{"id":51032,"date":"2023-07-09T22:35:35","date_gmt":"2023-07-09T22:35:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=51032"},"modified":"2023-07-09T22:35:35","modified_gmt":"2023-07-09T22:35:35","slug":"johannes-lilover-oma-kire-jargimine-on-ainus-oige-viis-elus-edasi-liikumiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/johannes-lilover-oma-kire-jargimine-on-ainus-oige-viis-elus-edasi-liikumiseks\/","title":{"rendered":"Johannes Lilover: oma kire j\u00e4rgimine on ainus \u00f5ige viis elus edasi liikumiseks"},"content":{"rendered":"

Johannes Lilover on 21-aastane noormees, kellel veri keeb seiklusjanust ning kes otsib pidevalt p\u00f5nevust ja adrenaliini. Ta ei soovi leppida keskp\u00e4rasusega, vaid laseb end uutel seiklustel ja kirel k\u00f5rgustesse kanda. Johannes usub, et ainult l\u00e4bi s\u00fcgava kire on v\u00f5imalik leida enda jaoks see \u00f5ige.<\/p>\n

Johannese ellu mahub mitmesuguseid spordialasid, sealhulgas poks, lohesurf, skimboard<\/em>, k\u00f5rgush\u00fcpped, rulatamine, tennis, kuid k\u00f5ige suurem osa tema ajast kulub parkuurile. Sellega on ta tegelenud juba viimased \u00fcheksa aastat. Kes ei tea, siis parkuuris l\u00e4bitakse \u00fcmbritsevas keskkonnas paiknevaid takistusi v\u00f5imalikult kiirelt ja efektiivselt. Takistuste \u00fcletamiseks on v\u00e4ga palju erinevaid tehnikaid, mille omandamine arendab j\u00f5udu, osavust, koordinatsiooni ja julgust. Lisaks arendab spordiala ka loovat m\u00f5tlemist, kuna iga takistus on erinev. See ala pakub l\u00f5putult f\u00fc\u00fcsilisi ja vaimseid v\u00e4ljakutseid. \u201eParkuur on tegelikult nagu tants, lihtsalt tantsuliigutused on v\u00e4ga rasked. Eesm\u00e4rk on liikuda sujuvalt l\u00e4bi oma keskkonna. K\u00f5igepealt pead aga siiski liigutused \u00e4ra \u00f5ppima. Eesm\u00e4rk on see, et l\u00f5puks ei peaks konkreetsetele liigutustele isegi m\u00f5tlema,\u201c kirjeldab noormees oma lemmikala.<\/p>\n

\"Johannes\"<\/p>\n

Midagi enamat kui lihtsalt sport<\/strong><\/p>\n

Parkuuriga alustas Johannes 12-13-aastaselt. \u201eSelleks ajaks olin batuudikeskuses teinud koos s\u00f5pradega juba esimesi front flip<\/em>\u2019e. See tundus \u00e4ge asi, millega tegeleda, kuigi ma polnud selles eriliselt andekas. Kuna s\u00f5prade s\u00fcnnip\u00e4evad toimusid sageli Skypark\u2019is, siis olin natuke tuttav parkuuri-laadsete asjadega. Aga esimest korda n\u00e4gin parkuuri YouTube\u2019is. Sealt tekkisid m\u00f5tted sellega tegelemiseks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

Noormees meenutab, kuidas tal tekkis visioon iseendast oma pulmas \u00fclikond seljas back flip<\/em>\u2019i sooritamas. \u201eMa isegi ei m\u00f5elnud parkuurist kui spordialast, vaid lihtsalt \u00e4gedatest oskustest ja kujutlesin, et kui ma suudaks kunagi \u00fclikonnas back flip<\/em>\u2019i sooritada, siis oleks see \u00fclivinge.\u201d<\/p>\n

\"Johannes\"Johannes hakkas koos s\u00f5pradega batuudikeskuses ja liival j\u00e4rk-j\u00e4rgult harjutama. Teda paelus parkuuri juures vabaduse tunne. Lisaks oli parkuur tema enda projekt, mitte vanemate valitud treening ning Johannesele meeldis tegeleda millegi p\u00e4ris enda asjaga. \u201eParkuur on minu jaoks midagi enamat kui lihtsalt spordiala. See on vabadus, enesev\u00e4ljendus ja v\u00f5imalus kontrollida oma keha \u00f5hus liikudes. See annab mulle uskumatult hea tunde.\u201c<\/p>\n

