Indrek, vaadates aknast v\u00e4lja, siis ilmataat ei ole k\u00fcll suusamaratoni korraldajate poolel.<\/strong><\/p>\n Ei ole t\u00f5esti. Ilmad on niiv\u00f5rd heitlikud, et kindlate stsenaariumite peale m\u00e4ngida ei saa. T\u00e4na on endiselt veel k\u00f5ik v\u00f5imalik. On v\u00f5imalik, et lumi tuleb maha ja saame s\u00f5ita originaalrajal t\u00e4ies pikkuses, aga on ka v\u00f5imalik, et lund ei tulegi. Siis juhtuks sama lugu nagu 2020. aastal ja siis planeerime jalgsimatka.<\/p>\n Mis seisus maratonitrass t\u00e4nase seisuga on? Kui palju on l\u00f5ike, kus saab suusaga peale minna?<\/strong><\/p>\n \u00dcleeilse seisuga sai Matult kuni 44. kilomeetrini t\u00e4itsa s\u00f5ita. Rada hooldatud ei ole, aga j\u00e4\u00e4p\u00f5hi oli all ja sinna oli m\u00f5ni sentimeetrit v\u00e4rsket lund peale tulnud. Eelk\u00f5ige on paljad p\u00f5llu l\u00f5igud Palu poole alla minnes. Selles v\u00f5tmes on h\u00e4sti oluline, et me ikkagi eelmise lumeperioodi suutsime raja p\u00f5hja alla teha ja see on metsa vahel s\u00e4ilinud. Just puude all ja metsa vahel on lumekihi taastamine keerulisem. See n\u00f5uab tavaliselt k\u00f5ige suuremat lume ressurssi, sest puude alla j\u00f5uab heal juhul \u00fcks kolmandik allasadavast lumest. Kui tuleks k\u00fcmme-viisteist sentimeetrit lund, siis metsavahelised l\u00f5igud v\u00f5iksid olla juba p\u00e4ris head ja ka p\u00f5llu peale saaks patuga pooleks mingisuguse raja teha.<\/p>\n Kui seda oodatud lund ja k\u00fclma ikkagi ei tule ja mingid rajal\u00f5igud muutuvad suuskadel l\u00e4bimatuks, siis milline on plaan B?<\/strong><\/p>\n Kui pikemad l\u00f5igud on jupiti puudu, siis sellisel juhul me t\u00f5esti originaalrada kasutada ei saa. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on, et k\u00f5rgustikul lumi ikkagi p\u00fcsib ja sellisel juhul oleks plaan B Otep\u00e4\u00e4l alustada ja Palul l\u00f5petada.<\/p>\n Kolmas versioon on kasutada Tehvandi v\u00f5istlusradade ja Tartu Maratoni raja algusosa baasil kunstlumeraja varianti, aga seal on t\u00e4na see probleem, et kogu ring ei ole kunstlumega kaetud. Oleme Tehvandi keskusega k\u00e4ed l\u00f6\u00f6nud, et esimesel v\u00f5imalusel lund juurde toota. Kohe, kui miinuskraadid lubavad, siis nad asuvad t\u00f6\u00f6le ja p\u00fc\u00fcavad teha k\u00f5ik endast oleneva, et see rada kunstlumega kaetud saaks.<\/p>\n Kunstlume peame ikka igaks juhuks \u00e4ra tegema. See t\u00e4hendab k\u00fcll meile v\u00e4ga suurt lisakulu ning ka riski, et kui peaks looduslikku lund tulema, j\u00e4\u00e4b see kasutamata. Aga liiga suur risk oleks ka kunstlumi tootmata j\u00e4tta.<\/p>\n Kui palju osalejaid hetkel registreerunud on?<\/strong><\/p>\n Kuskil 2800. Enamus neist tulid detsembris esimese registreerimisvooru k\u00e4igus. P\u00f5him\u00f5tteliselt samas mahus nagu eelmisel aastal, aga kuna toona oli detsembri algusest peale lumi maas, siis jaanuari ja aastavahetusega tuli osalejaid juurde. Seda trendi praegu olnud ei ole. Eks see on aknast v\u00e4lja vaadates ka arusaadav ja hetkel pole selles m\u00f5ttes ka veel rahalist survet, sest teine registreerimisvoor kestab 6. veebruarini. Seega kindlasti pole inimesed veel k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n Kui lumi peaks ikkagi t\u00e4ielikult \u00e4ra sulama, siis spordipidu \u00e4ra ei j\u00e4\u00e4 ning suusamaratoni asemel toimub taas jalgsimatk.