Kui v\u00f5rdlen praegust seisu Londoni ol\u00fcmpia eelse ajaga, on olukord hoopis teine. Londoni m\u00e4ngudele kvalifitseerusin viimaste seas, n\u00fc\u00fcd sain ol\u00fcmpiapileti esimeses voorus. See annab enesekindlust juurde. Olen neli aastat professionaalselt treeninud. Enne tege lesin v\u00f5ibolla rohkem \u00f5ppimise ja muude asjadega ning ol\u00fcmpiale saamine oli nagu boonus. Rio ol\u00fcmpial osalemine on olnud mu eesm\u00e4rk neli aastat, treeninglaagrid ja v\u00f5istlused on t\u00e4pselt planeeritud. Oluline muudatus on ka see, et viimasel kolmel aastal on mul olnud t\u00e4iskohaga treener. Kuigi praegu on k\u00f5ige t\u00e4htsam Rio ol\u00fcmpia, pean juba silmas ka Tokyo ol\u00fcmpiat. Neli aastat on p\u00e4ris tippu j\u00f5udmiseks olnud liiga l\u00fchike aeg. Olen k\u00fcll teinud edusamme, aga samal ajal on arenenud ka edetabelis eespool olevad purjelaudurid.<\/p>\n
Kui palju purjetamistunde enne ol\u00fcmpiat vajate?<\/strong><\/p>\n Nii palju kui v\u00f5imalik, kuid aega on vaja ka \u00fcldkehalise vormi s\u00e4ilitamiseks ja taastumiseks. Tihti ei t\u00f5use kasu veepeal oldud tundidest. Kasu tuleb siis, kui anal\u00fc\u00fcsida, mida seal tegin, ning tehtud j\u00e4reldustest \u00f5ppida.<\/p>\n Mida soovite maailma parematelt purjelauduritelt \u00f5ppida?<\/strong><\/p>\n Tippudega koos v\u00f5isteldes \u00f5pin nende strateegiat ja omandan uusi n\u00fcansse. S\u00f5idan ilmselt sama kiiresti kui nemad, aga teen rohkem taktikalisi vigu. \u00dcks vale p\u00f6\u00f6re, kaotad sekundeid ja kohe langed m\u00f5ne koha v\u00f5rra tahapoole. Palju kasu on olnud soomlannast Tuulist (Tuuli Pet\u00e4j\u00e4Siren, Londoni ol\u00fcmpia h\u00f5bedaomanik \u2013 toim), kellega olen teinud koost\u00f6\u00f6d kaks aastat. Temaga koos harjutamine on aidanud areneda.<\/p>\n Mille j\u00e4rgi hindate kehalist t\u00f6\u00f6v\u00f5imet?<\/strong><\/p>\n Purjelauas\u00f5it n\u00f5uab v\u00e4ga palju j\u00f5udu ja vastupidavust. \u00dctleksin, et see on f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00f5ige n\u00f5udlikum purjetamisklass, kuigi ma pole teistel ol\u00fcmpiapaatidel s\u00f5itnud. Kaks korda aastas k\u00e4in spordimeditsiinikeskuses uuringul, milles selgub hapnikutarbimise v\u00f5ime ja vastupidavuse tase. Kangiharjutused n\u00e4itavad j\u00f5u juurdetulekut. Olen surunud rinnalt 52-kilost kangi. Maksimaalsest j\u00f5ust t\u00e4htsam on arendada j\u00f5u vastupidavust \u2013 teha v\u00e4iksema raskusega rohkem kordusi. N\u00e4dalas peaks olema neli-viis j\u00f5usaalitreeningut ja kolm-neli vastupidavustreeningut. Sest kui ma ei jaksa viis p\u00e4eva j\u00e4rjest purjetada, pole heast taktikast ja vilunud tehnikast kasu.<\/p>\n Kuiv\u00f5rd suudate segamatult oma tegevusele keskenduda, laskmata end kellestki v\u00f5i millestki h\u00e4irida? <\/strong><\/p>\n \u00dcldjuhul ma v\u00e4ga ei n\u00e4rveeri, aga mulle ei meeldi stardieelne aeg. Kui olen stardivalmis, tahaksin kohe pihta hakata. Merel tegutsedes tunnen end aga h\u00e4sti.<\/p>\n Kui suur on treener Matthew Rickardi roll teie arenguteel?