![\"Nele\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/ItiJ_Sportland_-465-379x600.jpg\")
\u201eSelle ajani olin ma ainult jooksnud, mis tuli juba ka p\u00e4ris h\u00e4sti v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd pakkus elu ise v\u00f5imaluse alustada ujumisega, mis on parim viis erinevatest vigastustest taastumiseks. Ka rattas\u00f5it oli kehale p\u00e4rast traumat talutavam kui jooksmine. Seega t\u00e4ispikk triatlon, kas n\u00fc\u00fcd v\u00f5i mitte kunagi,\u201d kirjeldab Nele esimesi samme teel raudnaiseks saamiseni.<\/p>\n
Kui raviarst oli j\u00f5utreeninguteks loa andnud, tuli korrektuure teha ka senistes j\u00f5uharjutustes. \u201eN\u00fc\u00fcdki laon kangile nii t\u00f5mbeid kui k\u00fckke tehes oluliselt v\u00e4hem kilogramme. Taastumise ajal ma ei saanud teha j\u00e4rske liigutusi ega midagi maast t\u00f5sta. See on sisse j\u00e4\u00e4nud, mu liigutused on rahulikumaks muutunud ja ma ei tee enam \u00e4kilisi kerep\u00f6\u00f6rdeid. Mulle meeldis varem aegajalt tennist m\u00e4ngida, seda ma enam ei tee. Asjatuid riske kindlasti ei v\u00f5ta. V\u00f5ibolla oligi kolm kuud t\u00e4ielikku pausi v\u00e4ga vajalik. Tulin tagasi puhanuna, aga vastupidavus oli ikkagi s\u00e4ilinud, ma ei alustanud p\u00e4ris nullist. Tasapisi treeningmahud taas suurenesid. Eks ma tunnen t\u00e4na rohkem oma keha ja nn konstruktsiooni, painduvus pole enam see, tossupaelu seon teistmoodi, diivanil istudes pean ka asendit valima. Selgroog on elu l\u00f5puni plaatide ja poltidega nelja l\u00fcli k\u00fclge fikseeritud, aga sportida saan, mis on minu jaoks oluline.\u201c<\/p>\n
P\u00e4ev algab enne kukke ja koitu<\/strong><\/h2>\nPea kogu oma t\u00f6ise karj\u00e4\u00e4ri m\u00fc\u00fcgi, turunduse ning kommunikatsiooni valdkonnale p\u00fchendanud Nele juhib maailma \u00fchte k\u00f5ige integreeritumat reklaami- ja kommunikatsiooni gruppi Eestis, Havas Creative. \u201eJuhin samaaegselt nii loov- kui ka kommunikatsiooniagentuuri. Meeskond on v\u00e4ike, aga koosneb h\u00e4sti valitud talentidest, kellega teenindame erineva suurusega ettev\u00f5tteid nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Vastutust on palju.\u201c<\/p>\n![\"Nele\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/9629_20230805_094358_303691484_socialmedia-400x600.jpg\")
Foto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nT\u00f6\u00f6p\u00e4evad algavad kell viis hommikus\u00f6\u00f6giga, et juba kella seitsmeks trenni j\u00f5uda. \u201ePraegu k\u00e4in neli korda n\u00e4dalas hommikuti ujumas.\u00a0Kaks korda Aleksandr Latini k\u00e4e all, \u00fche korra Kirill Kotsegarovi trennis ja \u00fchel hommikul ujun ise. Kell seitse h\u00fcppan vette, ujun tunni. T\u00f6\u00f6p\u00e4ev mahub ilusti hommikuse ja \u00f5htuse trenni vahele. \u00d5htuste treeningute valik ja iseloom s\u00f5ltub suuresti sellest, millisteks v\u00f5istlusteks valmistun ja kui kaugel v\u00e4ljakutsed ootavad. Mida l\u00e4hemal v\u00f5istlus on, seda intensiivsemaks treeningud muutuvad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt kaks korda p\u00e4evas trenni tegemine eeldab korraliku uneaega ja puhkust. \u201eMa ei ole alati olnud varajane \u00e4rkaja, aga viimased kolm aastat olen sellise re\u017eiimiga elanud ning mulle sobib kell k\u00fcmme magama minna ja v\u00e4ga vara \u00e4rgata. P\u00e4rast hommikust trenni tunnen end t\u00e4iesti v\u00e4rskena ning terve pikk p\u00e4ev on alles ees.\u201c<\/p>\n
