{"id":50854,"date":"2023-06-02T11:01:56","date_gmt":"2023-06-02T11:01:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=50854"},"modified":"2023-06-02T11:01:56","modified_gmt":"2023-06-02T11:01:56","slug":"kunnar-karu-votsin-mount-everestile-kaasa-kogu-oma-20-aasta-magironimise-kogemused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kunnar-karu-votsin-mount-everestile-kaasa-kogu-oma-20-aasta-magironimise-kogemused\/","title":{"rendered":"Kunnar Karu: v\u00f5tsin Mount Everestile kaasa kogu oma 20 aasta m\u00e4gironimise kogemused"},"content":{"rendered":"

Kuni t\u00e4navuse kevadeni olid maailma k\u00f5rgeima m\u00e4e, 8848-meetrise Mount Everesti ehk D\u017eomolungma, tippu j\u00f5udnud neli eestlast, kellele mais lisandus veel kaks meest ja \u00fcks naine. \u00dcks nendest on alpinist Kunnar Karu, kes r\u00e4\u00e4gib Mount Everesti valudest ja v\u00f5ludest pikemalt.<\/p>\n

Milline oli sinu ettevalmistus maailma katusele ronimiseks?<\/strong><\/p>\n

2022. aasta oktoobris h\u00f5ikasin Mount Everestile mineku v\u00e4lja ning juba oktoobrist valmistusin teadlikult sinna minekuks. K\u00e4isin Nepaalis oludega tutvumas ja T\u0161iilis k\u00f5rgusega harjumas. Talvel treenisin Eestis, p\u00f5hjamaades ja Alpides. Viimastel kuudel tegelesin n-\u00f6 peenh\u00e4\u00e4lestusega. Reaalsuses l\u00e4ks kohapeal vaja kogu teadmiste ja oskuste pagasit, mida olen aastak\u00fcmnete jooksul talletanud. Sa v\u00f5id ju harjutada \u00fchte, teist ja kolmandat, aga kohe kui Everestil hakkab midagi juhtuma, ja kindlasti hakkab juhtuma, eriti kui oled seal kaks kuud nagu meie, siis tuleb m\u00e4ngu kogu \u00f5pitu, mis aastatega talletatud ja kogetud.<\/p>\n

\"Esimest
Esimest korda \u00fcle 6000 m Everestil<\/figcaption><\/figure>\n

Everesti tippu saab ronida ning on ka ronitud valgelt lehelt, aga see on raske ja riskantne. Sa ei oska paljusid olukordi lihtsalt ette aimata. Algajatel puudub igasugune kogemus, maksahaagid on kiiremad tulema ja naeratus kaob samuti suhteliselt ruttu. Keegi ei j\u00f5ua seal sinuga l\u00f5pmatuseni eraldi tegeleda, kui sa pole just mitut isikliku \u0161erpat appi \u00a0palganud.<\/p>\n

Millises seltskonnas sina ronisid?<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nane Everestile ronimise mudel n\u00e4eb v\u00e4lja selline, et igal r\u00fchmal on ekspeditsiooni juht, kelle alluvuses t\u00f6\u00f6tavad kohalikud \u0161erpad. Ekspeditsiooni juht valmistab ette kogu t\u00f5usuplaani ning teel tippu juhivad kogu tegevust grupijuhid, kes koordineerivad muuhulgas ka \u0161erpade tegevust. Paljudel v\u00e4lismaalastel on kaasas veel omakeelsed giidid, kes t\u00f6\u00f6tavad koos kohalikega. Lisaks on meeskonnas veel\u00a0 kandjad ja kokad, kes aitavad kogu logistikat teostada. Meie grupi ronijad olid Iirimaalt, USA-st, Kanadast ja Indiast. Enamik ekspeditsioonidest ongi rahvusvahelised, kuid leidub ka ainult n\u00e4iteks Itaalia, Hiina v\u00f5i India gruppe.<\/p>\n

