{"id":49231,"date":"2022-09-14T03:00:46","date_gmt":"2022-09-14T03:00:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=49231"},"modified":"2022-09-13T22:35:49","modified_gmt":"2022-09-13T22:35:49","slug":"karu-jalgedes-eestlased-labisid-groonimaa-pikima-matkaraja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/karu-jalgedes-eestlased-labisid-groonimaa-pikima-matkaraja\/","title":{"rendered":"Karu j\u00e4lgedes: eestlased l\u00e4bisid Gr\u00f6\u00f6nimaa pikima matkaraja"},"content":{"rendered":"

Gr\u00f6\u00f6nimaa ei ole suurema osa looduses seljakotiga matkavate inimeste nimekirjas. Karm arktiline loodus oma fjordide, liustike ja j\u00e4\u00e4m\u00e4gedega v\u00f5ib k\u00f5lada k\u00fcll romantilisena, kuid p\u00e4riselt seda paika kahel jalal avastama minna otsustavad \u00fcsna v\u00e4hesed.\u00a0Paljude jaoks on\u00a0Taani Kuningriigi\u00a0koosseisu kuuluv 2 166 086 km\u00b2\u00a0pindalaga maailma suurim\u00a0saar\u00a0vaid suur j\u00e4\u00e4ga kaetud elupaik j\u00e4\u00e4karudele.<\/p>\n

Paberite j\u00e4rgi on vaid 15 protsenti saare l\u00f5una- ja l\u00e4\u00e4nepoolsest pindalast j\u00e4\u00e4vaba, kus on roheline loodus. P\u00f5hjamaades palju ringi r\u00e4nnanud Nipernaadi matkaklubi juhi Kunnar Karu arvates on Gr\u00f6\u00f6nimaa midagi Lapimaa ja Rootsi vahepealset. \u201eJ\u00e4rvi ja j\u00f5gesid on seal muidugi meeletult palju rohkem. Vett seljakotiga kaasa ei pea vedama, mis teeb\u00a0matkamise\u00a0eriti\u00a0mugavaks!\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

\"Kunnar
Kunnar Karu<\/figcaption><\/figure>\n

Tavap\u00e4ratult suur grupp<\/strong><\/p>\n

Gr\u00f6\u00f6nimaa matkale soovis Nipernaadi matkaklubi eestvedamisel tulla 20 inimest. \u201eKuna pandeemia l\u00fckkas reisi pidevalt edasi ja soovijaid \u00fcha kogunes, siis l\u00f5puks sai kokku p\u00e4ris arvukas tore seltskond. K\u00f5ik suhteliselt sarnase maailmavaatega ja aktiivsed matkajad. Ruumi on\u00a0saarel\u00a0palju, seega iseenesest ei olnud vahet, kas minna k\u00fcmne v\u00f5i kahek\u00fcmne inimesega,\u201c t\u00f5deb alpinist Kunnar Karu.<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Ees ootas Arctic Circle Trail<\/strong><\/p>\n

Grupi eesm\u00e4rgiks sai l\u00e4bida Gr\u00f6\u00f6nimaa ainuke matkarada, mis on \u00fcsna pikk. \u201eArctic Circle Trail on ametlikult 165 km pikk, kuigi meie pikendasime seda umbes 15 km jagu ja k\u00f5ige selle nautimiseks kulus kokku 65 matkatundi, mis jaotus \u00fcheksale p\u00e4evale. Rada sai alguse Kangeerlussuaqi lennujaamast, kuhu lendab Kopenhaagenist neli ja pool tundi,\u201c selgitab Kunnar.<\/p>\n

\u201eRaja profiil on \u00fcsna p\u00f5nevalt ja mitmekesiselt \u00fcles ehitatud ja ma \u00fctleks k\u00fcll, et k\u00f5igile j\u00f5ukohane. Kohalikud v\u00e4ikesed n-\u00f6 suunaviidad v\u00f5i maam\u00e4rgid on ehitatud kividest ja kaunistatud p\u00f5drasarvedega. Loomadest kohtusimegi nende samade sarvede omanikega ning julgete\u00a0polaarj\u00e4nestega.\u00a0V\u00f5ib-olla just see t\u00fchjus, puutumata loodus ja vaikus olid k\u00f5ige suuremateks \u00fcllatajateks. Kui sa just j\u00f5e kaldal pole ja silmad suled, siis viibiksid nagu \u00fches helikindlas ruumis. See on omaette \u00e4ge kogemus,\u201d meenutab matkajuht.<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"<\/p>\n

Sihtpunkt oli P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4mere kaldal<\/strong><\/p>\n