T\u00e4ispikk IRONMAN karj\u00e4\u00e4ri ja \u00f5pingute k\u00f5rvalt<\/strong><\/h2>\nElu esimene t\u00e4ispikk IRONMAN j\u00e4i sel suvel Tallinnas selja taha, aga juba k\u00e4ib valmistumine j\u00e4rgmiseks. \u201eP\u00e4evased tegevused on \u00fcsna planeeritud, sest IRONMAN-ile ei saa peale minna nii, et m\u00f5nel p\u00e4eval ei viitsi ujuda, rattaga s\u00f5ita v\u00f5i joosta. K\u00f5ik tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda, juhuse hooleks ei tohi midagi j\u00e4tta ning p\u00fchendumine peab olema t\u00e4ielik.\u201c<\/p>\n
T\u00f6\u00f6le ja spordile lisaks \u00f5pib Nele Tartu \u00dclikoolis<\/a>\u00a0magistri\u00f5ppes semiootika ja kultuuriteooria erialal. \u201eOlen v\u00e4ga \u00f5nnelik, et ma sinna sisse sain ning t\u00e4na v\u00e4ga naudin uute teadmiste omandamist. T\u00f6\u00f6alaselt \u00f5petab see paremini looma erinevaid strateegiaid nii kommunikatsiooni kui ka turunduse valdkonnas, rohkem aru saama enda \u00fcmber toimuvast, mis on s\u00f5numite loomisel v\u00e4ga oluline,\u201c leiab naine.<\/p>\n![\"Ironman](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Ironman-6-600x400.jpg\")
Foto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nTreeningud on detailideni l\u00e4bi m\u00f5eldud<\/strong><\/h2>\nSihip\u00e4rane ja s\u00fcstemaatiline treenimine kaks korda p\u00e4evas vajab professionaalset treeningplaani. Nele on triatloniklubi UP43<\/a>\u00a0liige ning n\u00e4dalaplaani koostab talle treener Kirill Kotsegarov, kes on professionaalne Eesti t\u00e4ispika distantsi triatleet, World Triathlon Level 1 Coach ja EOK 3. kategooria triatlonitreener. Treeneriga arutab Nele k\u00f5ik detailid peensusteni l\u00e4bi.<\/p>\nKolmest alast koosnevale triatlonile lisaks tuleb aega leida nii j\u00f5usaalile kui ka \u00fcldkehalisele ettevalmistusele. \u201eJ\u00f5usaali ei saa alahinnata, ilma selleta keha vastu ei pea. R\u00e4\u00e4kides p\u00f5hialadest, siis talvel ma \u00f5ues rattaga ei s\u00f5ida, kerin toas pukil. Jooksmisele vahelduseks k\u00e4in suusatamas. Kohe kui ilmad lubavad, algab avavees ujumine,\u201c \u00fctleb Nele.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib ujuma \u00f5ppida<\/strong><\/h2>\nUjumises on ta l\u00e4bi teinud t\u00f5elise arengu. Enne t\u00e4ispikaks triatloniks valmistuma hakkamist, ei suutnud ta l\u00e4bida isegi mitte l\u00fchikese basseini \u00fchte pikkust ehk 25 meetrit. T\u00e4ispika IRONMAN-i ujumisdistants on aga 3,8 km ning see ujutakse avavees ja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimmassis, kus v\u00f5ib nii k\u00e4te kui jalgadega pihta saada. Kuidas on v\u00f5imalik \u00f5ppida napi aastaga ujuma? \u201eMa t\u00f5esti ei suutnud isegi \u00fchte basseinipikkust l\u00e4bida, aga ujumine on parim asi, mis minuga viimastel aastatel on juhtunud. Ujumise puhul on aga v\u00e4ga oluline meeles pidada, et \u00fcksi ei arene piisavalt kiiresti. Treeneri valvas silm peab peal olema. Mind \u00f5petas Up43<\/a>\u00a0klubi treener Aleksandr Latin. K\u00e4isin esimesel aastal tema grupis, kus