{"id":47984,"date":"2022-02-07T06:43:14","date_gmt":"2022-02-07T06:43:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=47984"},"modified":"2022-02-07T06:43:14","modified_gmt":"2022-02-07T06:43:14","slug":"jaapurjetaja-rasmus-maalinn-hingab-maailma-tippudele-kuklasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/jaapurjetaja-rasmus-maalinn-hingab-maailma-tippudele-kuklasse\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4purjetaja Rasmus Maalinn hingab maailma tippudele kuklasse"},"content":{"rendered":"

J\u00e4\u00e4purjetaja Rasmus Maalinn (22) on k\u00f5rgelt tituleeritud sportlane – ta on kroonitud noorte maailmameistriks, viis korda juunioride maailmameistriks ja neli korda juunioride Euroopa meistriks. Parim koht t\u00e4iskasvanute MM-lt on kuues, aga pjedestaal on mitmel puhul olnud k\u00e4eulatuses. Lisaks s\u00e4ravatele saavutuste j\u00e4\u00e4 peal, v\u00f5ib Rasmust toimetamas n\u00e4ha jalgpallimurul. T\u00f5si, mitte m\u00e4ngija, vaid hoopis kohtuniku rollis.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4purjetamine on Eestis v\u00e4ga pikkade traditsioonidega spordiala. Kuidas sina j\u00e4\u00e4purjetamise juurde j\u00f5udsid?<\/strong><\/p>\n

L\u00e4ksin 8-aastaselt P\u00e4rnu Jahtklubisse<\/a> suvepurjetamise trenni. P\u00e4rnus on tugevad purjetamise traditsioonid ja palju varustust. Kuna talvel peale j\u00f5utreeningu midagi teha ei saanud, hakkasin 10-aastaselt j\u00e4\u00e4purjetamist proovima. Algselt oli see asendustegevus, et saaks talvel ka purjetamisega tegeleda. Suurem plaan oli suvepurjetamisel, aga ajapikku hakkas talialal paremini minema.<\/p>\n

M\u00e4letad sa enda elu esimest j\u00e4\u00e4purjetamise v\u00f5istlust? Kus see oli ja kuidas l\u00e4ks?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Otseselt ei m\u00e4leta, aga \u00fcks esimesi v\u00f5istlusi meenub k\u00fcll. See toimus teisel pool Saaremaad. Vihma sadas k\u00f5vasti ja sain teistelt ringiga sisse. Tuult v\u00e4ga ei olnud ja kui ma hakkasin kaldale jalutama, astusin kalap\u00fc\u00fcgi auku. Jalg oli l\u00e4bim\u00e4rg ja m\u00f5tlesin, et k\u00e4igu kuu peale see j\u00e4\u00e4purjetamine. See oli p\u00e4ris \u00f5udne (naerab).<\/p>\n

Mis hetkel tekkis esimene t\u00f5eline eduelamus?<\/strong><\/p>\n

Kuna olin trennikaaslastest hiljem alustanud, siis ma suvepurjetamises veel nii hea ei olnud. Aga talvel hakkasin teisi v\u00f5itma ja olin nendega v\u00f5rdsem kui suvel. 2014. aastal asus meie treenerina t\u00f6\u00f6le Mihkel Kosk, kes aitas meid v\u00e4ga palju edasi ja tasuks v\u00f5tsime sama aasta MM-ilt P\u00e4rnu Jahtklubi poistega kolmikv\u00f5idu. Mina olin esimene. Sealt sain t\u00f5esti esimese suure eduelamuse.<\/p>\n

\"\"
Rootsis Orsasjo\u0308ni ja\u0308rvel ja\u0308a\u0308purjetamise DN klassi maailmameistrivo\u0303istlustel- Foto: Ott Kallas<\/figcaption><\/figure>\n

Tundsid p\u00e4rast seda, et see on midagi, millega v\u00f5iksid professionaalsel tasemel tegeleda?<\/strong><\/p>\n

Siis ma kindlasti seda veel ei uskunud. J\u00e4rgmisesse klassi \u00fcleminek l\u00e4ks suhteliselt lihtsalt. DN-juuniorides oli koheselt isegi medaliv\u00f5imalus. Aga kui 2016. aastal tuli juunioride klassis esimene MM-tiitel, hakkasin m\u00f5tlema, et tahaksin ka t\u00e4iskasvanute arvestuses maailma tippu kuuluda. Mind hakati ka suhteliselt varakult t\u00e4iskasvanute v\u00f5istlustele kutsuma. Juba 2015. aastal s\u00f5itsin t\u00e4iskasvanute MM-il. Sain selleks eriloa.<\/p>\n

