{"id":48478,"date":"2022-05-25T05:00:01","date_gmt":"2022-05-25T05:00:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=48478"},"modified":"2022-05-24T14:08:35","modified_gmt":"2022-05-24T14:08:35","slug":"harrastusjooksja-maris-heinaru-igauks-voib-saada-sportlaseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/harrastusjooksja-maris-heinaru-igauks-voib-saada-sportlaseks\/","title":{"rendered":"Harrastusjooksja Maris Heinaru: iga\u00fcks v\u00f5ib saada sportlaseks"},"content":{"rendered":"

Maris Heinaru (43) on maratonijooksja ja m\u00e4gironija. Reisida armastab spontaanselt ja seljakotiga. Viie aasta jooksul on ta t\u00f5siste jooksutreeningute k\u00e4igus kahekordistanud oma aastast kilometraa\u017ei, t\u00f5stes selle 2000 kilomeetrilt 4000 peale. Isiklik rekord maratonis on selle ajaga paranenud lausa poole tunni v\u00f5rra.<\/p>\n

Oma teekonna kohta \u00fctleb ta j\u00e4rgmist: \u201eSain jooksjaks paljuski juhuse tahtel. Ma poleks kunagi arvanud, et p\u00e4rast rohkem kui k\u00fcmmet aastat ja tuhandeid kilomeetreid muutub jooksmine minu jaoks nii oluliseks. Minu teekond n\u00e4itab, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik, kui julged proovida.\u201c<\/p>\n

Jooks on ideaalne spordiala<\/strong><\/p>\n

\"Maris\"\u201eMinu eesm\u00e4rk on inspireerida inimesi jooksma. Eesk\u00e4tt just 35+ vanuses naisi. Jooksmisega ei ole kunagi hilja alustada, aga v\u00e4ga oluline on \u00f5igesti treenida. Suurte sihtide korral tuleb loomulikult rohkem aega leida ja panustada,\u201c toob Maris esile k\u00f5ige t\u00e4htsama.<\/p>\n

Tehnoloogiafirmas t\u00f6\u00f6tamise ja kaheaastase lapse k\u00f5rvalt, treenib ta kuus korda n\u00e4dalas, m\u00f5nel p\u00e4eval ka kaks korda. \u201eEnamasti jooksen varahommikuti, kui on k\u00f5ige lihtsam aega leida. Pikemad ja raskemad trennid j\u00e4\u00e4vad \u00f5htusse,\u201c kirjeldab ta oma trennir\u00fctmi.<\/p>\n

Jooksjaks juhuse tahtel<\/strong><\/p>\n

K\u00f5lab uskumatult, aga 2021. aasta Eesti maratonijooksu neljanda koha omanik ning N 40-44 klassis Eesti rekordi (2:57:58) p\u00fcstitanud naine ei armastanud kooli ajal \u00fcldse joosta. Esimesed m\u00e4lestused n\u00e4iteks teatev\u00f5istlustelt olid pigem ebameeldivad, kuigi kehaline kasvatus talle \u00fcldjoontes meeldis. \u201eOlen tegelenud peotantsu, ratsutamise, karate ja kaljuronimisega. Otsisin pikalt oma ala. Jooksma hakkasin umbes 30-aastaselt ning t\u00e4iesti juhuslikult. Endine t\u00f6\u00f6koht v\u00e4lismaal sponsoreeris Kopenhaageni maratonil osalemist ja otsustasin v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tta, kuigi selleks hetkeks polnud eraldi jooksutrenni \u00fcldse teinud. M\u00f5tlesin, et lihtsalt s\u00f6rgin ja k\u00f5nnin selle l\u00e4bi. Hetkest, kui osad t\u00f6\u00f6kaaslased hakkasid minu l\u00f5petamise peale kihla vedama, tekkis \u00a0trots trenni teha, et maratoni fini\u0161isse j\u00f5uda. Mida rohkem ma jooksin, seda rohkem see mulle meeldis ja oma esimese maratoni l\u00e4bisin ajaga 4:12,\u201d r\u00e4\u00e4gib Maris, kuidas k\u00f5ik 2008. aasta l\u00f5pus alguse sai.<\/p>\n