k\u00f5ik kaaslased olid v\u00e4ga toetavad ning lohutasid, kui m\u00f5ni p\u00e4ev kehvemini v\u00e4lja tuli,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele. Ta lisab, et pole veel kindlasti kiire, aga naudib protsessi v\u00e4ga. \u201eUjumises peab olema j\u00e4rjekindel ja sihip\u00e4rane, et vajalikud meetrid igas trennis \u00e4ra ujuda. Treeninguid ei tohi vahele j\u00e4tta, sest vastasel korral kaob veetunnetus. K\u00f5ige raskem oli minu jaoks krooliujumise tehnika. Delfiin ja konn tulid lihtsamalt. Treener n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd vaeva, et ma libiseksin kroolis paremini ja ujuksin kiiremini.\u201c<\/p>\n![\"Swim\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Swim-600x400.jpg\")
Foto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nUued sihid silme ees<\/strong><\/h2>\nNele \u00fctleb, et sellist hetke pole tal olnud, kui ei taha \u00fcldse trenni minna ning tal on alati m\u00f5ni uus sportlik siht silme ees. \u201eP\u00e4rast IRONMAN-i ja sellele eelnevaid meeletuid treeninguid tekkis korraks k\u00fcll m\u00f5te, kuidas edasi? Kuigi juba enne starti olin otsustanud, et see ei j\u00e4\u00e4 viimaseks, oli fini\u0161is korraks t\u00fchi tunne. Enne \u00f5nnetust oli mul aga jooksmises k\u00fcll \u00fcks suur eesm\u00e4rk ehk l\u00e4bida 10 km distants alla 40 minuti. Kuna ma viimasel aastal keskendusin triatlonile ja kiireks jooksuks ei valmistunud, siis j\u00e4\u00e4b see siht tulevikku, aga kindlasti teen selle \u00e4ra.\u201c<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal plaanib Nele osaleda Tallinnas poolpikal IRONMAN-il ning v\u00e4lismaal startida \u00fchel t\u00e4ispikal jooksumaratonil ja elu teisel t\u00e4ispikal IRONMAN-il. Suureks unistuseks on j\u00f5uda kunagi k\u00f5ige ekstreemsemale triatloniv\u00f5istlusele Norseman<\/a>. See toimub Norras, kus ujutakse ikka 3,8 km, s\u00f5idetakse 180 km ratast ja joostakse 42 km, kuid looduslikud tingimused ja v\u00f5istlusolud on kordades ekstreemsemad ja rajaprofiil j\u00f5ukohane vaid v\u00e4hestele.<\/p>\nV\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\n![\"Nele\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/ItiJ_Sportland_-469-400x600.jpg\")
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
T\u00f6\u00f6p\u00e4evad algavad kell viis hommikus\u00f6\u00f6giga, et juba kella seitsmeks trenni j\u00f5uda. \u201ePraegu k\u00e4in neli korda n\u00e4dalas hommikuti ujumas.\u00a0Kaks korda Aleksandr Latini k\u00e4e all, \u00fche korra Kirill Kotsegarovi trennis ja \u00fchel hommikul ujun ise. Kell seitse h\u00fcppan vette, ujun tunni. T\u00f6\u00f6p\u00e4ev mahub ilusti hommikuse ja \u00f5htuse trenni vahele. \u00d5htuste treeningute valik ja iseloom s\u00f5ltub suuresti sellest, millisteks v\u00f5istlusteks valmistun ja kui kaugel v\u00e4ljakutsed ootavad. Mida l\u00e4hemal v\u00f5istlus on, seda intensiivsemaks treeningud muutuvad,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt kaks korda p\u00e4evas trenni tegemine eeldab korraliku uneaega ja puhkust. \u201eMa ei ole alati olnud varajane \u00e4rkaja, aga viimased kolm aastat olen sellise re\u017eiimiga elanud ning mulle sobib kell k\u00fcmme magama minna ja v\u00e4ga vara \u00e4rgata. P\u00e4rast hommikust trenni tunnen end t\u00e4iesti v\u00e4rskena ning terve pikk p\u00e4ev on alles ees.\u201c<\/p>\n
