{"id":51709,"date":"2023-12-07T08:48:13","date_gmt":"2023-12-07T08:48:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=51709"},"modified":"2024-01-24T14:58:29","modified_gmt":"2024-01-24T14:58:29","slug":"heleri-hanko","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/heleri-hanko\/","title":{"rendered":"Heleri Hanko: matkates olen saanud teadmise, et ma suudan rohkem kui ma arvan"},"content":{"rendered":"

Heleri Hanko on 33-aastane naine, kelle suureks kireks on matkamine. Kuigi elu on toonud teda pealinna, peab ta ise end ikkagi maat\u00fcdrukuks, kelle s\u00fcda kuulub metsadele ja looduses liikumisele.<\/p>\n

\"Heleri\"Heleri matkahuvi sai alguse lapsep\u00f5lvest, kui tema isa armastas peret metsa seiklema viia. \u201eSiis me lihtsalt l\u00e4ksime \u00f5ue. Metsa. \u00dcksk\u00f5ik mis ilmaga. Ja mitte kunagi kuskile ettetallatud rajale, sest mu isale on alati meeldinud just sellised paigad, kus teisi inimesi ei kohta,\u201c meenutab ta. \u201eTegelikult alles umbes k\u00fcmme aastat tagasi \u00a0teadvustasin endale, et see oligi MATKAMINE, mida me koos perega tegime\u201c<\/p>\n

Armsad m\u00e4lestused lapsep\u00f5lvest<\/strong><\/h2>\n

Heleri lapsep\u00f5lve seiklused k\u00f5lavad nagu peat\u00fckk p\u00f5nevast raamatust, kus tavalisest metsast saab v\u00f5lumets ning kus iga suvi on t\u00e4idetud seiklustega. \u201eVeetsin k\u00f5ik suved emma-kumma vanaema-vanaisa juures, kus sai ka palju looduses m\u00fctatud.\u201c See oli aeg, kui raamatud ja loodus k\u00e4isid tema jaoks k\u00e4sik\u00e4es. Heleri armastas k\u00e4ia raamatukogus, laenates hunnikutes looduse-, metsa- ja matkateemalisi raamatuid, et neid oma lemmikpaikades metsas lugeda.<\/p>\n

\"Paatsalus
Paatsalus kadakate vahel, vanaema-vanaisaga. Heleri tegi ise l\u00f5kke!<\/figcaption><\/figure>\n

Vestlused vanavanematega olid \u00f5petlikud, sest just nemad selgitasid t\u00fcdrukule, kuidas metsas hakkama saada ja mitte \u00e4ra eksida. Heleri r\u00f5hutab, et mets ei hirmutanud teda kunagi, sest see oli tema jaoks helge ja soe paik. Juba v\u00e4iksena tundis ta end \u00fcksi looduses mugavalt ja vajas seda aega iseendale. \u201eMul oli loodusega oma kontakt, mille ma teisemeeas \u00fchel hetkel kaotasin. See ei ole vist t\u00e4ielikult taastunud ning v\u00f5ib-olla see polegi v\u00f5imalik \u2013 see ongi ehk see lapsep\u00f5lve maagia, mis j\u00e4\u00e4bki sinna aega,\u201c m\u00f5tiskleb Heleri.<\/p>\n

Ta meenutab erilist sidet \u00fche v\u00e4ga vana p\u00e4rnaga, mida v\u00f5rdleb Pocahontase Grandmother Willow\u00a0puuga: \u201eTema otsas k\u00e4isin turnimas, eriti kui oli paha tuju v\u00f5i nutt tuli peale. Kurtsin talle ilmselt midagi, kuigi ma ei m\u00e4leta, et ma oleksin kunagi s\u00f5nu kasutanud \u2026\u201c<\/p>\n

V\u00e4ga eriline s\u00fcnnip\u00e4evakink<\/strong><\/h2>\n
\"Heleri\"
Esimesena pani koti Helerile selga ristiema Erke.<\/figcaption><\/figure>\n