\"Tipus
Tipus koos s\u030cerpaga<\/figcaption><\/figure>\n

Reegel n\u00e4eb ette, et k\u00f5ik ronivad \u00fcks \u00fchele \u0161erpaga. See t\u00e4hendab, et igal ronijal on oma isiklik \u0161erpa. Kui sul on lauale panna aga n\u00e4iteks 300 000 eurot, siis saad endale lubada ka kahte \u0161erpat ja v\u00e4lismaise giidi ehk sinuga tegeleb kolm inimest. Nii \u00fcritatakse m\u00e4gedega mitte v\u00e4ga sina peal olevaid inimesi tippu sikutada. Inimene ise peab suutma jala jala ette panna, aga see on ka k\u00f5ik!<\/p>\n

Palju koolitatud \u0161erpasid Nepaalis on?<\/strong><\/p>\n

Neid on ikka v\u00e4ga palju. Kui hiljuti k\u00e4is ekspeditsioonil 476 ronijat, siis pidi \u0161erpasid v\u00e4hemalt sama palju olema. Lisaks neile on ekspeditsioonijuhid ja grupijuhid. Need, kellel j\u00e4rgmine rahanumber taskust v\u00f5tta, saavad endale lubada ka foto- ja videograafi v\u00f5i ka baaslaagris isiklikku mass\u00f6\u00f6ri. Show on p\u00e4ris k\u00f5va, minul oli \u00fcks \u0161erpa kaasas (naerab<\/em>). \u0160erpade \u00fclesanne on ronida \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas ning ronijaid igak\u00fclgselt abistada ning julgustada.<\/p>\n

Kas grupijuht ronis ka l\u00f5puni?<\/strong><\/p>\n

Meie grupijuht ronis l\u00f5puni v\u00e4lja. Paljud grupijuhid t\u00f5usevad kuni neljanda laagrini v\u00f5i piirduvad \u00fcldse baaslaagris olekuga. \u0160erpad on aga nagu kohalikud m\u00e4egiidid ja neil on kohustus kuni viimase meetrini kaasa ronida. Nemad hoolitsevad selle eest, et ronijad j\u00f5uaksid elusana \u00fcles ja alla tagasi. Hetkel k\u00f5ige kangem \u0161erpa on k\u00e4inud tipus kokku 28 korda ning neist kaks sellel kevadel.<\/p>\n

\"laager\"Kas olud olid siis soodsad, kuna l\u00fchikese ajaga j\u00f5udis korraga tippu kolm eestlast?<\/strong><\/p>\n

Katrinit (Katrin Merisalu, toim<\/em>) n\u00e4gin kaks korda, tegime pilti ja soovisime edu. Teisest eestlasest Otist ei tea midagi.<\/p>\n

Olud olid h\u00fcplikud. Alguses tundus, et v\u00e4ga head, aga siis k\u00f5ik muutus. Tipuaken oli alguses soodne, siis hakkas ilmastik vingerpussi m\u00e4ngima. Sellised Harju keskmised olud, v\u00e4ga raskesti ennustatavad. Tipuaken algas aga suhteliselt hilja, mis surus paljud grupid t\u00f5usule kohe akna alguses ning siis olid kahjuks m\u00e4el suured ummikud.<\/p>\n

Kogu ronimise tegi raskeks see, et korraga oli m\u00e4ele antud ligi 500 luba. Olgu, osad langesid v\u00e4lja, m\u00f5ned j\u00e4id haigeks, aga rahvast oli ikkagi palju. J\u00e4medalt \u00f6eldes oli koos \u0161erpadega tippu ronimas 800 inimest. Kuna ilmad olid aprillis tuulised, siis k\u00f6ite \u00fclespanek l\u00fckkus maisse. Tavaliselt tehakse seda aprillis. Sellest johtuvalt j\u00e4i tipuaken kahe n\u00e4dala peale mai keskele. Ka sotsiaalmeedias jagati pilte, kus m\u00e4el olid j\u00e4rjekorrad. Isegi kui ilm on hea, v\u00f5ivad tekkida j\u00e4rjekorrad ja pudelikaelad, kui korraga on m\u00e4el liiga palju inimesi.<\/p>\n