<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong>Usun, et v\u00e4ga suur. Alati ei j\u00e4\u00e4 treeningust k\u00f5ik olukorrad meelde \u2013 mida tegin taktikaliselt h\u00e4sti, mida halvasti. \u00dcksi on raske ennast anal\u00fc\u00fcsida. S\u00f5itjana n\u00e4en k\u00f5ike \u00fchest vaatevinklist, aga purjetamine on nii n\u00fcansirikas, et selgema \u00fclevaate saamiseks on tarvis arvestada ka teiste seisukohtadega. Olen arenenud t\u00e4nu Matthew\u2019 juhistele ja \u00fchistele n\u00f5upidamistele.<\/p>\n Kui suur on olnud Matthew Rickardi purjetamispagas? <\/strong><\/p>\n Ta hakkas vist juba seitsmeaastaselt s\u00f5itma Optimistiga ning seej\u00e4rel eri jahtidega, viimati klassis 49er. Enne meie koost\u00f6\u00f6 algust oli tal juba ka korralik treeneristaa\u017e.<\/p>\n Kus teile meeldib k\u00f5ige enam purjetada?<\/strong><\/p>\n Lemmikkohta ei ole. Mul pole ka k\u00f5ige meelep\u00e4rasemaid tuuleolusid. Merele minnes peab olusid tundma \u00f5ppima ja vastavalt nendele tegutsema. Tahangi kujundada endas suhtumist: vahet pole, kus purjetan, saan alati \u00fcmbrusega hakkama ja olen valmis muudatustele kiiresti reageerima. V\u00f5idelda tuleb igas olukorras. Kodus meeldib mulle v\u00e4ga s\u00f5ita Lohusalus, kus on suur m\u00f5nus laine ja tihti puhuvad ka tugevad tuuled.<\/p>\n M\u00f6\u00f6dunud aastal l\u00f5petasite Aarhusi Business Academys biotehnoloogia bakalaureuse\u00f5pingud. Kuidas edasisi \u00f5pinguid ja t\u00f6\u00f6elu kavandate?<\/strong><\/p>\n Kuna tahan valmistuda ka Tokyo ol\u00fcmpiaks, siis ei kavatse ma veel erialasele t\u00f6\u00f6le asuda. V\u00f5ibolla l\u00e4hen veebidisaini kursustele, et p\u00e4rast treeningut natuke t\u00f6\u00f6d teha. Kui tahaksin t\u00f6\u00f6tada mikrobioloogia alal, peaksin alustama magistri\u00f5pinguid. Sel juhul ei j\u00e4\u00e4ks ilmselt professionaalseks purjetamiseks piisavalt aega. Seadsin end m\u00f6\u00f6dunud suvel sisse Tallinnas. Kodus on parem ol\u00fcmpiaks valmistuda, sest tugiisikud on siin.<\/p>\n Kui n\u00e4gite esimest korda merel purjelaudureid, siis mida sellest kaasakiskuvast alast m\u00f5tlesite?<\/strong><\/p>\n Olin vist 13\u201314-aastane, kui n\u00e4gin \u00f5de ja tema kaaslast purjelauaga s\u00f5itmas. Valvasin rannas nende asju, kui nad purjetasid. Ala tundus nii ahvatlev, et l\u00e4ksin Pirital purjelauakooli treeningule. Alguses jagasin purjelauda s\u00f5brannaga. S\u00f5itsime kordam\u00f6\u00f6da viis-kuus meetrit, kuni kukkumiseni.<\/p>\n Millest toona unistasite? <\/strong><\/p>\n Siis ma veel ei teadnud, et purjelauas\u00f5it on ol\u00fcmpiaala. Tegelesin korvpalli ja tantsimisega, kuid mulle ei meeldinud v\u00f5istelda ning j\u00e4tsin need tegevused pooleli. Kuna arenesin purjelauas\u00f5idus \u00fcpris kiiresti, pandi mind aga kohe esimesel hooajal v\u00f5istlema. L\u00e4ks t\u00e4itsa h\u00e4sti, septembrikuuks olin parim t\u00fcdruk.<\/p>\n Kas olete sattunud merel h\u00e4tta?<\/strong><\/p>\n 2011. aastal Hollandis Medemblikis t\u00f5usis tuule tugevus 20 meetrini sekundis. See oli maatuul. T\u00fcdrukud saadeti purjetama, poisid j\u00e4eti kaldale. Triivisin k\u00f5rgete lainetega p\u00e4ris kaugele, korraks m\u00f5tlesin, et ei saagi enam tagasi, v\u00e4ike hirmgi puges naha vahele. \u00d5nneks triivisin kalapaadini ja kalamees aitas mind randa tagasi.<\/p>\n Missuguste spordialadega tahaksite veel tegelda, kui leiaksite selleks aega?