Esimene kord, kui Heleri matkakoti selga pani, oli initsiaatoriks tema ristiema Erke. Just Erke tutvustas talle esmakordselt s\u00f5na matkamine<\/em>\u00a0ning koos r\u00e4nnati Tabasalust Tilgu randa. See oli hetk, kus Heleri nakatus parandamatult matkamispisikuga. Ta kirjeldab seda kui erakordset kingitust, mis avas silmad matkamaailma suurejoonelisusele.<\/p>\n

P\u00e4rast esimesi matkakogemusi keeras elu aga sellisesse suunda, et looduses liikumine j\u00e4i tahaplaanile. Uuesti t\u00f5stis matkapisik pead, kui l\u00e4henes Heleri 25 s\u00fcnnip\u00e4ev ning ta soovis endale suurt ja \u00e4gedat kingitust. \u201eM\u00f5ned kuud enne s\u00fcnnip\u00e4eva n\u00e4gin uudistes, et avati esimene matkarada, mis viib Eesti \u00fchest otsast teise \u2013 375 km pikkune Oandu-Ikla matkatee<\/a>. M\u00f5tlesin vaikselt oma peas, et mis oleks, kui keegi teeks selle \u00fche korraga \u00e4ra. Siis, enam mitte nii vaikselt, \u00fctlesin v\u00e4lja, et ma tahan seda ise teha. Koos koeraga. Tehes omale s\u00fcnnip\u00e4evaks just sellise kingituse.\u201c<\/p>\n

Ja nii asuski Heleri teele, ilma suurte matkakogemusteta, teadmata t\u00e4pselt, mida oodata. Ta tunnistab, et \u00f5ppis palju, tegi omale korduvalt liiga, kuid samas koges ja avastas nii tohutult, et see muutis tema elu. N\u00fc\u00fcd on ta matkamisest s\u00f5ltuvuses, unistades pidevalt uuest r\u00e4nnakust, kus saaks v\u00e4hemalt kaks n\u00e4dalat m\u00fctata.<\/p>\n

Mis on kaasas, see ongi piisav<\/strong><\/h2>\n

\u201eK\u00f5ige enam paelub mind matkade juures see, kui v\u00e4he on tegelikult elus ja eluks vaja. Kuna pikkadel retkedel on oluline, kui raske on su matkakott, siis valin iga eset sinna v\u00e4ga hoolega ning midagi \u00fcleliigset kotti ei satu. V\u00e4ga huvitav on aegajalt m\u00f5elda, et k\u00f5ik mis mul parasjagu seljas on … see ongi piisav,\u201c r\u00e4\u00e4gib Heleri.<\/p>\n

\"Heleri\"
Foto: Helis H\u00e4marsalu<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5ige rohkem paeluvad teda s\u00fcgisesed matkad. Panna end vihmases ilmas proovile on hoopis teistmoodi v\u00e4ljakutsuv, aga samas kui ilmataat kingib ilusa p\u00e4ikesepaistelise ilma, siis on see kordades hinnalisem kui suvep\u00e4ike. \u201eLisaks muidugi l\u00f5hnad ja v\u00e4rvid ning see tunne, kuidas loodus valmistub uinuma,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n

Tasakaal on oluline<\/strong><\/h2>\n

Pikemate r\u00e4nnakute jaoks on vaja leida aega ning see n\u00f5uab balansseerimist t\u00f6\u00f6 ja puhkuse vahel. Oma esimese pikema matka tegi Heleri p\u00e4rast \u00fchelt t\u00f6\u00f6kohalt lahkumist, kui oli tekkinud n-\u00f6 \u00a0v\u00e4ike vaheperiood. See oli tema jaoks parim viis seda aega sisustada. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab Heleri juba pea seitse aastat Pipedrive\u00b4is ja tunneb siirast t\u00e4nulikkust t\u00f6\u00f6andja vastu, kes on v\u00e4ga toetav ja v\u00f5imaldab tal matkamiseks ja seiklusteks aega v\u00f5tta.<\/p>\n