Kuidas seal l\u00e4ks?<\/strong><\/p>\n

T\u00e4iskasvanute arvestuses on A, B ja C klass. Kui esimest korda s\u00f5idad, siis esimesed s\u00f5idud on kvalifikatsioonis\u00f5idud. S\u00f5idad 12 parema sekka, siis t\u00f5used j\u00e4rgmisesse gruppi. Olin esimeses s\u00f5idus kaheksas ja olin h\u00e4sti r\u00f5\u00f5mus, aga siis tuli varustuse kontroll. Reeglites oli kirjas, et mingi asi pidi olema v\u00e4rvitud m\u00f5\u00f5dukirjaga, aga mul oli sinna teip pandud ja sain disklahvi. Ei saanud j\u00e4rgmisesse gruppi. Pronks grupis s\u00f5itsin l\u00f5puks kolmandaks, aga see oli \u00fcldarvestuses 125. koht. Noorena oli see ikka positiivne kogemus.<\/p>\n

\"Rasmus
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Milline on j\u00e4\u00e4purjetaja f\u00fc\u00fcsiline ja tehniline ettevalmistus? Peate ju ka enda varustuse eest ise hoolitsema.<\/strong><\/p>\n

Hooaeg kestab tavaliselt novembrist m\u00e4rtsini. Novembris oleme enamasti P\u00f5hja-Soomes laagris ja v\u00f5istlushooaeg algab jaanuaris.<\/p>\n

Hooaja ettevalmistus on peamiselt j\u00f5usaal ja kuna j\u00e4\u00e4rpurjetamises peab alguses sprintima, siis on jooksutrennid ja kiirustrennid ka. Sporti teen aastaringselt, aga septembris-oktoobris alustan tavaliselt p\u00f5hjalikuma ettevalmistusega. Kolm korda n\u00e4dalas teen ujumistrenni ja \u00f5htuti lisaks j\u00f5usaali. Kahel \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eval on jooksutrennid.<\/p>\n

K\u00f5ik tipps\u00f5itjad peavad tegelema varustuse ettevalmistamisega. J\u00e4\u00e4purjetamises on uisumaailm h\u00e4sti t\u00e4htis. Need tuleb teritada ja kui uuendad mingit varustust, siis tuleb k\u00f5ik omavahel kokku sobitada. T\u00f6\u00f6kojas l\u00e4heb aastas rohkem tunde kui j\u00e4\u00e4l reaalselt purjetada saab.<\/p>\n

Kui palju erinevaid purjesid kasutate?<\/strong><\/p>\n

Tavaliselt on komplektis kolm erinevat purje. On n\u00f5rga tuule puri, keskmise v\u00f5i tugeva tuule puri ja lisaks veel \u00fcks puri, mis sobib s\u00f5itmiseks siis, kui on pigem tugev tuul, aga j\u00e4\u00e4 on t\u00e4iesti sile.<\/p>\n

Uiske ja purjesid v\u00f5id osta endale k\u00fcmneid, aga t\u00e4iskasvanute MM-il v\u00f5id kasutada ainult kahte purje ja \u00fcheksat uisku. Tipps\u00f5itjatel on kaasas 20-30 uisku ja kolm purje, mille seast tehakse sobivaim valik.<\/p>\n

Seal on samamoodi taktika, et milliseid uiske ja millist purje sa kasutad. Tuleb ilmateadet j\u00e4lgida ja vaadata, ka saad midagi enda kasuks \u00e4ra kasutada ja kas pead selle arvelt j\u00e4rgmistel p\u00e4evadel kompromisse tegema.<\/p>\n

\"Rasmus
Foto: Jaak Nirgi<\/figcaption><\/figure>\n

Kust sa k\u00f5iki neid teadmisi ammutanud oled? On sul l\u00e4bi aegade olnud kindel mentor v\u00f5i oled pidanud n-\u00f6 ise\u00f5ppija rollis olema?<\/strong><\/p>\n

Mihkel Kosk on kindlasti mulle v\u00e4ga palju abiks olnud. Alguses oli ta mu treener, aga n\u00fc\u00fcd on ta pigem treeningpartner. Ta on pannud v\u00e4ga suure aluse minu j\u00e4\u00e4purjetaja karj\u00e4\u00e4rile. P\u00e4rnus on v\u00e4ga palju kogenud j\u00e4\u00e4purjetajaid ja \u00fcldse on kogukond v\u00e4ga lahke. K\u00f5ik jagavad omavahel infot ja kogemusi. N\u00fc\u00fcd, kus olen sama kiireks saanud kui Mihkel, olen hakanud ka ise rohkem anal\u00fc\u00fcsima ja tegema mingeid asju teisiti. Teisi kopeerides kiiremaks ei saa.<\/p>\n