Meie grupp ootas teadlikult kauem, et mitte tr\u00fcgida ning ronida eraldi. N\u00e4rvid pidasid vastu, kuigi oli raske netist vaadata pilte, kus j\u00e4rgmistel vendadel olid j\u00e4lle tipus n\u00e4pud p\u00fcsti, aga ilm l\u00e4heb muudkui halvemaks. L\u00f5puks saime tippu ronida uhkes \u00fcksinduses \u2013 kui oled tugev, kannata \u00e4ra ja kui sa julged ka \u00f6ises tuisus ronida, siis on tipp vaid sinu. Tegelikult igatsevad k\u00f5ik niimoodi tippu j\u00f5uda.<\/p>\n

\"EsimestMis oli sinu jaoks kogu protsessis k\u00f5ige raskem osa?<\/strong><\/p>\n

\u00dcks raske koht oli kaks n\u00e4dalat enne ekspeditsiooni, kui p\u00f5lv hakkas \u00fclekoormusest valutama. Suurt midagi teha ei saanud, aga valu l\u00e4ks \u00f5nneks ise \u00fcle. M\u00e4el kartsin k\u00f5ige rohkem kolmandat ja neljandat baaslaagrit, et kuidas ma k\u00f5rgusega hakkama saan \u2013 see oli uudseks kogemuseks, kuna ma ei olnud k\u00f5rgemal kui 7000 m varem roninud. Vaatamata vastikule k\u00f6hale sain hakkama. Kes aeglaselt s\u00f5uab, see kaugele j\u00f5uab. K\u00f5ige raskem oli siiski ootamine, sest 50-st p\u00e4evast ronisime 20 p\u00e4eva. Seda aega tuleb aga osata nautida ja mitte hulluks minna. Lugeda raamatuid, vaadata loodust.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsiliselt oli k\u00f5ige keerukam viimane laskumine teisest laagrist alla. Alustasime tiput\u00f5usu 23. mai \u00f5htul 19.30, hommikul 5.34 olime tipus, sealt laskusime kolme tunniga neljandasse laagrisse. Kell 12 hakkasime sealt alla minema, j\u00f5udsime nelja tunniga teise laagrisse, kus \u00f6\u00f6bisime. Siis tundsin, et jalad on t\u00e4itsa l\u00e4bi. 24. mail teisest laagrist l\u00e4bi Khumbu liustiku baaslaagrisse minek oli kogu ekspeditsiooni k\u00f5ige vaevalisem p\u00e4ev. Tegime omavahel nalja, et liikusime speed of sadness kiirusel. Lihtsalt jalg jala ette, jaksu ei olnud. Ma arvasin varem, et k\u00f5ige raskem on tipup\u00e4ev, aga hoopis laskumine oli suurim proovikivi.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kuidas sul suures plaanis magamine ja s\u00f6\u00f6mine \u00f5nnestus?<\/strong><\/p>\n

Magamisega l\u00e4ks \u00fcllatavalt h\u00e4sti. Suutsin isegi kolmandas-neljandas laagris kergesti uinuda, kui m\u00e4gi on juba suhteliselt viltu. K\u00f6ha t\u00f5ttu muidugi \u00e4rkasin \u00f6\u00f6sel p\u00e4ris tihti, aga ei saa kurta. S\u00f6\u00f6misega oli keerulisem. Mulle r\u00e4\u00e4giti enne ka, et \u00fcleval l\u00e4heb isu \u00e4ra. L\u00e4kski. Mul olid taskud head-paremat t\u00e4is, aga tipu\u00f6\u00f6l s\u00f5in vaid \u00fche geeli ja kaks \u0161okolaadibatooni. Ega polnud ka erilist v\u00f5imalust s\u00f6\u00f6misega tegeleda. Sama alla tulles. V\u00f5tsin ekspeditsiooniga alla \u00fcle 9 kilo.<\/p>\n

