{"id":48705,"date":"2022-06-07T23:30:37","date_gmt":"2022-06-07T23:30:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=48705"},"modified":"2022-06-08T05:56:18","modified_gmt":"2022-06-08T05:56:18","slug":"janet-vavilov-koik-tuleb-siis-kui-tulema-peab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/janet-vavilov-koik-tuleb-siis-kui-tulema-peab\/","title":{"rendered":"Janet Vavilov: k\u00f5ik tuleb siis, kui tulema peab!"},"content":{"rendered":"

Janet Vavilov (27) on \u00fcks neist, kelle kohta v\u00f5ib vabalt \u00f6elda: kes teeb, see j\u00f5uab. Suuresti aitab sellele kaasa eluterve suhtumine nii r\u00f5\u00f5mudesse kui ka muredesse. Janet j\u00f5uab \u00fclikoolis \u00f5ppida, spordiklubi juhtida, laulda, aga ka suve nautida ja reisida.<\/p>\n

Janet, millega sa hetkel tegeled?<\/strong><\/p>\n

Minu elu on \u00fcsnagi kirev ning \u201e\u00fchepajatoidust\u201c leiab k\u00f5ike – itaallaslikult suure perekonna, \u00fclikooli, v\u00e4rvikirevat muusikat, muusikaliteatri, imelise spordiklubi ning ise spordimaailmas olemist.<\/p>\n

Olen alati \u00f6elnud iseendale, et k\u00f5igest, nii heast kui halvast, l\u00e4heb l\u00e4bi vaid siis, kui ellusuhtumine on terve. K\u00f5ik l\u00e4bielatu on elus edasiminemiseks vajalik, aga see, kuidas ma k\u00f5igesse suhtun, on minu enda teha.<\/p>\n

Milline n\u00e4eb v\u00e4lja sinu tavaline p\u00e4ev?<\/strong><\/p>\n

\"Janet\"Minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6ks on juhtida MyFitness R\u00e4vala<\/a>\u00a0eluolu ehk paljuski on minu teha, kuidas klubiliikmed ja k\u00fclastajad end tunnevad. Olen valinud enda tiiva alla k\u00f5ige kihvtima tiimi, mida soovida v\u00f5ib ning tugevalt nende toel ja koost\u00f6\u00f6s juhin klubi loodetavasti edukalt. R\u00f5\u00f5mu on t\u00f6\u00f6s rohkem kui nuttu, kuid hetki, kus tunnen end j\u00f5uetuna, on ka. Nendeks hetkedeks olen kogemustest tingituna juba ette valmistanud kontorisse \u201enututooli\u201c.<\/p>\n

See on eraldatud nurk minu kabinetis, mida teised ei n\u00e4e ning sinna on hea p\u00f5geneda ja lasta endal olla – s\u00fc\u00fca, lugeda raamatut v\u00f5i vaadata lakke. Ma naudin v\u00e4ga enda t\u00f6\u00f6d, tiimi, r\u00f5\u00f5msameelseid liikmeid, aga oi kui palju oleneb sellest, mil moel on k\u00f5ik osapooled avatud lahendustele! Ja olgem ausad, me k\u00f5ik vajame iseolemise hetki, olenemata sellest, et t\u00f6\u00f6 meeldib. Mida rohkem seda endale anda, seda erksamad me vaimult oleme.<\/p>\n

Mis pakub hetkel k\u00f5ige rohkem r\u00f5\u00f5mu?<\/strong><\/p>\n

\u00dcks suurimaid r\u00f5\u00f5muallikaid on muusika ja k\u00f5ik sellega kaasnev. K\u00f5ik algas ligi kaheksa aastat tagasi, kui Inglismaal elades sain Eesti Noorte Muusikaliteatri kunstiliselt juhilt kirja, et ta v\u00e4ga soovib mind nende suurde suvemuusikali. V\u00f5tsin k\u00f5ik seitse kotti, kolisin tagasi Eestisse, \u00f5ppisin enamv\u00e4hem selgeks soovitud laulu ja olingi osa Eesti Noorte Muusikaliteatrist. Oh sa, mis elu siis pihta hakkas! Millised v\u00f5imalused hakkasid avanema – muusikalirollid, esinemised, \u00f5htujuhtimised!<\/p>\n

Ei julgenud kunagi unistadagi, et m\u00e4ngin Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi muusikalis \u201eLibahunt\u201c Mari rolli, mida enne m\u00e4ngis Hanna-Liina V\u00f5sa. T\u00e4naseks p\u00e4evaks olen muusikaliteatris trupijuht ning sel suvel toome lavale Disney muusikali \u201eHigh School Musical\u201c, mis saab olema minu k\u00fcmnendaks muusikalirolliks antud teatris.<\/p>\n