T\u00e4ispikk IRONMAN karj\u00e4\u00e4ri ja \u00f5pingute k\u00f5rvalt<\/strong><\/h2>\nElu esimene t\u00e4ispikk IRONMAN j\u00e4i sel suvel Tallinnas selja taha, aga juba k\u00e4ib valmistumine j\u00e4rgmiseks. \u201eP\u00e4evased tegevused on \u00fcsna planeeritud, sest IRONMAN-ile ei saa peale minna nii, et m\u00f5nel p\u00e4eval ei viitsi ujuda, rattaga s\u00f5ita v\u00f5i joosta. K\u00f5ik tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda, juhuse hooleks ei tohi midagi j\u00e4tta ning p\u00fchendumine peab olema t\u00e4ielik.\u201c<\/p>\n
T\u00f6\u00f6le ja spordile lisaks \u00f5pib Nele Tartu \u00dclikoolis<\/a>\u00a0magistri\u00f5ppes semiootika ja kultuuriteooria erialal. \u201eOlen v\u00e4ga \u00f5nnelik, et ma sinna sisse sain ning t\u00e4na v\u00e4ga naudin uute teadmiste omandamist. T\u00f6\u00f6alaselt \u00f5petab see paremini looma erinevaid strateegiaid nii kommunikatsiooni kui ka turunduse valdkonnas, rohkem aru saama enda \u00fcmber toimuvast, mis on s\u00f5numite loomisel v\u00e4ga oluline,\u201c leiab naine.<\/p>\nFoto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nTreeningud on detailideni l\u00e4bi m\u00f5eldud<\/strong><\/h2>\nSihip\u00e4rane ja s\u00fcstemaatiline treenimine kaks korda p\u00e4evas vajab professionaalset treeningplaani. Nele on triatloniklubi UP43<\/a>\u00a0liige ning n\u00e4dalaplaani koostab talle treener Kirill Kotsegarov, kes on professionaalne Eesti t\u00e4ispika distantsi triatleet, World Triathlon Level 1 Coach ja EOK 3. kategooria triatlonitreener. Treeneriga arutab Nele k\u00f5ik detailid peensusteni l\u00e4bi.<\/p>\nKolmest alast koosnevale triatlonile lisaks tuleb aega leida nii j\u00f5usaalile kui ka \u00fcldkehalisele ettevalmistusele. \u201eJ\u00f5usaali ei saa alahinnata, ilma selleta keha vastu ei pea. R\u00e4\u00e4kides p\u00f5hialadest, siis talvel ma \u00f5ues rattaga ei s\u00f5ida, kerin toas pukil. Jooksmisele vahelduseks k\u00e4in suusatamas. Kohe kui ilmad lubavad, algab avavees ujumine,\u201c \u00fctleb Nele.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib ujuma \u00f5ppida<\/strong><\/h2>\nUjumises on ta l\u00e4bi teinud t\u00f5elise arengu. Enne t\u00e4ispikaks triatloniks valmistuma hakkamist, ei suutnud ta l\u00e4bida isegi mitte l\u00fchikese basseini \u00fchte pikkust ehk 25 meetrit. T\u00e4ispika IRONMAN-i ujumisdistants on aga 3,8 km ning see ujutakse avavees ja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimmassis, kus v\u00f5ib nii k\u00e4te kui jalgadega pihta saada. Kuidas on v\u00f5imalik \u00f5ppida napi aastaga ujuma? \u201eMa t\u00f5esti ei suutnud isegi \u00fchte basseinipikkust l\u00e4bida, aga ujumine on parim asi, mis minuga viimastel aastatel on juhtunud. Ujumise puhul on aga v\u00e4ga oluline meeles pidada, et \u00fcksi ei arene piisavalt kiiresti. Treeneri valvas silm peab peal olema. Mind \u00f5petas Up43<\/a>\u00a0klubi treener Aleksandr Latin. K\u00e4isin esimesel aastal tema grupis, kus k\u00f5ik kaaslased olid v\u00e4ga toetavad ning lohutasid, kui m\u00f5ni p\u00e4ev kehvemini v\u00e4lja tuli,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele. Ta lisab, et pole veel kindlasti kiire, aga naudib protsessi v\u00e4ga. \u201eUjumises peab olema j\u00e4rjekindel ja sihip\u00e4rane, et vajalikud meetrid igas trennis \u00e4ra ujuda. Treeninguid ei tohi vahele j\u00e4tta, sest vastasel korral kaob veetunnetus. K\u00f5ige raskem oli minu jaoks krooliujumise tehnika. Delfiin ja konn tulid lihtsamalt. Treener n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd vaeva, et ma libiseksin kroolis paremini ja ujuksin kiiremini.