f5ua v\u00f5istlust \u00e4ra oodata. \u201eKavatsen sajaga nautida ja ma tahaksin nii v\u00e4ga, et mu pere saaks mulle \u00fckskord raja \u00e4\u00e4res kaasa elada,\u201c\u00a0v\u00f5tab ta ootuse kokku.<\/p>\n

Kohtumiseni IRONMAN Tallinn stardis!<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n

Fotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaksik\u00f5ed Birgit Roht ja Berit Rohtj\u00e4rv (30) ning Alo Lillepea (45) kohtusid \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi vabatahtlikena Paide triatloni korraldusele\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":47974,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,149],"class_list":["post-47973","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47973","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47973"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47973\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47982,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47973\/revisions\/47982"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47974"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47973"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47973"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47973"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}