Viimase p\u00e4eva raskus laskumisel oli p\u00f5hjustatud v\u00e4simusest. V\u00e4sinud inimene ei s\u00f6\u00f6 ka eriti, sest m\u00f5tleb vaid magamisest ja nii muutudki n\u00f5rgaks. Tipus on ka hapnikumask peas ja keeruline s\u00fc\u00fca. \u00dches\u00f5naga, tulevikuks pean harjutama just tipus\u00f6\u00f6mist, et keha paremini vastu peaks. Enamus lasebki l\u00f5puks vanade varude pealt alla ja sinna need kilod j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n

\"Kunnar<\/p>\n

Palju sa geele, batoone ja muud kaasa v\u00f5tsid?<\/strong><\/p>\n

Minu varu oli 40 spordigeeli ja teine samapalju batoone. Erinevad kuivatatud puuviljade segud, \u0161okolaad, kuivatatud looma- ja kanaliha. Mitmesugused tooted, millest saab nii soolast kui magusat energiat. S\u00f5in usinalt kuni tipu\u00f6\u00f6ni. Kilodes v\u00f5tsin kaasa 8,5 kilo erinevat toitu. Kohapeal ostsin \u0161okolaadi jm juurde. Energiat kulub kahe kuuga v\u00e4ga palju.<\/p>\n

\"Kunnar<\/p>\n

Mida sa pidid igap\u00e4evaselt m\u00e4el kotis kaasas kandma?<\/strong><\/p>\n

Laagrite ehitusega meie ei pidanud tegelema, seep\u00e4rast pidimegi laagris vedelema, et kohalikud saaksid uut laagrit ette valmistada. Kohalikud \u0161erpad tegelevad telkide, \u00fcldise toitlustusega ja muu s\u00e4\u00e4rasega. Ise pidime vedama oma riideid, magamiskotti, magamiskoti alust, sn\u00e4kke. Neid tassisime jupphaaval, mitte k\u00f5ike korraga. Mida \u00fclespoole l\u00e4hed, seda rohkem tuleb asju selga ja v\u00e4hem j\u00e4\u00e4b kotti. Kui \u00fchel hetkel t\u00f5mbad sulejope peale, siis ongi k\u00f5ik riided seljas. Neljandas laagris on kotis vaid magamisasjad, varukindad ja sn\u00e4kid. Kui sul on aga kaks \u0161erpat ja grupijuht, siis sa ei pea ise midagi vedama, astud jalg jala ette.<\/p>\n

\"TheEestlased r\u00e4\u00e4givad ikka ilmast. Kas k\u00fclm ka hakkas?<\/strong><\/p>\n

Ei hakanud. Magamiskotid ja sulejope on ausad. K\u00f5ige k\u00fclmem ilm oli miinus 30, pluss tuulek\u00fclm. \u00d5nneks me ei pidanud kordagi tormis liikuma. Everestil on nii ka juhtunud, et telgid ja pilpad lendavad. Meil nii hullusti ei l\u00e4inud. Miinus 30 kraadiga paned ennast lihtsalt vastavalt riidesse. The North Face hoidis mind v\u00e4ga h\u00e4sti soojas. Suur t\u00e4nu neile!<\/p>\n

Miks Everesti vallutamine on nii eriline, kui k\u00f5rgus v\u00e4lja j\u00e4tta?<\/strong><\/p>\n

Tegu on k\u00f5ige pikema m\u00e4giekspeditsiooniga, mis kestab 40-60 p\u00e4eva Nepaali k\u00fclmas kliimas ja kuivas \u00f5hus. Kahe kuu jooksul ei tohi sa haigeks j\u00e4\u00e4da ega mingit k\u00f5huh\u00e4da k\u00fclge saada. Samal ajal ei tohi ka vaim murduda. Tehniliselt on k\u00f5rgeimad Alpide tipud isegi raskemad, aga Mount Everestil on suurimaks v\u00e4ljakutseks matka pikkus. Pidevalt ongi k\u00fclm, pime, raske.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Loomulikult oli ka v\u00e4ga ilusaid hetki. Viimane tipuhari sai ronitud p\u00e4ikeset\u00f5usus ning viimane tund tippu oligi maailma k\u00f5ige ilusam. Olen elus n\u00e4inud palju imelisi p\u00e4ikeset\u00f5use, aga p\u00e4ikeset\u00f5us maailma katusel, kust sa n\u00e4ed k\u00fcmneid 8000 meetrisi tippe, on k\u00f5ige erilisem vaatepilt \u00fcldse. Nagu eelpool mainisin, meil polnud kiiret ja saime seda vaadet oma grupikesega nautida pea uhkes \u00fcksinduses.<\/p>\n