Kui kallis spordiala j\u00e4\u00e4purjetemine on? Kui palju maksab \u00fcks profipurjekas?<\/strong><\/p>\n

Kui tahad maailmaklassi purjekat, siis kogu kupatus l\u00e4heb maksma umbes 15\u00a0000 eurot. Aga n\u00e4iteks uisud v\u00e4ga palju ei kulu ja see on reeglina \u00fchekordne investeering. V\u00e4ga h\u00e4id uiske on ka seet\u00f5ttu inimeste k\u00e4est v\u00e4ga raske k\u00e4tte saada. Osad r\u00e4\u00e4givad, et m\u00f5ned uisud on tehtud vana j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja v\u00f6\u00f6ri metallist ja on eriti head. On selliseid maagilisi uiske, mida ei olegi v\u00f5imalik k\u00e4tte saada.<\/p>\n

Kuidas n\u00e4evad v\u00e4lja teie treeningud j\u00e4\u00e4 peal?<\/strong><\/p>\n

Kuna hooaeg on l\u00fchike, siis teeme trennides sisuliselt v\u00f5istlusi. Pannakse kaks m\u00e4rki, ideaaltingimustes pannakse m\u00e4rgivaheks kaks kilomeetrit. Proovitakse erinevaid varustusi ja j\u00e4lgitakse seda, milline j\u00e4\u00e4 on ja siis vaadatakse, kes kiirem on. Vahetatakse purjeid, uiske ja tehakse selliseid v\u00f5istlusmomendiga treeninguid.<\/p>\n

Mis sind sel hooajal veel ees ootamas on?<\/strong><\/p>\n

P\u00f5hieesm\u00e4rk on t\u00e4iskasvanute MM 19.- 26. veebruarini. 6.-11. m\u00e4rtsini on juunioride MM. T\u00e4iskasvanute arvestuses on eesm\u00e4rk s\u00f5ita k\u00fcmne parema sekka. Alla selle oleks selgelt pettumus. Selleks, et medalit v\u00f5ita, peab k\u00f5ik ideaalselt \u00f5nnestuma. Juunioride arvestuses alla v\u00f5idu ei saa m\u00f5elda. Seal on pigem kohustus v\u00f5ita, kui midagi muud.<\/p>\n

Sul on noore mehena siis v\u00e4ga pikk karj\u00e4\u00e4r alles ees. Millised su eesm\u00e4rgid ja unistused j\u00e4\u00e4purjetajana on?<\/strong><\/p>\n

Suuremat sihti ei saa seada kui t\u00e4iskasvanute maailmameistriv\u00f5istluste v\u00f5it. Eestis on meie spordialal k\u00fcll pikk ajalugu, aga s\u00fcsinikmastidega pole keegi eestlastest maailmameistriks tulnud. Viimati v\u00f5itis MM-tiitli Tiit Haagma 1984. aastal. P\u00f5him\u00f5tteliselt 40 aastat pole \u00fckski eestlane MM-i v\u00f5itnud. V\u00e4hemat eesm\u00e4rki ei saa seada endale.<\/p>\n

\"\"
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Mis sulle j\u00e4\u00e4purjetamise juures meeldib?<\/strong><\/p>\n

Kiirus ja adrenaliin. Kui v\u00f5istluss\u00f5idu ajal on tippkiirus 100+ kilomeetrit tunnis, siis see r\u00e4\u00e4gib enda eest. Kui oled j\u00e4\u00e4purjekas, kus pidureid ei ole, siis see on ikka korralik adrenaliinipauk. Seletamatu tunne. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda langevarjuh\u00fcppe v\u00f5i m\u00f5ne ekstreemsusega. Lisaks veel see, et sa ei ole \u00fcksi keset j\u00e4\u00e4v\u00e4lja. S\u00f5idad 100 kilomeetrit tunnis ja sul on k\u00fcmme venda tihedalt koos. Kelkudega, millel ei ole pidureid. Vahed on 30 sentimeetrit.<\/p>\n

Kogukond on samuti h\u00e4sti \u00fchtehoidev, k\u00f5ik on alati s\u00f5bralikud ja aitavad. Tehakse \u00fchist asja fanatismist ja see annab samuti head energiat.<\/p>\n

Tundub k\u00f5rvaltvaatajale \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik spordiala. Kui palju tipptasemel \u00f5nnetusi juhtub? Oled ise ka m\u00f5nes tugevamas \u00f5nnetuses osalenud?<\/strong><\/p>\n

