{"id":4995,"date":"2016-03-29T15:01:11","date_gmt":"2016-03-29T12:01:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=4995"},"modified":"2017-04-01T09:35:24","modified_gmt":"2017-04-01T09:35:24","slug":"rogain-visade-eestlaste-trumpala","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/rogain-visade-eestlaste-trumpala\/","title":{"rendered":"Rogain – visade eestlaste trumpala"},"content":{"rendered":"

Rebase s\u00f5nades pole p\u00f5hjust kahelda, sest eestlased on v\u00f5itnud kulla 2012., 2013. ja 2014. aasta rogaini MM-il. Lisaks kuulub eestlastele kaks v\u00e4rskeimat Euroopa meistri tiitlit. \u00dchtekokku on viimastel aastatel MM-ilt v\u00f5idetud \u00fcle seitsme medali, sealhulgas neli kulda. Kuulume rogaini absoluutsesse tippu, ometi ei tea endiselt paljud, mida see ala endast kujutab. Tegemist on v\u00f5istkondliku orienteerumismatkaga, kus abivahenditeks on kaart ja kompass. Eesm\u00e4rk on lihtne: kindlaks m\u00e4\u00e4ratud aja jooksul tuleb l\u00e4bida maastikul kontrollposte, kogudes nende eest v\u00f5imalikult palju punkte. Ent nendel \u201cpunktidel\u201d on erinev hind \u2013 mida kaugemal, seda hinnalisemad. Kontrollpostid asuvad enamasti suurtel ja selgetel objektidel. Postide arv ja asukoht maastikul on aga s\u00e4titud nii, et k\u00f5iki kontrollposte ei suuda kontrollaja jooksul l\u00e4bida \u00fckski v\u00f5istkond. Seet\u00f5ttu tuleb teha tarku valikuid: kuhu minna, milliseid punkte v\u00f5tta, millist teed m\u00f6\u00f6da jne.<\/p>\n

\"SPOest01<\/a>
Silver ja Rain Eensaar koos treener Karli Lambotiga v\u00f5itjatena fini\u0161is 24 h rogaini MM-il Venemaal 2012.<\/figcaption><\/figure>\n
\"Silver<\/a>
Silver ja Rain Eensaar2011. aastal enne 24 h rogaini EM-i L\u00e4tis rada planeerimas.<\/figcaption><\/figure>\n
\"SPOest01<\/a>
Timmo Tammem\u00e4e ning Silver ja Rain Eensaar teel v\u00f5idu poole 24 h rogaini MM-il USA-s 2014.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

\u00dcle 800 osaleja<\/strong><\/p>\n

Viiu Rebase s\u00f5nul on rogaini puhul oluline, et tegemist on seltskondliku alaga. \u201cIlmselt on see ka \u00fcks populaarsuse p\u00f5hjusi. Tavaliselt on v\u00f5istkonnas 2\u20135 inimest, seega koost\u00f6\u00f6 ja omavaheline klapp on v\u00e4ga t\u00e4htsad. Hea oleks, kui v\u00f5istkonnakaaslased on f\u00fc\u00fcsiliselt enam-v\u00e4hem samal tasemel, vastasel juhul pole v\u00f5istlus nauditav, sest \u00fcks peab teist pidevalt utsitama,\u201d selgitab ta. 1999. aastal Eestisse j\u00f5udnud ala kogub iga aastaga \u00fcha enam populaarsust. N\u00e4iteks mullu oli Teaduste Akadeemia orienteerumisklubi korraldatud rogainil \u00fcle 800 osaleja. \u201cRogainiga saab veeta palju aega looduses,\u201d iseloomustab kolmekordne rogaini maailmameister Silver Eensaar. \u201cSaab teha plaane ja need seej\u00e4rel ellu viia. Alati pole m\u00f5nus \u2013 on ka vihma, muda ja k\u00fclma. Eestlastele see j\u00e4relikult sobib. Ju siis meil on kannatlik meel ja raskuste talumine on meeltm\u00f6\u00f6da. Kui aga fini\u0161eerid, siis tunned t\u00e4ielikku m\u00f5nu. Tunned, et k\u00f5ik oli seda v\u00e4\u00e4rt.\u201d Tippv\u00f5istkonnad l\u00e4bivad tiitliv\u00f5istlustel \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul \u00fcle 100 kilomeetri, kuid rogain pole vaid \u00fcksikutele masohhistidele m\u00f5eldud spordiala. Vastupidi \u2013 tegemist on \u00fcha enam rahvaspordiga.<\/p>\n