<\/strong><\/p>\n Jah, sellise \u00fchise suure Tartu Maratoni k\u00f5ige viimane versioon on jalgsimatk. Me polnud enne 2020. aastat seda teinud, aga siis otsustasime selle ikkagi v\u00e4lja pakkuda. Toona see veel ei l\u00e4inud nii-\u00f6elda Tartu Maratoni ametliku osav\u00f5tuna kirja, aga k\u00e4esoleval aastal ikkagi loeme ka seda t\u00e4iesti ametlikuks Tartu Maratoni l\u00e4bimiseks. Et nendel, kes seda arvestust peavad oleks \u00f5ige j\u00e4rjepidevus olemas. Lisaks on v\u00f5imalus osaleda ka virtuaalmaratoni raames, mis t\u00e4hendab, et osaleda v\u00f5ib \u00fcksk\u00f5ik kus maailma veere peal v\u00f5i m\u00f5nes teises Eesti suusakeskuses. Virtuaalne maraton algas 16. jaanuaril ja l\u00f5peb 16. m\u00e4rtsil. Isegi kui Tartu Maraton peaks mingil p\u00f5hjusel vussi minema, siis on peaaegu veel kuu aega leida m\u00f5ni teine asukoht, kus v\u00f5istlusel virtuaalselt osaleda.<\/p>\n Tartu Maratoni raames on v\u00f5imalik v\u00f5istelda ka teatemaratoni ja avatud raja formaadis. Mis saab nendest juhul, kui lund ei ole?<\/strong><\/p>\n Varasemalt oleme neljal korral avatud rajaga kolinud m\u00f5nda teise suusakeskusse ja need on olnud K\u00f5rvemaal, Alutagusel ja Haanjas.<\/p>\n Milliseid uuendusi t\u00e4navune maraton osalejatele toob, kui r\u00e4\u00e4gime tavap\u00e4rase suusamaratoni v\u00f5tmes?<\/strong><\/p>\n V\u00e4ga revolutsioonilisi muutusi osaleja jaoks ei ole. Tahaks lihtsalt selle vana hea Tartu Maratoni \u00fckskord korralikult \u00e4ra teha!<\/p>\n Mis pikaajalisele osalejale nii tavap\u00e4rane ei ole, on see, et viimasel paaril aastal oleme kasutusele v\u00f5tnud lainestardid. See on plaanis ka t\u00e4navu. Kui algselt tingis selle koroonaviirusest tulenenud hajutamispoliitika, siis osalejate \u00fclipositiivne tagasiside on motiveerinud seda j\u00e4tkama. Lainestardid v\u00f5imaldavad osalejatel kulgeda v\u00e4hem v\u00f5istluslikus, mugavamas ja ohutumas formaadis. Usun, et see on uuendus, mis on teinud maratoni veelgi nauditavamaks.<\/p>\n Tegemist on ju ikkagi suuresti rahvasportlaste pidup\u00e4evaga.<\/strong><\/p>\n T\u00f5nis M\u00e4gi on \u00f6elnud, et laulupidu ei ole mingi pidu, vaid on rituaal ehk p\u00fchalik kombetalitus. Samamoodi saab \u00f6elda ka Tartu Maratoni kohta, et see pole mingi spordiv\u00f5istlus, vaid rituaalne tegevus, milleks valmistumine sunnib harjutama ja mis on meie talvede lahutamatuks osaks ja mille l\u00e4bi me defineerime ennast eestlaste ning p\u00f5hjala rahvana. Nii hoiame au sees traditsioone ja seet\u00f5ttu on v\u00e4ga oluline olenemata talve pakutavatest tingimustest seda j\u00e4rjepidevalt korraldada.