\"KunnarKas tippu j\u00f5udes j\u00e4tsid Eesti lipu \u00fcles v\u00f5i see au on vaid esimesel eestlasel?<\/strong><\/p>\n

Minu t\u00f5ekspidamine on see, et ma viin lipu \u00fcles, teen sellega pilte ja v\u00f5tan endaga kaasa. Mulle ei meeldi lippe ega muid asju loodusesse j\u00e4tta, see tekitab ikkagi pr\u00fcgi. Kahjuks pidin seekord m\u00e4gedesse j\u00e4tma oma tipumagamiskoti, mis lendas lihtsalt \u00e4ra. Aga Everesti tipus k\u00e4inud lipud leiavad loodetavasti v\u00e4\u00e4rika koha minu partnerite juures, kes seda \u00fcritust toetasid.<\/p>\n

Kui me reisikulud v\u00e4lja j\u00e4tame, siis palju kohapealne teenus maksma l\u00e4heb?<\/strong><\/p>\n

Summad algavad 40\u00a0000 eurost. K\u00f5ige v\u00e4gevam pakett, millest mina kuulsin, maksis 900\u00a0000 eurot inimese kohta. Selle viimase ostsid kaks inimest kokku siis 1,8 miljoni eest. Keskmine ronija maksab t\u00e4na kahekuulise ekspeditsiooni eest 100 000 eurot.<\/p>\n

Minu ekspeditsiooni toetas Sportland<\/a> koos The North Face\u2019iga, Tartu Terminal, Tartu 2024 ja FitQ Studio. K\u00f5ik, mis puudu j\u00e4i, katsin enda varudest. J\u00e4medalt \u00f6eldes l\u00e4ks Everestil 50\u00a0000 eurot ning ettevalmistuse peale kulus umbes 10\u00a0000 eurot.<\/p>\n

\"KunnarKuidas sa t\u00e4na hindad oma saavutust, millest paljud unistavad, aga teostuseni ei j\u00f5ua?<\/strong><\/p>\n

Tagasi vaadates on Mount Everest ikka nii palju keeruline m\u00e4gi, et k\u00f5ik elu jooksul korjatud m\u00e4gironimise kogemused kuluvad seal marjaks \u00e4ra. Olen tegelenud m\u00e4gironimisega 20 aastat ning piltlikult \u00f6eldes reisis kogu see aeg minuga sealsetes m\u00e4gedes kaasa. T\u00f5si, viimase aasta ronimised olid mul kindlasti veidi rohkem m\u00f5testatumad, teades, et l\u00e4hen kevadel Nepaali.<\/p>\n

Mida tulevik toob?<\/strong><\/p>\n

L\u00e4hema kahe aasta jooksul ma 8000 meetriseid tippe ilmselt vallutama ei l\u00e4he. Tahan l\u00f5petada esmalt oma seitsme kontinendi k\u00f5rgeimate m\u00e4gede vallutamise ning tutvustada eestlastele erinevaid m\u00e4gesid. Olen muidugi varem ka \u00f6elnud, et ma seda v\u00f5i toda ei tee. Kui s\u00f5brad v\u00f5tavad aga n\u00f6\u00f6bist kinni ja \u00fctlevad, et tule ikka veel korra maailma katusele, siis ma kindlasti m\u00f5tlen selle peale.<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em><\/p>\n

Fotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuni t\u00e4navuse kevadeni olid maailma k\u00f5rgeima m\u00e4e, 8848-meetrise Mount Everesti ehk D\u017eomolungma, tippu j\u00f5udnud neli eestlast, kellele mais lisandus veel\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":50855,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,114,81],"class_list":["post-50854","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-matkamine","tag-persoon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50854"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50854\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":50870,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50854\/revisions\/50870"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}