Vajalikud omadused<\/strong><\/p>\n

V\u00f5istlusarvestust peetakse eraldi mees-, nais- ja segav\u00f5istkondadele. Lisaks \u00fcldarvestusele on eraldi v\u00f5istlusklassid juunioridele (kuni 20 a), veteranidele (40 a ja vanemad) ning superveteranidele (55 a ja vanemad). \u201cKuna rogainis on nutikusel ja planeerimisel v\u00e4ga suur roll, siis tihti teevad kohalikel v\u00f5istlustel vanemad generatsioonid noorematele \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4gib Viiu Rebane. \u201cVanemad on kuidagi tasakaalukamad, m\u00f5tlevad ja arutlevad enam.\u201d Tema hinnangul on samuti oluline oskus j\u00f5uvarusid \u00f5igesti jagada. Loomulikult eeldab rogain head vastupidavust ja oskust maastikul orienteeruda nii p\u00e4evavalges kui ka pimedas. Soovi korral v\u00f5ib v\u00f5istkond v\u00f5istluse ajal p\u00f6\u00f6rduda tagasi v\u00f5istluskeskusse, et puhata, s\u00fc\u00fca ja t\u00e4iendada varustust, ning suunduda seej\u00e4rel uuesti maastikule. V\u00f5istluskeskuses asuvasse fini\u0161isse tuleb j\u00f5uda enne kontrollaja l\u00f5ppu. Hilinemist trahvitakse punktide mahaarvamisega. Tiitliv\u00f5istlusi korraldatakse traditsiooniliselt t\u00e4iskuule l\u00e4himal n\u00e4dalavahetusel.<\/p>\n

[alert color=”violet”]<\/p>\n

\"SPOest01<\/a><\/p>\n

Rogainist ortopeed dr Mihkel Mardna pilguga<\/p>\n

\u201cTervisespordi vaatevinklist on rogain kindlasti v\u00e4\u00e4rt harrastus seni, kuni osatakse vahet teha tervisespordil ja saavutusspordil. Juba Soome legendaarne pikamaajooksja Lasse Viren \u00fctles: \u201cKui te olete k\u00e4inud s\u00f6rkimas ja otsustate hakata tegelema jooksuga, tasuks enne nou pidada oma arstiga, kas ka tema on teie tervisliku seisundi suhtes sama optimistlikult meelestatud…\u201d Tervisespordi eesm\u00e4rgiks peaks olema osav\u00f5tt. Kui aga minnakse teiste osav\u00f5tjatega v\u00f5istlema, on ettevalmistuse roll m\u00e4rksa t\u00e4htsam. Vastupidavusalade puhul on koige olulisem k\u00fcsimus harrastajale enne v\u00f5istlust: \u201cKas ettevalmistus on piisav \u00fche v\u00f5i teise v\u00f5istluse l\u00e4bimiseks ja v\u00f5istkonnaga liitumiseks?\u201d Suurim viga on tavaliselt oma v\u00f5imete \u00fclehindamine, mis toob sageli kaasa \u00fclekoormusvigastusi. Need, kes tegelevad tosisemalt vastupidavusaladega, peaksid kindlasti korra aastas l\u00e4bima tervisekontrolli spordiarsti juures, et selgitada v\u00e4lja v\u00f5imalikud varjatud terviserikked ja ennetada nende avaldumist pikemal pingutusel.\u201d Spordiarsti juurde on v\u00f5imalik minna Spordimeditsiini Sihtasutusse, mis on liikumistervise innovatsiooni klastri liige.\u201c<\/p>\n