\"\u0160otimaa\"
\u00dcks Heleri lemmikuimaid pilte matkadest – Heleri ja Finn, \u0160otimaal.<\/figcaption><\/figure>\n

P\u00e4evaseid ja m\u00f5ne \u00f6\u00f6bimisega matku planeerib Heleri tavaliselt n\u00e4dalavahetustele, v\u00f5imalusel sidudes need m\u00f5ne erilise s\u00fcndmuse v\u00f5i vabade p\u00e4evadega. Nendel, kes plaanivad minna p\u00e4evasele matkale, soovitabki Heleri teha seda just n\u00e4dalavahetusel. \u201eP\u00e4evased matkad sobivad h\u00e4sti n\u00e4dalavahetusteks. Kui v\u00f5imalik, planeeri need p\u00e4evad ette, et saaksid t\u00e4ielikult keskenduda loodusele ja nautida matkamist ilma igap\u00e4evaste murede ja kohustusteta,\u201c soovitab ta. \u201eKa minu ema ja isa on v\u00e4ga matkalembelised, nemad kipuvad ikka iga p\u00e4ev kodu l\u00e4hedale metsa. P\u00fc\u00fcan ka nendega tihti kolamas k\u00e4ia,\u201c s\u00f5nab Heleri, aga lisab, et pikemaid matku armastab ta siiski \u00fcksi ette v\u00f5tta, et olla iseendaga.<\/p>\n

Vaim ja f\u00fc\u00fcsis peavad olema tugevad<\/strong><\/h2>\n

Matkaja peab olema heas vaimses ja f\u00fc\u00fcsilises vormis, et saaks ettev\u00f5tmist igak\u00fclgselt nautida. Heleri hoolitseb igap\u00e4evaselt nii oma emotsionaalse kui ka f\u00fc\u00fcsilise vormi eest. \u201eOlen elu jooksul \u00fcritanud palju uusi asju \u00f5ppida, n\u00e4iteks meigikoolis k\u00e4inud ja paar aastat keraamikat harrastanud. Ma armastan palju lugeda ja kogun raamatuid, kodus on mul t\u00e4itsa oma raamatukogu. Samas olen pikalt oma nina treeninud ja parf\u00fc\u00fcmimaailma sukeldunud. Aasta alguses armusin ka talisuplusesse. Loomulikult jalutan palju ja armastan ka ujumas k\u00e4ia.\u201c<\/p>\n

Heleri jaoks on v\u00e4ga oluline roll j\u00f5usaali treeningutel, mida ta teeb juba pea kaheksa aastat Fred Antsoni k\u00e4e all. Pikemale matkale minek algabki p\u00f5hjalikust f\u00fc\u00fcsilisest ettevalmistusest. \u201eUmbes paar kuud enne matka hakkame koos treeneriga rohkem j\u00e4lgima, mis vajab t\u00e4helepanu. N\u00e4iteks kui hiljuti on tunda andnud h\u00fcppeliiges, tuleb sellega tegeleda. M\u00f5nikord on vaja selga tugevamaks saada v\u00f5i jalgu ette valmistada. Loomulikult tuleb samal ajal \u00fcldist v\u00f5hma ja v\u00f5imekust treenida.\u201d<\/p>\n

\"Talvematk\"
Talvematk(2021), 620km.<\/figcaption><\/figure>\n

Heleri ise loob ka vaimse valmisoleku, mis toetab positiivset kogemust matkadel. Ta toob v\u00e4lja, et on enne r\u00e4nnakuid teadlikult piiranud negatiivsete stiimulite tarbimist. \u201eMa ei loe enam mingist hetkest uudiseid, ei tarbi negatiivse sisuga filme ega raamatuid. L\u00e4hedased ka teavad siis positiivset meelt hoida \u2013 ei r\u00e4\u00e4gi mulle hirmujutte vms,\u201c selgitab Heleri, et hirmuga toimetulek on osa tema matkamisfilosoofiast. \u201eMa ei v\u00f5ta hirmu metsa kaasa. Kui teda kaasa pole v\u00f5etud, siis ei saa \u00fcksi metsas \u00f6\u00f6bides ka teda tunda, kui minki kraps n\u00e4iteks telgi l\u00e4hedal k\u00e4ib. Loomulikult ei lase ma kunagi ligi ka ei tea kas ikka teen \u00e4ra<\/em>\u00a0m\u00f5tteid. Mitte kunagi.\u201c<\/p>\n