\u201c<\/p>\nFoto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nUued sihid silme ees<\/strong><\/h2>\nNele \u00fctleb, et sellist hetke pole tal olnud, kui ei taha \u00fcldse trenni minna ning tal on alati m\u00f5ni uus sportlik siht silme ees. \u201eP\u00e4rast IRONMAN-i ja sellele eelnevaid meeletuid treeninguid tekkis korraks k\u00fcll m\u00f5te, kuidas edasi? Kuigi juba enne starti olin otsustanud, et see ei j\u00e4\u00e4 viimaseks, oli fini\u0161is korraks t\u00fchi tunne. Enne \u00f5nnetust oli mul aga jooksmises k\u00fcll \u00fcks suur eesm\u00e4rk ehk l\u00e4bida 10 km distants alla 40 minuti. Kuna ma viimasel aastal keskendusin triatlonile ja kiireks jooksuks ei valmistunud, siis j\u00e4\u00e4b see siht tulevikku, aga kindlasti teen selle \u00e4ra.\u201c<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal plaanib Nele osaleda Tallinnas poolpikal IRONMAN-il ning v\u00e4lismaal startida \u00fchel t\u00e4ispikal jooksumaratonil ja elu teisel t\u00e4ispikal IRONMAN-il. Suureks unistuseks on j\u00f5uda kunagi k\u00f5ige ekstreemsemale triatloniv\u00f5istlusele Norseman<\/a>. See toimub Norras, kus ujutakse ikka 3,8 km, s\u00f5idetakse 180 km ratast ja joostakse 42 km, kuid looduslikud tingimused ja v\u00f5istlusolud on kordades ekstreemsemad ja rajaprofiil j\u00f5ukohane vaid v\u00e4hestele.<\/p>\nV\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\nFoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
Treeningud on detailideni l\u00e4bi m\u00f5eldud<\/strong><\/h2>\nSihip\u00e4rane ja s\u00fcstemaatiline treenimine kaks korda p\u00e4evas vajab professionaalset treeningplaani. Nele on triatloniklubi UP43<\/a>\u00a0liige ning n\u00e4dalaplaani koostab talle treener Kirill Kotsegarov, kes on professionaalne Eesti t\u00e4ispika distantsi triatleet, World Triathlon Level 1 Coach ja EOK 3. kategooria triatlonitreener. Treeneriga arutab Nele k\u00f5ik detailid peensusteni l\u00e4bi.<\/p>\nKolmest alast koosnevale triatlonile lisaks tuleb aega leida nii j\u00f5usaalile kui ka \u00fcldkehalisele ettevalmistusele. \u201eJ\u00f5usaali ei saa alahinnata, ilma selleta keha vastu ei pea. R\u00e4\u00e4kides p\u00f5hialadest, siis talvel ma \u00f5ues rattaga ei s\u00f5ida, kerin toas pukil. Jooksmisele vahelduseks k\u00e4in suusatamas. Kohe kui ilmad lubavad, algab avavees ujumine,\u201c \u00fctleb Nele.