<\/strong><\/p>\n Naudin lumelauas\u00f5itu. Kunagi, kui selleks aega leian, tahaksin minna Alpidesse s\u00f5itma ja olla instruktor. Ka surfilauaga laines\u00f5it meeldib v\u00e4ga.<\/p>\n Kui palju vajate uneaega?<\/strong><\/p>\n Olen suure unega. Kui p\u00e4evas on kaks treeningut, l\u00e4hen magama kella k\u00fcmne paiku. Treeninglaagrites, kui k\u00e4in kaks korda p\u00e4evas merel, teen vahel ka l\u00f5unauinaku. Eriti v\u00e4sitab merel p\u00e4ikese ja tuulte vallas olek.<\/p>\n Mis peab olema teie s\u00f6\u00f6gilaual, et organism saaks p\u00e4rast treeningut v\u00f5i v\u00f5istlust energiavarude taastamiseks piisavalt toitaineid?<\/strong><\/p>\n Kui l\u00e4ksin 2011. aastal maailmameistriv\u00f5istlustele Perthi, v\u00f5tsin juurde viis kilo, sest seal puhusid tugevad tuuled ja ma olin niisuguste olude jaoks liiga kerge. Treenisin suuremate raskustega ja s\u00f5in valgupulbrit, et kehakaalu suurendada. V\u00f5rreldes selle ajaga olen k\u00fcmme kilo kergem \u2013 kaalun 55-57 kilo. Kaalulangetamine pole olnud raske. Tarbin p\u00e4rast treeningut nii valgupulbreid kui ka batoone, sest see on taastumiseks oluline. S\u00f6\u00f6n tervislikult, et organism saaks vajalikke vitamiine ja mineraale.<\/p>\n Kuidas ja kus teile puhata meeldib? <\/strong><\/p>\n Novembris olin kodus, treenisin j\u00f5usaalis. V\u00f5tsin Tallinna Tehnika\u00fclikoolis lisakursuse molekulaarbioloogias, mis on v\u00e4ga huvitav. K\u00f5ige parem on kodus puhata. P\u00e4rast treeninglaagrit v\u00e4lismaal ei taha sinna j\u00e4\u00e4da, sest ma ei puhka end v\u00f5\u00f5rsil v\u00e4lja. Niipea kui j\u00f5uan koju omade keskele, tunnen, et saan puhata.<\/p>\n Teid valiti m\u00f6\u00f6dunud hooaja saavutuste eest aasta purjetajaks Eestis. Mida see tunnustus t\u00e4hendas? <\/strong><\/p>\n Deniss Karpakil oli MMil hea tulemus ja Karl-Martin Rammo on olnud v\u00e4ga tubli. Suur au, et aasta purjetaja auhind just mulle anti. Ikka on hea tunne, kui teised su tegemisi tunnustavad.<\/p>\n Kuidas veel eneseusku hangite? <\/strong><\/p>\n Palju annavad juurde f\u00e4nnid, kes vaatavad mu Facebooki postitusi ja neid laigivad. Ja kui teiste purjetajate treenerid tulevad \u00fctlema: \u201cH\u00e4sti tehtud!\u201d T\u00e4helepanuavaldused annavad palju motivatsiooni. Kui teised minusse usuvad, usun ka ise endasse rohkem.<\/p>\n [alert color=”violet”]<\/p>\n Ingrid Puusta [\/alert]<\/p>\n [alert color=”gray”]<\/p>\n Ingridi saavutused [\/alert]<\/p>\n [alert color=”violet”]<\/p>\n Treener Matthew Rickard: [\/alert]<\/p>\n Tekst: Andrus Nilk, Fotod: Kr\u00f5\u00f5t Tarkmeel, Scanpix<\/em><\/p>\n <\/p>\n LOE VEEL:<\/p>\n![\"SPOest01](\"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/SPOest01-2016_PRINT-p4-206_Page_012_Image_0002.jpg\")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nS\u00fcndinud 8. novembril 1990 Tartus
\nPikkus: 161 cm
\nKaal: 57 kg
\nKoolid: Tallinna \u00fchisg\u00fcmnaasium (2010), Aarhusi Business Academy (2015) biotehnoloogia eriala
\nPurjelaudur, v\u00f5istlusklass: RS:X
\nTreener: Matthew Rickard
\nToetajad: Eesti Ol\u00fcmpiakomitee, Eesti Jaht-
\nklubide Liit, Rae vald, Eesti Kultuurkapital<\/p>\n
\nOl\u00fcmpiam\u00e4ngud
\n2012 London (Suurbritannia) \u2013 15.