Eesm\u00e4rgid muutuvad ajas<\/strong><\/p>\n

\"Maris\"\u201eEsimene suurem eesm\u00e4rk oli joosta maraton alla nelja tunni, siis alla 3:30 ja l\u00f5puks alla kolme tunni. Seda viimast sihti seades j\u00e4in lapseootele ning treeningutesse tekkis \u00fcheksakuuline paus. P\u00e4rast uuesti jooksma hakkamist, j\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6d sama eesm\u00e4rgi nimel ning see sai t\u00e4idetud mullu detsembris Malaga maratonil,\u201c kirjeldab Maris. Tema s\u00f5nul oli tegu raske katsumusega, kuna Eesti talvest tulles pidi kohanema Hispaanias valitsenud kuumusega.<\/p>\n

\u201eEesm\u00e4rgid peavad olema pisut k\u00e4ttesaamatud, muidu pole need piisavalt s\u00fctitavad. Maratonis on minu uus unistus joosta 2:45. Ma ei tea, kas ma seda suudan, aga teoorias on see v\u00f5imalik. Usun, et ka poolmaratonis ja 10 km-s, suudan uusi isiklikke p\u00fcstitada,\u201d seab ta j\u00e4rjest k\u00f5rgemaid sihte.<\/p>\n

Treener Urmas Randma oskab sportlasi motiveerida<\/strong><\/p>\n

Treeningpartneri jooksuklubi, keda ka Sportland<\/a>\u00a0toetab, koondab \u00fcle Eesti k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid jooksjaid. \u201eLiitusin klubiga 2015. aastal, kui jooksin Valencias maratoni. Sellel aastal osales seal vist rekordarv eestlasi, lausa \u00fcle 50. Mina sattusin suhtlema Treeningpartneri inimestega, kes kutsusid \u00fchistrennidesse ning ise tundsin ka, et n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige hetk m\u00f5ne klubiga liituda,\u201c \u00fctleb Maris.<\/p>\n

P\u00e4rast lapse s\u00fcndi on naine \u00fchistreeningutes osalenud harvem ja treeninud rohkem Urmas Randma erakavade j\u00e4rgi, kuid eesm\u00e4rkide osas allaandmisi ei ole, pigem vastupidi. \u201eUrmasega on mul algusest peale h\u00e4sti hea klapp. Ta hoolib oma \u00f5pilastest v\u00e4ga. Tema suurim pluss on oskus motiveerida ning panna meid endasse uskuma. Tema usk minusse on s\u00fctitanud ka mind enesekindlam olema. Aasta-aastalt on minu tulemused paranenud,\u201d ei ole Maris treeneri kiitmisega kitsi.<\/p>\n

M\u00e4gironimist saab v\u00f5rrelda maratonijooksuga<\/strong><\/p>\n

\"Maris\"Jooksmise k\u00f5rval on naise teine armastus m\u00e4gedes ronimine. \u201eLoodus ja m\u00e4ed on mulle alati meeldinud. Kuna mulle meeldib palju reisida, siis esimene armastus olid Alpid Euroopas, edasi Peruu ja Boliivia Andid ning Nepal. Tippudesse j\u00f5udmine pole minu jaoks olnud eesm\u00e4rk omaette, paljuski on need tulnud juhusena,\u201d \u00fctleb Maris.<\/p>\n

Tema CV-sse kuuluvad Huayna Potos\u00ed (6088), Kilimanjaro (5895m) ja Mont Blanci (4808m) tipud. Lisaks Mount Fuji (3776m) Jaapanis, mille tippu sattus ta matkama t\u00e4iesti ekspromt ja v\u00e4ljaspool hooaega. \u201eAconcagua tippu Argentiinas ma kahjuks ei j\u00f5udnud, sest 6700 meetri peal l\u00e4ks ilm halvaks ja p\u00f6\u00f6rdusin\u00a0tagasi,\u201c muutub ta m\u00e4gedest r\u00e4\u00e4kides veidi t\u00f5sisemaks.<\/p>\n