[\/alert]<\/p>\n

[alert color=”gray”]<\/p>\n

Rogaini lugu
\nRogain on v\u00e4lja kasvanud \u00f6\u00f6p\u00e4evastest matkadest, nimi ja v\u00f5istlusformaat v\u00f5eti kasutusele Austraalias 1976. Lisaks Austraaliale, kus toimub aastas ligi 50 v\u00f5istlust, korraldatakse rogaine regulaarselt Uus-Meremaal, Kanadas, USA-s, Jaapanis, Venemaal, Ukrainas, T\u0161ehhis, Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes, L\u00e4tis, Leedus ja Eestis.<\/p>\n

V\u00f5istluse ajal v\u00f5ib abivahenditena kasutada vaid magnetkompassi, kella ja korraldajate antud kaarti. Keelatud on kasutada muid sama ala kujutavaid kaarte, samuti k\u00f5ikv\u00f5imalikke elektroonilisi abivahendeid. Lubatud on ilma n\u00e4idikuta GPS-teekonnasalvestid.<\/p>\n

Korraldatakse ka ratta-, suusa- ja kanuurogaine. Austraalia ja USA linnapiirkondades korraldatud v\u00f5istlusi on nimetatud metrogainideks.
\nAllikas: www.rogain.ee<\/p>\n

[\/alert]<\/p>\n

[alert color=”violet”]<\/p>\n

Ultrajooksud koguvad populaarsust<\/strong>
\nKas kujutate ette, kuidas oleks joosta 24 tundi j\u00e4rjest? V\u00f5i 230 kilomeetrit j\u00e4rjest? Silver Eensaar kujutab v\u00e4ga h\u00e4sti, sest naudib ultrajookse algusest l\u00f5puni. Kuigi vahepeal on nii kohutavalt raske, et ainus, mis p\u00fcsti hoiab, on vaimuj\u00f5ud.<\/p>\n

Ultra- ehk \u00fclipikamaajooks on spordiala, kus l\u00e4bitakse pikemaid distantse kui maraton (st rohkem kui 42 kilomeetrit ja 195 meetrit). Traditsiooniliselt peetakse ultrajooksuks vahemaad, mis on v\u00e4hemalt 50 kilomeetri pikkune. Ultrajookse on kahte t\u00fc\u00fcpi: kas l\u00e4bitakse kindel distants ja v\u00f5idab see, kes l\u00e4bib selle k\u00f5ige l\u00fchema ajaga, v\u00f5i joostakse kindlal ajavahemikul ja v\u00f5idab osaleja, kes selle aja jooksul l\u00e4bib k\u00f5ige pikema distantsi.<\/p>\n

\u201cOsa ultrajookse joostakse asfaldil, osa maastikul, osa on 24 tunni v\u00f5i 100 kilomeetri
\njooksud,\u201d kirjeldab Silver Eensaar. \u201cM\u00f5nel ultrajooksul pannakse aeg kinni ja vahepeal on v\u00f5imalik magada. Enamikul aga siiski mitte. Mujal maailmas on v\u00e4ga levinud ultrajooksud maastikul. Ka mulle meeldivad need k\u00f5ige enam \u2013 vaheldus on suurem.\u201d<\/p>\n

Silver Eensaare nimele kuulub Eesti meeste 24 tunni jooksu rekord 232,433 km. Eestis korraldatakse 3\u20134 ultrajooksuv\u00f5istlust aastas. Iga aastaga on ala \u00fcha
\npopulaarsem. N\u00e4iteks mullu osales Haanja 100 km distantsil 102 jooksjat, lisaks neile oli rajal 32 klassikalise maratoni l\u00e4bijat, keda ultrajooksjad nimetavad hellitavalt \u201csprinteriteks\u201d.<\/p>\n

[\/alert]<\/p>\n

Tekst: Ann Hiiemaa, Fotod: Scanpix, Orion<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rebase s\u00f5nades pole p\u00f5hjust kahelda, sest eestlased on v\u00f5itnud kulla 2012., 2013. ja 2014. aasta rogaini MM-il. Lisaks kuulub eestlastele\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":4999,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[293,149],"class_list":["post-4995","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized","tag-muu-ala","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4995"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15236,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4995\/revisions\/15236"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}