Elamusi ja meeldej\u00e4\u00e4vaid hetki on palju<\/strong><\/h2>\n

\"Heleri\"Looduses liikudes ei ole \u00fckski p\u00e4ev teisega sarnane ning meeldej\u00e4\u00e4vaid hetki on kuhjaga. \u201ePalju k\u00fcsitakse, kas olen n\u00e4inud karu. Olen. Lausa kahel korral olen olnud selle \u00f5nnega koos. Eks ma peangi neid kohtumisi meeldej\u00e4\u00e4vaimaks,\u201c \u00fctleb Heleri.<\/p>\n

Kui matkad muutuvad liiga lihtsaks, lisab ta ise v\u00e4ljakutseid, j\u00e4ttes telgi maha ja \u00f6\u00f6bides erinevates kohtades. \u201eMeeldej\u00e4\u00e4vam neist on olnud vast m\u00e4ngumaja ning kuival \u00f6\u00f6l t\u00e4histaeva all, kauboi stiilis \u00f6\u00f6bimine \u2013 l\u00f5ke praksub, oja vuliseb, perseiidid lendavad taevas. Need on maailma ilusaimad hetked.\u201c<\/p>\n

Heleri lemmikpaigaks Eestis on K\u00f5rvemaa, kus saab radadelt k\u00f5rvale astuda ja \u201e\u00e4ra eksida\u201c. Samuti on ta lummatud Perak\u00fcla-\u00c4hij\u00e4rve rajast, eriti mere \u00e4\u00e4res jalutamise ja autoga ligip\u00e4\u00e4smatute kohtade maagiast.<\/p>\n

Eestist kaugemal on tema lemmik matkasihtkoht Portugali rannik, aga ta unistab Jaapanis matkamisest ja Uus-Meremaal seiklemisest.<\/p>\n

Matkamine on kui teraapia<\/strong><\/h2>\n

Heleri soovitab iga\u00fchel matkakoti selga panna ja loodust avastama minna. \u00a0\u201eMatkamine ei ole ainult sport. Looduses liikumist v\u00f5ib v\u00f5tta ka kui teraapiat \u2013 su jalad on su terapeudid. Mets on tegelikult meie kodu, kuigi oleme sellest pisut v\u00f5\u00f5randunud. Mul on palju t\u00e4toveeringuid, mis s\u00fcmboliseerivad kaudselt alati loodust, matkamist, metsateraapiat, et ma ei unustaks, kui oluline on minu jaoks teadlikult aega veeta looduses ja p\u00e4riselt puhata,\u201c r\u00e4\u00e4gib Heleri. \u201eMa olen matkaradadelt argiellu palju kaasa v\u00f5tnud \u2013 eelk\u00f5ige teadmise, et ma suudan rohkem kui ma arvan.\u201c<\/p>\n

\"\u0160otimaa
\u0160otimaal (2022 s\u00fcgis, 500km) Huckleberry Finniga.<\/figcaption><\/figure>\n

Tekst: Karmen Kaljula<\/em>
\nFotod: erakogu
\nAvafoto: Helis H\u00e4marsalu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Heleri Hanko on 33-aastane naine, kelle suureks kireks on matkamine. Kuigi elu on toonud teda pealinna, peab ta ise end\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":51712,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-51709","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51709","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51709"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51709\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":51725,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51709\/revisions\/51725"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51709"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51709"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51709"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}