J\u00e4rgmine v\u00f5imalus tsivilisatsiooni v\u00f5lusid nautida avanes P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4mere \u00e4\u00e4res pea\u00a05600 p\u00fcsielanikuga Sisiumutis, mis asub 75 km \u00fcle p\u00f5hjapoolaarjoone ning on suuruselt teine Gr\u00f6\u00f6nimaa linn.<\/p>\n

Kohalikud elanikud tulid eestlasi juba kaugelt tervitama ning tundsid huvi matkasellide p\u00e4ritolu kohta. \u201eNad on \u00fcldjuhul turistidega harjunud, kuigi nii suur grupp \u00fcllatas pea k\u00f5iki meiega kokku puutunud inimesi. Tuldi uurima, mitu p\u00e4eva meil raja l\u00e4bimiseks kulus. Kui vastasime, et \u00fcheksa, siis teatati lustakalt, et seda on meie \u00fcmber h\u00f5ljuvast od\u00f6\u00f6rist tunda. \u00dcks inimene v\u00f5rdles meid ka kruiisilaeva turistidega, sest tavaliselt astuvad nii suured seltskonnad maha just m\u00f5nelt \u00e4sja randunud laevalt.\u00a0Vaid suured seljakotid reetsid meie tegeliku saare k\u00fclastamise eesm\u00e4rgi.\u201c<\/p>\n

Kunnari s\u00f5nul olid k\u00f5ik olid v\u00e4ga s\u00f5bralikud ja soovisid aidata, kuigi Otep\u00e4\u00e4 suuruses Sisimuti linnas saab nutikas turist tegelikult omal k\u00e4el v\u00e4ga kenasti hakkama. \u201eSeal on kolm kauplust ja kaks restorani, mis suletakse juba kell kaheksa \u00f5htul ning m\u00f5ned meelelahutusasutused, kuhu meie oma jalga t\u00f5sta ei s\u00f6andanud.\u201d<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"<\/p>\n

Tutvuti p\u00f5gusalt ka kohaliku eluga<\/strong><\/p>\n

Sisimut on rajatud sisuliselt kaljudele ja kohalikud on p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00fcnnist saati m\u00e4gironijad. Peamiselt liigutakse jalgsi ja jalgratastega, lume korral mootorsaanidega ning autodega. Linnade vahel toimib liiklus laevade ja lennukitega. \u201eMeie k\u00fclastasime kohaliku ajaloo ja kommetega tutvumiseks muuseumi ning \u00fchte kahest restoranist. Viimase osas olid ootused ilmselt k\u00f5rgemad, kuid k\u00f5hu sai t\u00e4is. Kui m\u00f5tled, et saad p\u00f5hjap\u00f5dra liha maitsta viiel erineval moel, siis pead pettuma,\u201c t\u00f5deb Kunnar Karu.<\/p>\n

\u201eSuurem osa kohalikust toodangust l\u00e4heb ekspordiks. Poes on valik pigem kitsas ja ostukorvi eest tuleb v\u00e4lja k\u00e4ia \u00fcsna palju krabisevat. Suurem osa kaubanduspinnast on p\u00fchendatud s\u00fcgavk\u00fclmutatud toidule ja poolfabrikaatidele. Piimatooted on olemas, kuid need mahuvad kenasti \u00e4ra \u00fchele kitsale riiulile. V\u00e4rskeid k\u00f6\u00f6gi- ja puuvilju on, aga sortiment on ahtake,\u201c ta.<\/p>\n

Kontrastiks karmile kliimale ja suhteliselt monotoonsele maastikule pakuvad silmale r\u00f5\u00f5mu erksav\u00e4rvilisteks v\u00f5\u00f5batud majad. \u201eElu, mis seal seinte vahel toimub, on ilmselt \u00fcsna lihtne ja \u00fcksluine. Juuakse palju v\u00e4gijooke ning elatutakse kalap\u00fc\u00fcgist ning\u00a0turismist \u2013 eelk\u00f5ige koerarakenditega s\u00f5iduteenuse pakkumisest talvel!\u201c<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"<\/p>\n

Turistid valivad meelalahutuse b\u00fcroode men\u00fc\u00fcst<\/strong><\/p>\n

\u201eMatkaturiste on seal kogu hooaja peale Euroopa radadega v\u00f5rreldes pigem v\u00e4he, meiega samas suunas matkas \u00fcheksa p\u00e4eva jooksul viis inimest ning vastu tuli teist samapalju. Tavaline Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fclastaja teeb s\u00f5idu koerarakendiga, k\u00e4ib vaalu, j\u00e4\u00e4karusid ja virmalisi vaatlemas, m\u00f5nes muuseumis traditsioonidega tutvumas ning matkab heal juhul lumer\u00e4\u00e4tsadega. Kuna seal on pool aastat v\u00e4ga pime ja \u00e4\u00e4rmiselt k\u00fclm, siis talvel ei kannata \u00f5ues v\u00e4ga pikalt ollagi.\u201c<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"<\/p>\n