Marise jaoks on maratonijooksul ja m\u00e4gironimisel mitmeid \u00fchiseid omadusi. \u201eSihte seades olen v\u00e4ga p\u00fchendunud. Kangekaelselt, samm-sammult liigun edasi eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise poole. Kui maratonis on 37. kilomeeter just see t\u00e4his, millest edasi sa kasv\u00f5i roomad l\u00f5puni, siis sarnane tunne on m\u00e4gironimises tipuharjal olles, et fini\u0161 t\u00f5esti paistab,\u201d iseloomustab ta oma kahte kirge.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides m\u00e4gironimise ja maratonijooksu erinevustest, toob naine v\u00e4lja t\u00f5iga, et kui maratonijooksus suudab ta t\u00e4nasel p\u00e4eval piire \u00fcletada ja oma v\u00f5imeid kombata, siis m\u00e4etippude vallutamine on pigem protsess ja kulgemine. \u201eMaratonijooksus p\u00fc\u00fcan praegu iga kord oma isiklikku rekordit parandada. M\u00e4gedes ei ole tipp ainus eesm\u00e4rk, v\u00f5ib juhtuda, et mingite erinevate asjaolude t\u00f5ttu sa ei j\u00f5uagi sinna.\u201c<\/p>\n

P\u00fcsivus viib sihile, kui eesm\u00e4rk on paigas<\/strong><\/p>\n

\"Maris\"Ei ole saladus, et igal kevadel tekib paljudel soov l\u00e4bida elus kasv\u00f5i \u00fcks maraton. Maris jagab hea meelega n\u00e4pun\u00e4iteid. \u201eK\u00f5ige olulisem on baastreening madala pulsiga. Mina tegin jooksuga alustades samuti selle vea, et enamik treeninguid m\u00f6\u00f6dusid nn hallis alas, kus ma ei jooksnud ei kiiresti ega ka aeglaselt. K\u00f5igepealt tuleb luua aeroobne p\u00f5hi, kuna maratoni joostakse 97%\u00a0aeroobse t\u00f6\u00f6 pealt. M\u00e4kkejooksude, intervallide ja l\u00f5ikude lisamine treeningutesse on juba glasuur, kui jooksmist tordiga v\u00f5rrelda. Teine t\u00e4htis aspekt on see, et hasardi tekkides, ei tohi liiga j\u00e4rsku koormust t\u00f5sta. Seda aga tihtilugu tehakse, kuna jooksmine annab hea enesetunde. Siis v\u00f5ib tekkida \u00fcletreeningu oht. Ei tohi unustada, et keha saab tugevamaks just taastudes ning koormuse t\u00f5us peab olema sujuv. V\u00e4ga oluline on ka h\u00e4sti magada. Samuti j\u00e4rjepidevus, mis on seotud enda jaoks eesm\u00e4rkide lahtim\u00f5testamisega, et miks sa jooksed, miks see on sinu jaoks oluline,\u201d annab Maris n\u00f5u.<\/p>\n

Tema enda sihiks on sel suvel nii kodu- kui ka v\u00e4lismaised jooksuvallutused.\u00a0\u201eSelle hooaja peaeesm\u00e4rkideks on kindlasti joosta Raplas 10 km ja Narvas 21 km, m\u00f5lemad jooksud on ka Eesti meistriv\u00f5istlusteks. Kui olen oktoobri alguses peetavaks Londoni maratoniks, mille raames osalen ma ka AbbottWMM Wanda Age Group maailmameistriv\u00f5istlustel,\u00a0heas vormis, siis\u00a0jooksen Tallinna maratonil septembris poolikut,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta hooaja t\u00e4htsamatest startidest.<\/p>\n

J\u00e4lgi Marise tegemisi Instagramis:<\/strong>\u00a0@projectrunbaby<\/a><\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik
\nFotod:\u00a0Sadu-Triste Juurikas<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maris Heinaru (43) on maratonijooksja ja m\u00e4gironija. Reisida armastab spontaanselt ja seljakotiga. Viie aasta jooksul on ta t\u00f5siste jooksutreeningute k\u00e4igus\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":48479,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-48478","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48478","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48478"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48478\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":48485,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48478\/revisions\/48485"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48479"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48478"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48478"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48478"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}