\nMaailmameistriv\u00f5istlused
\n2016 Eilat (Iisrael) \u2013 35.
\n2015 Al Mussanah (Omaan) \u2013 20.
\n2014 Santander (Hispaania) \u2013 23.
\n2012 Cadiz (Hispaania) \u2013 48.
\n2011 Perth (Austraalia) \u2013 50.
\n2010 Kerteminde (Taani) \u2013 52.
\n2009 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) \u2013 55.
\nMaailmakarikav\u00f5istluste finaal
\n2015 Abu Dhabi (Araabia \u00dchendemiraadid) \u2013 9.
\nMaailmakarikav\u00f5istluste etapid
\n2016 Miami (USA) \u2013 12.
\n2015 Rio eelol\u00fcmpia (Brasiilia) \u2013 7.
\n2015 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) \u2013 6.
\n2015 Hyeres (Prantsusmaa) \u2013 24.
\n2014 Hyeres (Prantsusmaa) \u2013 24.
\n2014 Palma de Mallorca (Hispaania) \u2013 24.
\n2012 Weymouth ja Portland (Suurbritannia) \u2013 29.
\n2011 Kiel (Saksamaa) \u2013 11.
\n2011 Medemblik (Holland) \u2013 12.
\nEuroopa meistriv\u00f5istlused
\n2015 Mondanello (Itaalia) \u2013 17.
\n2014 Alacati (T\u00fcrgi) \u2013 26.
\n2013 Brest (Prantsusmaa) \u2013 23.
\n2011 Burgas (Bulgaaria) \u2013 28.
\n2008 Mondanello (Itaalia) \u2013 21.
\nMaailma edetabel (1.02 2016) \u2013 16.
\nAasta purjetaja 2015<\/p>\n<\/a><\/p>\n
\n\u201cIngrid on t\u00e4nu intensiivsele kehalisele ettevalmistusele naiste purjelaua RS:X klassis \u00fcks tugevamaid ja treenitumaid sportlasi. Tal on suurep\u00e4rane loomup\u00e4rane purjetamistunnetus ning ta v\u00f5ib s\u00f5ita haruldaselt kiiresti v\u00e4ga erinevates oludes. Ta purjetab enamikus oludes stardist alates h\u00e4sti, mis v\u00f5imaldab tal olla \u00fcks maailma stabiilsemaid purjelaudureid.
\nSelleks et Ingrid l\u00f5petaks rahvusvahelistel regattidel stabiilselt k\u00fcmne parema hulgas, peab ta \u00f5ppima konkurentide tegevusele kiiremini reageerima. Tal on tarvis arendada oskust, kuidas olla olude muutumiseks paremini valmis ja j\u00e4lgida laevastiku liikumist enesekindlamalt. Ta t\u00f6\u00f6tab tugevasti selle kallal, et leida endale rajal sobiv positsioon ja paremini j\u00e4lgida konkurentide tegevust. Mida vilunumaks ta selles vallas saab, seda kergem on tal j\u00f5uda tipptasemel esik\u00fcmnesse v\u00f5i isegi pjedestaalile.<\/p>\n