Pikk teekond n\u00f5uab head ettevalmistust<\/strong><\/p>\n

\u00dcheksa p\u00e4eva rajal matkakotiga m\u00f5nusalt kulgemiseks tuleb p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaaluda iga kaasa pakitav ese. \u201eKott peab olema v\u00f5imalikult kerge,\u201c \u00fctleb Kunnar. \u201eMina v\u00e4ljusin juba kodust matkariietuses, millega ma 12 p\u00e4eva hiljem taas \u00fcle lennujaama l\u00e4ve astusin,\u201c avaldab ta \u00fche nipi, kuidas saab seljas tassitavate grammide pealt edukalt kokku hoida.<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"\u201eKuna temperatuuri vahemik varieerus viiest kahek\u00fcmne soojakraadini ja oodata oli nii k\u00fclma tuult, vihma kui lausp\u00e4ikest, siis valisin jalga The North Face softshell kangast matkap\u00fcksid<\/a>\u00a0ja selga sama br\u00e4ndi Ventrix jope, mis andis mulle fliisi soojuse, pidas kinni tuule ning kaitses v\u00e4ikese vihmasabina eest. See on nagu fliis ja kilejope \u00fches tootes koos, pehme ja kerge veel pealekauba. Valik \u00f5igustas end igati!\u201d r\u00f5\u00f5mustas matkajuht ja t\u00e4psustas, et The North Face sulejope<\/a>\u00a0tuli kotist v\u00e4lja otsida vaid \u00fchel veidi jahedav\u00f5itu \u00f5htul.<\/p>\n

Jalad j\u00e4id raja erinevatel l\u00f5ikudel ette tulnud m\u00e4rjav\u00f5itu pinnasel kuivaks kogu grupist vaid kolmel inimesel, Kunnar Karu nende hulgas. \u201eMina ja hea s\u00f5ber Lauri kandsime Salomon Quest 4D saapaid<\/a>\u00a0ning Veikol olid jalas Saksa tootja Hanwag matkajalan\u00f5ud. \u00dcldiselt on kaasaegsed saapad tehtud nii, et m\u00e4rjaks l\u00e4heb see vaid siis, kui vesi \u00fcle serva sisse tuleb,\u201c\u00a0kinnitab ta ja soovitab k\u00f5igil, kelle saapad vett ei pea, need esimesel v\u00f5imalusel m\u00f5ne kaasaegsema mudeli vastu v\u00e4lja vahetada.<\/p>\n

\"Gr\u00f6\u00f6nimaa\"Samas \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju niisked saapad ja m\u00f5ned villid jalgadel kedagi ei heidutanud. \u201eKogetu \u00fcletas selle ebamugavuse mitmekordselt,\u201c r\u00f5hutab ta. \u201eMuus osas l\u00e4ks k\u00f5ik kenasti, isegi matkak\u00f6\u00f6k oli meil tavap\u00e4rasest kuninglikum, sest nii hommikul kui \u00f5htul oli aega kokata ning meil olid piiramatud v\u00f5imalused puhta vee n\u00e4ol. Toimkondade men\u00fc\u00fcs oli nii pannkooke, mustikatega kinoa, verik\u00e4kk kirsimoosiga ja palju muud p\u00f5nevat.\u201d<\/p>\n

\u201eMina l\u00e4hen sinna veel jalutama ja v\u00f5tan k\u00f5ik soovijad endaga kaasa,\u201c lubab Kunnar Karu. \u201eTahan teha matka suuskadel, r\u00e4\u00e4tsadel, m\u00f5ne p\u00e4eva s\u00f5idan rakendiga ning ronin kuskil m\u00e4e otsa. Ilmselt k\u00fcll natukene turistile sobivamal aastaajal ehk aprillis v\u00f5i mais, kui on soojem ja p\u00e4ikeselisem, aga n\u00e4eb ka virmalisi. Kas see unistus t\u00e4itub, eks n\u00e4is!\u201c<\/p>\n

Tekst: Marta Vasarik<\/em>
\nFotod: Kunnar Karu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gr\u00f6\u00f6nimaa ei ole suurema osa looduses seljakotiga matkavate inimeste nimekirjas. Karm arktiline loodus oma fjordide, liustike ja j\u00e4\u00e4m\u00e4gedega v\u00f5ib k\u00f5lada\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":49232,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80],"class_list":["post-49231","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49231"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49231\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49243,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49231\/revisions\/49243"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}