V\u00e4ga tihti \u00f5nnetusi ei juhtu. Tavaliselt on kogenematud need, kes satuvad avariidesse. Kahes suuremas \u00f5nnetuses olen osaline olnud. M\u00f5lemal korral s\u00f5ideti mulle k\u00fcljepealt sisse, kuigi mul oli ees\u00f5igus. Kuna kiirused on suured, siis v\u00e4simuse pealt neid eksimusi ikka juhtub.<\/p>\n

2020. aasta juunioride MM-il Rootsis sain iseenda lollusest vigastada. Hooletusest libises jalg kelgu pealt maha, naelik j\u00e4i j\u00e4\u00e4sse kinni ja kelk s\u00f5itis jalast \u00fcle. Kuna MM-tiitlist lahutas \u00fcks s\u00f5it, otsustasin jala \u201eMacGyveriga\u201c kinni teipida ja l\u00f5puni s\u00f5ita. Tasus \u00e4ra ja tulin maailmameistriks. EM peeti kohe sinna otsa, aga seal ma enam ise joosta ei suutnud. J\u00e4\u00e4purjetamises on reegel, et keegi v\u00f5ib sind stardis l\u00fckata, kui oled vigastada saanud. Nii sain startida ja v\u00f5itsin ka EM-i \u00e4ra. Eestisse j\u00f5udes selgus, et mul oli jalalabas murd.<\/p>\n

\"Rasmus
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Mis on sinu jaoks senise karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige s\u00e4ravam saavutus?<\/strong><\/p>\n

T\u00e4iskasvanute MM-il saavutatud tulemused. 2019. aastal olin v\u00f5\u00f5ra varustusega seitsmes ja 2020 oma varustusega kuues. M\u00f5lemal regatil olid enne viimast s\u00f5itu medaliv\u00f5imalused, aga pisut halva \u00f5nne t\u00f5ttu j\u00e4i medal veel saamata.<\/p>\n

Mida pead tegema, et j\u00f5uaksid t\u00e4iskasvanute seas poodiumile?<\/strong><\/p>\n

Annan igal aastal endast maksimumi, aga tegelikult peab ka k\u00f5vasti vedama. N\u00e4iteks ilmaga. Peab olema minu ilm ja t\u00e4pselt minule sobivad olud. N\u00e4rv peab ka vastu pidama loomulikult. Kuna ma olen juunioride klassis juba pikalt eesotsas s\u00f5itnud, siis olen pingega harjunud. Viimastel aastatel ei ole ka t\u00e4iskasvanute seas v\u00e4ga survet tundnud.<\/p>\n

Millised on sulle k\u00f5ige sobivamad olud?<\/strong><\/p>\n

Vanasti sobis mulle selgelt n\u00f5rgem tuul, aga viimastel aastatel olen teinud t\u00f6\u00f6d, et ka tugevama tuulega konkurentsis p\u00fcsida. Olen selleks ka uut varustust ostnud. Ma arvan, et mul on komplekt koos, et medalitele konkureerida. Pean lihtsalt sajaprotsendiliselt \u00f5nnestuma. Purjetamises ei ole nii mustvalge, et oled teisest f\u00fc\u00fcsiliselt peajagu \u00fcle. M\u00e4\u00e4ramatust on h\u00e4sti palju ja k\u00f5ik asjad peavad kokku klappima.<\/p>\n

Toetajad on iga sportlase jaoks \u00e4\u00e4rmiselt olulised abilised. Kuidas sai alguse sinu koost\u00f6\u00f6 Sportlandiga?<\/strong><\/p>\n

Kuna ma teadsin br\u00e4ndijuht Annika Tuisku, siis kirjutasin talle, et mul on sellised tulemused ja uurisin, kas nad oleksid huvitatud koost\u00f6\u00f6d tegema. Annika oli kohe v\u00e4ga positiivselt meelestatud. Seej\u00e4rel kohtusime ja leppisime kokku, kuidas me koost\u00f6\u00f6d teha saaksime. N\u00fc\u00fcd on minu purjeka peal ka Sportlandi<\/a> kleeps kenasti olemas ja partnerlus ametlik.<\/p>\n

See on h\u00e4sti lahe, et Sportland toob Helly Hanseni ja Musto purjetamisriideid Eestisse. Need on v\u00e4ga kvaliteetsed ja head. T\u00e4nu Sportlandile saan n\u00fc\u00fcd \u00e4gedad poodiumiriided, mida saan ka vabal ajal kanda.<\/p>\n