Kui \u00fclekaaluline 12-aastane Janet praegu n\u00e4eks, mis unistusterolli (Sharpay<\/em>!<\/strong>) ta endale sai – ta hingaks kindlasti kergemalt.<\/p>\n

Millest sa unistad?<\/strong><\/p>\n

Kui ma kunagi saaksin Vanemuises etenduvas muusikalis m\u00e4ngida kasv\u00f5i p\u00f5\u00f5sast, kellel on \u00fcks lihtlause, siis teeksin endale \u00fche pika pai. \u00dcks enda kirjutatud ning avalikkuse ette j\u00f5udnud laul oleks ka suur asi. Unistusi on. Aga hirm eba\u00f5nnestuda v\u00f5tab vahetevahel v\u00f5imust, kuid k\u00fcll tuleb k\u00f5ik siis, kui tulema peab.<\/p>\n

\"Janet\"<\/p>\n

Sa oled ka New Balance\u2019i saadik. Miks see br\u00e4nd?<\/strong><\/p>\n

Pean siinkohal r\u00e4\u00e4kima oma perest, sest selle jutuga j\u00f5uangi New Balance\u2019i juurde. Olen igavesti t\u00e4nulik emale ja isale nende oskuse eest kasvatada mind nii, et minus on tasakaal jonnakuse, hea s\u00fcdame ning spontaansuse vahel. Vahepeal m\u00f5ni omadus domineerib, aga kellel meist ei oleks nii?<\/p>\n

Minu vanemad on muusikud ning t\u00e4nu muusikale said nad 80ndate l\u00f5pus k\u00e4ia kontsertreisidel. Reisidel ma kaasas ei k\u00e4inud, kuid lugusid j\u00e4tkub neil t\u00e4nase p\u00e4evani ning albumis olevaid reisipilte vaatasin hiljuti, emadep\u00e4eval. Vahva seos tekib sellega, et nooremana vanemate kontsertreiside pilte vaadates imetlesin alati kihvte riideid, mis kontsertreisidelt kaasa osteti ja eriti meeldisid (siiani mu lemmikosa riietusest) mulle jalan\u00f5ud, mida nad kandsid.<\/p>\n

Hiljem olen avastanud, et isal olid \u00fchel fotol New Balance\u2019i tossud! Helehalli v\u00e4rvi, punane N t\u00e4ht k\u00fclje peal. Nooremana vaatasin, et lihtsalt \u00e4gedad, firmale ei p\u00f6\u00f6ranud mingit t\u00e4helepanu. N\u00fc\u00fcd, kus saan end nimetada New Balance<\/a>\u00a0saadikuks, on kuidagi eriti armas ja nostalgiline viia just need kaks niidiotsa omavahel kokku. K\u00e4si s\u00fcdamel saan \u00f6elda, et New Balance on alati olnud mu jaoks eriline. Ja au on neid esindada! K\u00fcll \u00fckskord tuleb p\u00e4ev, kui ma kannan halle New Balance tosse, millel on punane N t\u00e4ht k\u00fclje peal.<\/p>\n

Igasugused ketsid k\u00e4ivad t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige juurde. Mis olukorras sina neid kannad?<\/strong><\/p>\n

Tennised ja ketsid on \u00fcks vingemaid loominguid r\u00f5ivamaailmas ja mina nende kandmisele piiri ei paneks. Kandke julgelt ning r\u00f5\u00f5muga, olenemata sellest, mida \u00fchiskonnas seatud standardid nende kohta \u00fctlevad.<\/p>\n

Kui mitmel korral olen k\u00e4inud pulmas, kus kannan kleidi ning ketsi kombinatsiooni? No v\u00e4ga mitmel! Ja auga j\u00e4tkan. Minu jaoks tuleb \u201epunane joon\u201c siis, kui on lavale minek vastava seltskonnaga ning minu v\u00e4ljan\u00e4gemine ketsi ja kleidi kombinatsioonis teeb \u00fcldpildi liialt kaootiliseks. Aga kui mul igap\u00e4evaelus v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis ketsid jalga ning minek.<\/p>\n

M\u00e4letan \u00fchte vahvat minu kohta k\u00e4ivat \u00fctlust, kui peale muusikaliteatri viimast etendust pakkisime end k\u00f5ik autodesse, et kodudesse minna ning \u00fcks n\u00e4itlejatest h\u00f5ikas: \u201eAndke Volkswagen Passat, Red Bull ning ketsid ja saategi Janeti!\u201c. Ei vaidle vastu, \u00fcsnagi t\u00f5etruu \u00fctlus.<\/p>\n