Johannes on parkuurimises saavutanud edu t\u00e4nu distsipliinile, p\u00fchendumusele ja regulaarsele treenimisele. Areng parkuuris on tulnud koos isikliku arenguga ja \u00fcldise enesekindluse kasvamisega oma kehas. Ta meenutab, kuidas teatud vanuses tundis ta kiire kasvamise t\u00f5ttu end oma kehas veidi veidralt, kuid aja jooksul on ta \u00f5ppinud oma f\u00fc\u00fcsist paremini tundma ning arendanud ka vaimset arusaama liikumisest.<\/p>\n

Keha potentsiaal on v\u00f5imas<\/strong><\/p>\n

V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral on Johannes saanud parkuuris ka v\u00f5istelda, kuigi Eestis sellel alal v\u00e4ga palju v\u00f5istlusi ei ole ning kodumaalt v\u00e4lja pole ta ennast proovile panema veel j\u00f5udnud. \u201eParkuuris saab m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tta erinevalt \u00fcles ehitatud v\u00f5istlustel. V\u00f5isteldakse kiiruse, stiili v\u00f5i trikkide peale,\u201c selgitab ta. \u201eErinevate hindamiskriteeriumide kasutamine p\u00f5hjustab vahel ka vaidlusi selle osas, milline on \u00f5ige parkuur.\u201c<\/p>\n

\"Johannes\"Sport, liikumine ja aktiivne eluviis on Johannese jaoks v\u00e4ga olulised. \u201eSport ja liikumine on v\u00f5imalus elada t\u00e4iel rinnal ning austada oma keha. Ma tahan tunda end tervena ja tugevana ning kasutada oma keha selleks, milleks see on loodud.\u201c<\/p>\n

Johannes leiab, et t\u00e4nap\u00e4eva maailmas, kus me istume v\u00e4ga palju, peame ekstra pingutama, et l\u00e4heneda oma keha \u00fcrgsetele v\u00f5imetele ja avastada selle potentsiaal. \u201eLiikumise ja f\u00fc\u00fcsika koost\u00f6\u00f6 pakub p\u00f5nevaid v\u00f5imalusi. See annab suurema kontrolli oma keha \u00fcle ning see on v\u00e4ga \u00e4ge. N\u00e4iteks vetteh\u00fcppeid tehes saab \u00f5hus sooritada mitmeid saltosid ning suunata oma liikumist. Selline kontrolli tunne on v\u00e4ga v\u00f5imas emotsioon.\u201c<\/p>\n

\u00dcks huvi viis teiseni<\/strong><\/p>\n

Johannesele on alati meeldinud ka t\u00f6\u00f6 kaameraga. Juba \u00fcsna alguses hakkas ta oma trikke j\u00e4\u00e4dvustama ning huvi filmimaailma vastu aina s\u00fcvenes. Praegu tegutseb ta videograafi ja sisuloojana ning tal on YouTube<\/a>\u2019is\u00a0oma kanal, kuhu ta postitab videoid nii oma trikkidest kui ka v\u00e4ga erinevatel elulistel teemadel. \u201eFilmindus pakub mulle v\u00e4ga suurt huvi, eriti\u00a0visuaalne\u00a0pool ja operaatorit\u00f6\u00f6. Tunnen ennast videot\u00f6\u00f6d v\u00f5i\u00a0fotosid tehes kasulikuna, sest see aitab mul areneda valdkonnas,\u00a0mis mulle s\u00fcgavalt hinge l\u00e4heb. Suur osa filmidest ongi ju\u00a0kompositsioon, visuaal, v\u00e4rvid, kaamera liikumised jne,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. \u201eFotograafia ja video juures on ka midagi inimlikku. Mulle v\u00e4ga meeldib p\u00e4ris hetki otsida v\u00f5i inimesi pildistada. Suurem asi loodusfotograaf\u00a0ma ei ole. Filmin\u00a0ka\u00a0ikka pigem liikuvaid inimesi.\u201c<\/p>\n

\"Johannes\"<\/p>\n

Johannes on teinud mitmeid koost\u00f6\u00f6projekte Sportlandiga<\/a>. \u201eSportlandil on olnud oluline roll kogu minu teekonnal, suunamudimisest kuni operaatoriks ja monteerijaks saamiseni. Sportland on toetanud mind mitmel viisil. Oleme koos teinud erinevaid projekte ja nad on aidanud mul j\u00f5uda rohkemate inimesteni. See oli tegelikult h\u00e4sti lahe, kui k\u00e4isin koos Sportlandiga filmimas – mul oli tunne nagu oleks olnud suguv\u00f5sa kokkutulekul. Olen m\u00f5elnud, et kui ma kunagi peaksin Eestis paikseks j\u00e4\u00e4ma, siis oleks v\u00e4ga lahe olla \u00fcks osa Sportlandi tiimist.\u00a0Olen senise koost\u00f6\u00f6 eest v\u00e4ga t\u00e4nulik.\u201c<\/p>\n