\"Rasmus
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Lisaks sellele, et sa oled tipptasemel j\u00e4\u00e4purjetaja, oled sa aktiivne jalgpallikohtunik. Kuidas sa kohtunikut\u00f6\u00f6 juurde j\u00f5udsid?<\/strong><\/p>\n

Minu elus ongi justkui kaks hooaega. Jalgpallihooaeg kestab m\u00e4rtsist novembrini ja j\u00e4\u00e4purjetamine novembrist m\u00e4rtsini. Aasta on h\u00e4sti \u00e4ra jaotatud. Mina jalgpallitrennis k\u00e4inud ei ole, aga minu \u00f5de m\u00e4ngis noorteklassis Eesti koondises. Tema hakkas \u00fchel hetkel kohtunikuks. Kuna olin jalgpallif\u00e4nn ja mulle meeldis jalgpalli j\u00e4lgida, m\u00f5tlesin, et miks mitte, proovin ka. Alguses tundus lahe, et saan natuke taskuraha teenida. Olin siis 15-aastane. Mida aeg edasi, seda rohkem mulle amet meeldima hakkas. 2021. aastal tegin Premium liigas Viljandi Tuleviku ja FC Kuressaare viimase vooru m\u00e4ngus v\u00e4ljakukohtunikuna deb\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n

Mis kategooria kohtunik sa oled?<\/strong><\/p>\n

Olen Premium liiga arengugrupi v\u00e4ljakukohtunik. Peamiselt olen vilistanud esiliiga m\u00e4nge. Neljanda kohtunikuna olen k\u00f5rgliigas kaasa teinud umbes k\u00fcmnes m\u00e4ngus. Kokku tuli eelmisel hooajal umbes 35 m\u00e4ngu.<\/p>\n

Mis sulle kohtunikut\u00f6\u00f6 juures meeldib?<\/strong><\/p>\n

See, et m\u00e4ngijad mu peale karjuvad (naerab). Kuna ma ei ole jalgpallur, siis l\u00e4bi kohtunikut\u00f6\u00f6 saan olla osa m\u00e4ngust. See on ka inimesena mind palju arendanud, sest kohtunikuna pead olema tasakaalukas ja suutma lahendada erinevaid probleeme. Kohtunike kogukond on ka h\u00e4sti tore ja kokkuhoidev. See teeb kogu protsessi nauditavaks.<\/p>\n

Millised ambitsioonid sul jalgpallikohtunikuna on? Kui \u00fchel hetkel enam j\u00e4\u00e4purjetamisega ei tegele, siis hakkad t\u00e4iskohaga m\u00e4nge vilistama?<\/strong><\/p>\n

Esimene eesm\u00e4rk on j\u00f5uda nii kaugele, et saaks Premium liigas terve hooaja vilistada. Kunagi tahaks ka rahvusvaheliseks kohtunikuks saada. Tahaks selliseid m\u00e4nge ka vilistada, kus suur staadion on puup\u00fcsti rahvast t\u00e4is.<\/p>\n

On kohtunikut\u00f6\u00f6st midagi j\u00e4\u00e4purjetamisse kaasa v\u00f5tta ja vastupidi?<\/strong><\/p>\n

Sprindikiirus kindlasti. Nii nagu j\u00e4\u00e4purjetamises, peab ka jalgpallikohtunikul olema hea sprindiv\u00f5imekus. Samamoodi ka v\u00f5hmatreeningud. M\u00f5lemad ametid n\u00f5uavad vastupidavust.<\/p>\n

Kuidas sul \u00fclikoolis l\u00e4heb?<\/strong><\/p>\n

Viimane semester algab. Kui k\u00f5ik l\u00e4heb plaanip\u00e4raselt, siis saan kevadel Tallina Tehnika\u00fclikooli bakalaureuse kraadi tootearenduse ja robootika erialal.<\/p>\n

Tundub, et sul \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju vaba aega ei ole. J\u00e4\u00e4b sul aega mingisugusteks hobideks ka?<\/strong><\/p>\n

Vaba ajaga on t\u00f5esti keeruline. Kinos meeldib k\u00e4ia ja reisida meeldib ka v\u00e4ga. Aastas \u00fcritan m\u00f5ne n\u00e4dala ikka v\u00f5tta, et puhata.<\/p>\n

Tekst: Virgo Agan<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4\u00e4purjetaja Rasmus Maalinn (22) on k\u00f5rgelt tituleeritud sportlane – ta on kroonitud noorte maailmameistriks, viis korda juunioride maailmameistriks ja neli\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":47985,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[81,251,149],"class_list":["post-47984","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-persoon","tag-purjetamine","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47984"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47984\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47993,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47984\/revisions\/47993"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}