\"Janet\"<\/p>\n

Mida t\u00e4hendab sinu jaoks suvi?<\/strong><\/p>\n

Suvi tuleb ja mul on alati olnud \u00fctlus enda kohta – mul on tunne, et kui p\u00e4ike paistab, siis ma olen parem inimene<\/em>.\u00a0\u00a0Esmajoones otsin seiklusi ja v\u00f5tan k\u00f5ik seiklused olenemata ilmast avas\u00fcli vastu, kuid kui saaksin juurde ka killukese p\u00e4ikest, siis mu hing r\u00f5kkab.<\/p>\n

Iseenesele teadmata kirjeldasin just enda ideaalset suve \u2013 p\u00e4ikest ja seikluseid! S\u00f5brad ning meie suve suurmuusikalid on ka kindlasti osa \u00fchest vahvast suvest, kuid olen viimase aastaga \u00f5ppinud \u00fcksinda seiklema ning iseenda parim (reisi)s\u00f5ber olema. On suur edasiminek elus, kui oled n\u00f5us olema enda m\u00f5tetega \u00fcksinda, tegema (reisi)otsuseid omap\u00e4i ning justkui iseennast meelelahutama.<\/p>\n

Viimased reisid (Ungari, Itaalia, Taani, Saksamaa) olen teinud \u00fcksinduses, kaaslaseks vaid minu Snufkin (hellitusnimi minu Sony a7r kaamerale) ja oi, millised seiklused. Milline kasvamine iseendaga, leides vastuseid ja tervendades enda s\u00fcdant.<\/p>\n

Seega, kui Sa m\u00f5tled praegu, et kas osta piletid reisile, kuhu keegi kaasa ei saa v\u00f5i ei taha tulla, siis palun osta pilet ja palun mine. \u00a0Mul ei ole kordagi reisil olnud tunne, et mul on endaga igav. Ja see on \u00fcks ilus avastus.<\/p>\n

Mida tulevik toob?<\/strong><\/p>\n

\"Janet\"Mul on nii spordi- kui muusikavaldkonnas unistusi. Peaksin aga kohe \u00fctlema, et ma ei ole kunagi \u00fcheski spordis olnud hea. Olin kogukama keha ning l\u00fchikeste jalgadega. Ei l\u00e4inud mul h\u00e4sti ei kaugus- ega k\u00f5rgush\u00fcpe, r\u00e4\u00e4kimata jooksust, ainus hinne 5 kehalises kasvatuses tuli kuulit\u00f5ukes. Sellep\u00e4rast, et mu kogukus andis mulle j\u00f5udu ja alates sellest, kui MyFitness mind enda ridadesse t\u00f6\u00f6le v\u00f5ttis, olen ma j\u00f5usaalitreeningutesse vaat et v\u00e4ikestviisi armunudki.<\/p>\n

Minu \u00fcks p\u00f6\u00f6rasematest unistustest on bikiinifitness. See distsipliin, tahtej\u00f5ud ja suutlikkus on imetlusv\u00e4\u00e4rne! Ma ei tea, kas unistus kunagi ka t\u00e4itub ning igaks juhuks pead pakule ei pane, sest p\u00f5hienergia l\u00e4heb \u00f5pingutele \u00fclikoolis. \u00d5pin hetkel Tallinna \u00dclikoolis sotsiaalpedagoogikat ning olen aru saanud, kui \u00f6eldakse, et k\u00f5rgharidust kiirustades omandama minna ja siuh-s\u00e4uh-l\u00e4hen-midagigi-\u00f5ppima, ei toimi. Eriala v\u00f5iks ikkagi olla miski, milles sa p\u00e4riselt n\u00e4ed end tegutsemas. Miski, kus sa n\u00e4ed, et suudad maailma aidata, midagi maailmale tagasi anda ja teha seda paremaks paigaks. Mina olen selle leidnud. Kui ma kunagi n\u00e4en v\u00f5i kuulen, et minu t\u00f6\u00f6 lastekaitse valdkonnas on reaalselt m\u00f5nda last aidanud ning pannud teda tundma \u00fchiskonnas v\u00e4\u00e4rtustatuna ja hoituna, siis olen teinud elus \u00f5igeid valikuid.<\/p>\n

Selline ma olen, siiruviiruline. K\u00f5ik elus l\u00e4bielatu on mind omamoodi kasvatanud ning elu on v\u00e4\u00e4rt elamist, kui su \u00fcmber on toredad inimesed ja l\u00f5pmatud seiklused!<\/p>\n

Ela Janetile kaasa instas:<\/strong> @janetjamie<\/a><\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em>
\nFotod: Keir R\u00e4mson \/ erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Janet Vavilov (27) on \u00fcks neist, kelle kohta v\u00f5ib vabalt \u00f6elda: kes teeb, see j\u00f5uab. Suuresti aitab sellele kaasa eluterve\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":48706,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80],"class_list":["post-48705","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48705","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48705"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48705\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":48712,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48705\/revisions\/48712"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48706"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48705"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48705"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48705"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}