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib ujuma \u00f5ppida<\/strong><\/h2>\nUjumises on ta l\u00e4bi teinud t\u00f5elise arengu. Enne t\u00e4ispikaks triatloniks valmistuma hakkamist, ei suutnud ta l\u00e4bida isegi mitte l\u00fchikese basseini \u00fchte pikkust ehk 25 meetrit. T\u00e4ispika IRONMAN-i ujumisdistants on aga 3,8 km ning see ujutakse avavees ja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimmassis, kus v\u00f5ib nii k\u00e4te kui jalgadega pihta saada. Kuidas on v\u00f5imalik \u00f5ppida napi aastaga ujuma? \u201eMa t\u00f5esti ei suutnud isegi \u00fchte basseinipikkust l\u00e4bida, aga ujumine on parim asi, mis minuga viimastel aastatel on juhtunud. Ujumise puhul on aga v\u00e4ga oluline meeles pidada, et \u00fcksi ei arene piisavalt kiiresti. Treeneri valvas silm peab peal olema. Mind \u00f5petas Up43<\/a>\u00a0klubi treener Aleksandr Latin. K\u00e4isin esimesel aastal tema grupis, kus k\u00f5ik kaaslased olid v\u00e4ga toetavad ning lohutasid, kui m\u00f5ni p\u00e4ev kehvemini v\u00e4lja tuli,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele. Ta lisab, et pole veel kindlasti kiire, aga naudib protsessi v\u00e4ga. \u201eUjumises peab olema j\u00e4rjekindel ja sihip\u00e4rane, et vajalikud meetrid igas trennis \u00e4ra ujuda. Treeninguid ei tohi vahele j\u00e4tta, sest vastasel korral kaob veetunnetus. K\u00f5ige raskem oli minu jaoks krooliujumise tehnika. Delfiin ja konn tulid lihtsamalt. Treener n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd vaeva, et ma libiseksin kroolis paremini ja ujuksin kiiremini.\u201c<\/p>\nFoto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nUued sihid silme ees<\/strong><\/h2>\nNele \u00fctleb, et sellist hetke pole tal olnud, kui ei taha \u00fcldse trenni minna ning tal on alati m\u00f5ni uus sportlik siht silme ees. \u201eP\u00e4rast IRONMAN-i ja sellele eelnevaid meeletuid treeninguid tekkis korraks k\u00fcll m\u00f5te, kuidas edasi? Kuigi juba enne starti olin otsustanud, et see ei j\u00e4\u00e4 viimaseks, oli fini\u0161is korraks t\u00fchi tunne. Enne \u00f5nnetust oli mul aga jooksmises k\u00fcll \u00fcks suur eesm\u00e4rk ehk l\u00e4bida 10 km distants alla 40 minuti. Kuna ma viimasel aastal keskendusin triatlonile ja kiireks jooksuks ei valmistunud, siis j\u00e4\u00e4b see siht tulevikku, aga kindlasti teen selle \u00e4ra.\u201c<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal plaanib Nele osaleda Tallinnas poolpikal IRONMAN-il ning v\u00e4lismaal startida \u00fchel t\u00e4ispikal jooksumaratonil ja elu teisel t\u00e4ispikal IRONMAN-il. Suureks unistuseks on j\u00f5uda kunagi k\u00f5ige ekstreemsemale triatloniv\u00f5istlusele Norseman<\/a>. See toimub Norras, kus ujutakse ikka 3,8 km, s\u00f5idetakse 180 km ratast ja joostakse 42 km, kuid looduslikud tingimused ja v\u00f5istlusolud on kordades ekstreemsemad ja rajaprofiil j\u00f5ukohane vaid v\u00e4hestele.<\/p>\nV\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\nFoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
Kolmest alast koosnevale triatlonile lisaks tuleb aega leida nii j\u00f5usaalile kui ka \u00fcldkehalisele ettevalmistusele. \u201eJ\u00f5usaali ei saa alahinnata, ilma selleta keha vastu ei pea. R\u00e4\u00e4kides p\u00f5hialadest, siis talvel ma \u00f5ues rattaga ei s\u00f5ida, kerin toas pukil. Jooksmisele vahelduseks k\u00e4in suusatamas. Kohe kui ilmad lubavad, algab avavees ujumine,\u201c \u00fctleb Nele.