<\/p>\n Innustame k\u00f5iki algajaid suusaentusiaste ikkagi suusatamist enda jaoks leidma. Ka distantside valik on ju tegelikult seinast-seina. Kui ei ole ennast nii palju liigutanud, siis ei pea tingimata 63 km punnima minema. Kui on karta, et fini\u0161iaeg tuleb sinna kaheksa-\u00fcheksa tunni kanti, siis v\u00f5ib sellel aastal v\u00f5tta 31 km ja ka selle l\u00e4bimisest uhkust ja enese\u00fcletuse r\u00f5\u00f5mu tunda.<\/p>\n Oleme viimastel aastatel mitmeid huvitavaid kogemusi saanud, kus inimesed, kes suusatamisega v\u00e4ga sinas\u00f5brad pole olnud, on ikkagi meile nii omase talispordi taas leidnud. Sel aastal alustas suusatamisega n\u00e4iteks luuletaja Kristiina Ehin, kes registreeris ennast ka virtuaalmaratoni 63 km distantsile. Tema esimene pikem suusas\u00f5it oli 6,8 km. Suusatamine pakub talle palju r\u00f5\u00f5mu ja naudingut. Nii ehe ja lahe on vaadata tema arengut.<\/p>\n Nagu k\u00f5ikides teistes eluvaldkondades, siis ka spordiv\u00f5istluste korraldamisel on \u00fcha enam fookuses j\u00e4tkusuutlikkus. Kuidas Tartu Maraton sellesse panustab?<\/strong><\/p>\n Keskkonna teema on t\u00f5esti viimastel aastatel v\u00e4ga aktuaalseks muutunud ja ma julgeks \u00f6elda, et Tartu Maraton on selles vallas kindlasti esirinnas nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Otsime t\u00f5siselt t\u00e4nap\u00e4evaseid v\u00f5i juba vanade lahenduste kasutusele v\u00f5tmist, et v\u00e4ltida nii palju kui v\u00f5imalik pr\u00fcgi teket, v\u00e4hendada energia raiskamist ja s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lje teket. Just s\u00f5lmisime lepingu Nestega, mille tulemusena hakkavad Tartu Maratoni raja hooldusmasinad kasutama mittefossiilset diiselk\u00fctust, mida toodetakse tootmisj\u00e4\u00e4kidest. \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ib tunduda justkui v\u00e4ike asi, aga tegelikult hoiame kokku v\u00e4ga palju s\u00fcsiniku emissiooni. See on v\u00f5ib-olla isegi suurema m\u00f5juga kui \u00fchekordsete n\u00f5ude v\u00f5i kilekottide kaotamine.<\/p>\n![\"Klubi](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Klubi-Tartu-Maraton-600x450.jpeg\")
<\/p>\n![\"TartuMaraton\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/TartuMaraton19_Adam-Illingworth-28-600x400-1.jpg\")
![\"KTM\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/KTM-400x600.jpg\")
Teatemaratoni ja avatud rajaga on m\u00f5nev\u00f5rra m\u00e4nguruumi rohkem, sest see on osalejate hulgalt nii palju v\u00e4iksem. Meil on teoreetilisi ja varasemalt kasutatud praktilisi v\u00f5imalusi liikuda kuskile mujale suusakeskusesse, kus lumeolud on paremad. T\u00e4na oleme seda v\u00f5imalust kaalunud ning suhelnud Alutaguse ja K\u00e4\u00e4riku suusakeskusega. J\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et k\u00f5ige optimaalsem on t\u00e4nase p\u00e4eva info p\u00f5hjal korraldada avatud rada ja teatemaraton K\u00e4\u00e4rikul ringide peal. Seal on olemas vajalik infrastruktuur ning piisavalt ruumi. Sellisel juhul on start ja fini\u0161 samas kohas, mis muudab ka logistika lihtsamaks.<\/p>\n![\"Tartu](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/Adam-Illingworth-1200x801-1-600x401.jpg\")