Kui midagi teha, siis kirega<\/strong><\/p>\n

\"Johannes\"Johannes usub, et \u00fcksk\u00f5ik, mida sa teed, siis k\u00f5ige olulisem on kirg. \u201eMa ei saa k\u00fcll kellelegi anda otsest n\u00f5uannet v\u00f5i soovitust, kuidas leida oma tee, aga usun, et oma kire j\u00e4rgimine on ainus \u00f5ige viis elus edasi liikumiseks. Lihtsalt mingi t\u00f6\u00f6 valimine ei saa kunagi pakkuda head hingelist v\u00f5i finantsilist rahulolu ega edu. Isegi geeniustel on raske tegeleda asjadega, mis neile ei meeldi – mis lootust on siis tavainimesel?\u201c m\u00f5tiskleb ta. \u201eMilleski v\u00e4ga heaks saamine on niikuinii \u00e4\u00e4rmiselt raske ning neil, kes ei tee oma asja 100% kirega pole isegi mitte lootust. Inimesed on k\u00f5ige paremad selles, mille vastu neil on t\u00f5eline huvi. Teistes valdkondades on raske saavutada suurep\u00e4rast taset, kui puudub siiras p\u00fchendumus.\u201c<\/p>\n

\u201eMa ei tea veel, kuidas k\u00f5iki enda huvisid \u00fcheks tervikuks siduda, aga tean, et k\u00f5ik v\u00f5tab aega. Isegi oma kire leidmine v\u00f5ib tohutult aegan\u00f5udev olla,\u201c s\u00f5nab ta. \u201eKoolis\u00fcsteem v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da liiga \u00fchek\u00fclgseks ja inimeste huvisid alla suruda ning ka see m\u00f5jutab oma teekonna leidmist. Iga\u00fcks peaks leidma viisi, kuidas oma erilistest oskustest luua oma maailm, selline, mis meie \u00fchiskonnas t\u00f6\u00f6taks. See on ainus viis, kuidas saab p\u00e4riselt eristuda, kus p\u00e4riselt sinu individuaalsus ja oskused esile tulevad ja see on minu meelest ainu\u00f5ige.\u201d<\/p>\n

S\u00fcda kuulub parkuurile<\/strong><\/p>\n

Johannes kavatseb k\u00e4esoleva suve veeta oma kirgedega tegeledes. Kindlasti plaanib ta tegeleda veespordiga, sealhulgas vetteh\u00fcpetega. Lisaks m\u00e4ngib ta sageli tennist, kuid tema p\u00f5hitegevus on siiski parkuur. Tulevikus soovib ta laiendada oma oskusi parkuuris, aga avastada ka uusi alasid. \u201eOlen avatud uutele kogemustele ja pidevale \u00f5ppimisele. V\u00e4ga t\u00e4htis on uusi asju proovida. Mina f\u00e4nnan uute oskuste omandamist.\u201c<\/p>\n

\"Johannes\"Johannes ei oska veel t\u00e4pselt \u00f6elda, kuidas ta oma tulevikku parkuuriga seonduvalt n\u00e4eb. Ta teab aga kindlalt, et ei kavatse sellest loobuda ning tunneb ka teatavat kohusetunnet luua midagi sellist, mis toetaks noori parkuuriga tegelejaid ja aitaks neil samuti areneda. \u201eOma spordikarj\u00e4\u00e4ri algusaastatel vaatasin 12-aastase poisiklutina alt \u00fcles just umbes 21-aastastele noortele, kes aitasid kujundada minu arusaama parkuurist. Need inimesed tegelesid juba siis parkuuri parkide rajamisega ja tegelevad veel t\u00e4nagi. Seet\u00f5ttu tunnen ka ise, et pean Eesti parkuuri maastikule midagi tagasi andma ning aitama kaasa selle ala populariseerimisele.\u201c<\/p>\n

Tekst: Karmen Kaljula<\/em>
\nFotod: Keir R\u00e4mson, Mathias Randr\u00fc\u00fct<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johannes Lilover on 21-aastane noormees, kellel veri keeb seiklusjanust ning kes otsib pidevalt p\u00f5nevust ja adrenaliini. Ta ei soovi leppida\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":51033,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-51032","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51032","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51032"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51032\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":51040,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51032\/revisions\/51040"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51033"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51032"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51032"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51032"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}