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib ujuma \u00f5ppida<\/strong><\/h2>\nUjumises on ta l\u00e4bi teinud t\u00f5elise arengu. Enne t\u00e4ispikaks triatloniks valmistuma hakkamist, ei suutnud ta l\u00e4bida isegi mitte l\u00fchikese basseini \u00fchte pikkust ehk 25 meetrit. T\u00e4ispika IRONMAN-i ujumisdistants on aga 3,8 km ning see ujutakse avavees ja s\u00f5na otseses m\u00f5ttes inimmassis, kus v\u00f5ib nii k\u00e4te kui jalgadega pihta saada. Kuidas on v\u00f5imalik \u00f5ppida napi aastaga ujuma? \u201eMa t\u00f5esti ei suutnud isegi \u00fchte basseinipikkust l\u00e4bida, aga ujumine on parim asi, mis minuga viimastel aastatel on juhtunud. Ujumise puhul on aga v\u00e4ga oluline meeles pidada, et \u00fcksi ei arene piisavalt kiiresti. Treeneri valvas silm peab peal olema. Mind \u00f5petas Up43<\/a>\u00a0klubi treener Aleksandr Latin. K\u00e4isin esimesel aastal tema grupis, kus k\u00f5ik kaaslased olid v\u00e4ga toetavad ning lohutasid, kui m\u00f5ni p\u00e4ev kehvemini v\u00e4lja tuli,\u201c r\u00e4\u00e4gib Nele. Ta lisab, et pole veel kindlasti kiire, aga naudib protsessi v\u00e4ga. \u201eUjumises peab olema j\u00e4rjekindel ja sihip\u00e4rane, et vajalikud meetrid igas trennis \u00e4ra ujuda. Treeninguid ei tohi vahele j\u00e4tta, sest vastasel korral kaob veetunnetus. K\u00f5ige raskem oli minu jaoks krooliujumise tehnika. Delfiin ja konn tulid lihtsamalt. Treener n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd vaeva, et ma libiseksin kroolis paremini ja ujuksin kiiremini.\u201c<\/p>\nFoto: Sportograf.com<\/figcaption><\/figure>\nUued sihid silme ees<\/strong><\/h2>\nNele \u00fctleb, et sellist hetke pole tal olnud, kui ei taha \u00fcldse trenni minna ning tal on alati m\u00f5ni uus sportlik siht silme ees. \u201eP\u00e4rast IRONMAN-i ja sellele eelnevaid meeletuid treeninguid tekkis korraks k\u00fcll m\u00f5te, kuidas edasi? Kuigi juba enne starti olin otsustanud, et see ei j\u00e4\u00e4 viimaseks, oli fini\u0161is korraks t\u00fchi tunne. Enne \u00f5nnetust oli mul aga jooksmises k\u00fcll \u00fcks suur eesm\u00e4rk ehk l\u00e4bida 10 km distants alla 40 minuti. Kuna ma viimasel aastal keskendusin triatlonile ja kiireks jooksuks ei valmistunud, siis j\u00e4\u00e4b see siht tulevikku, aga kindlasti teen selle \u00e4ra.\u201c<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal plaanib Nele osaleda Tallinnas poolpikal IRONMAN-il ning v\u00e4lismaal startida \u00fchel t\u00e4ispikal jooksumaratonil ja elu teisel t\u00e4ispikal IRONMAN-il. Suureks unistuseks on j\u00f5uda kunagi k\u00f5ige ekstreemsemale triatloniv\u00f5istlusele Norseman<\/a>. See toimub Norras, kus ujutakse ikka 3,8 km, s\u00f5idetakse 180 km ratast ja joostakse 42 km, kuid looduslikud tingimused ja v\u00f5istlusolud on kordades ekstreemsemad ja rajaprofiil j\u00f5ukohane vaid v\u00e4hestele.<\/p>\nV\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\nFoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
Uued sihid silme ees<\/strong><\/h2>\nNele \u00fctleb, et sellist hetke pole tal olnud, kui ei taha \u00fcldse trenni minna ning tal on alati m\u00f5ni uus sportlik siht silme ees. \u201eP\u00e4rast IRONMAN-i ja sellele eelnevaid meeletuid treeninguid tekkis korraks k\u00fcll m\u00f5te, kuidas edasi? Kuigi juba enne starti olin otsustanud, et see ei j\u00e4\u00e4 viimaseks, oli fini\u0161is korraks t\u00fchi tunne. Enne \u00f5nnetust oli mul aga jooksmises k\u00fcll \u00fcks suur eesm\u00e4rk ehk l\u00e4bida 10 km distants alla 40 minuti. Kuna ma viimasel aastal keskendusin triatlonile ja kiireks jooksuks ei valmistunud, siis j\u00e4\u00e4b see siht tulevikku, aga kindlasti teen selle \u00e4ra.\u201c<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastal plaanib Nele osaleda Tallinnas poolpikal IRONMAN-il ning v\u00e4lismaal startida \u00fchel t\u00e4ispikal jooksumaratonil ja elu teisel t\u00e4ispikal IRONMAN-il. Suureks unistuseks on j\u00f5uda kunagi k\u00f5ige ekstreemsemale triatloniv\u00f5istlusele Norseman<\/a>. See toimub Norras, kus ujutakse ikka 3,8 km, s\u00f5idetakse 180 km ratast ja joostakse 42 km, kuid looduslikud tingimused ja v\u00f5istlusolud on kordades ekstreemsemad ja rajaprofiil j\u00f5ukohane vaid v\u00e4hestele.<\/p>\nV\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\nFoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
V\u00f5istlused pakuvad elamusi<\/strong><\/h2>\nFoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\nKuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\nNiisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
Kuigi harrastussportlased ei v\u00f5istle m\u00f5isa nimel, soovitab Nele k\u00f5igil aegajalt m\u00f5nel rahvaspordis\u00fcndmusel osaleda, et hoida trennimotivatsiooni k\u00f5rgel ning ennast proovile panna. Lisaks saab sealt unustamatuid emotsioone. \u201e\u00dcheks k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamaks v\u00f5istluseks oli mulle Stockholmi maraton. L\u00e4hedale s\u00f5ita, hea korraldus, \u00e4ge rada, palju pealtvaatajaid. Kohe n\u00e4ha, et maraton on seal au sees. Valencias meeldis nii linn kui k\u00f5ik need rohked pealtvaatajad. Veel on meeldinud Madridis, kus p\u00e4rast suurt pingutust on ka v\u00e4ga palju ringi vaadata. M\u00f5nikord ei olegi oluline, millise ajaga sa l\u00f5petad, sest meelde j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni eriline emotsioon. N\u00e4iteks Stockholmis jooksime meeletus vihmasajus, Pariisis oli v\u00e4ga k\u00fclm, aga just seal p\u00fcstitasin oma rekordi. \u00dcks unikaalsemaid maratone oli Mont Saint Michel Prantsusmaal. Trass ei vii k\u00fcll kuulsa kloostrini, aga p\u00f5ldude vahel joostes ulatus silm ka \u00fcle mere,\u201d \u00fctleb Nele, kes jookseb iga maratoni vaid korra. Erandiks on ainult kodulinnas toimuv Tallinna Maraton<\/a>.<\/p>\n Niisama liikuda meeldib Nelele samuti, koos koeraga v\u00f5i ilma. Tallinnas eelistab ta \u00fchistranspordile v\u00f5imalusel ikka kondimootorit. \u201eTalvel v\u00e4ljas jalutades peab olema soe, riietus peab olema kerge, pidama tuult ja mitte laskma niiskust ligi. Mina kannan Didriksonsi jopet ja olen sellega v\u00e4ga rahul. Kui astun k\u00fclma ilmaga ujulast \u00f5ue, on selles jopes v\u00e4ga m\u00f5nus. Eriti meeldib mulle selle skandinaaviap\u00e4rane disain. T\u00e4pselt minu v\u00e4rvid ja stiil ning hinna- ja kvaliteedisuhe on paigas. Didriksonsi jopes saab ka viisakalt teatrisse minna, seega kasutan seda igal ajal,\u201d ei ole Nele kiitusega kitsi.<\/p>\nDidriksonsiga on igal ajal \u00f5ues m\u00f5nus<\/strong><\/h2>\n
Sportland aitas j\u00f5uda spordini<\/strong><\/h2>\n
![\"Nele\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/ItiJ_Sportland_-484-600x399.jpg\")