{"id":52057,"date":"2024-02-29T12:01:15","date_gmt":"2024-02-29T12:01:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=52057"},"modified":"2024-02-29T12:10:27","modified_gmt":"2024-02-29T12:10:27","slug":"olumpiavoitja-erki-nool","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/olumpiavoitja-erki-nool\/","title":{"rendered":"Ol\u00fcmpiav\u00f5itja Erki Nool: Tippspordis tuleb j\u00e4\u00e4gitult p\u00fchenduda!"},"content":{"rendered":"

Erki Nool j\u00f5udis oma kolmandatel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel nii k\u00f5rgesse tippu, kui \u00fchel sportlasel on \u00fcldse v\u00f5imalik j\u00f5uda ning tuli k\u00fcmnev\u00f5istluses ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks. Lisaks on ta maailmameistriv\u00f5istluste teine, Euroopa meister ja Eesti rekordi omanik aastast 2001. Meenutame koos Erkiga ol\u00fcmpiam\u00e4nge ning r\u00e4\u00e4gime tema t\u00e4nastest tegemistest.<\/p>\n

Erki, millised m\u00e4lestused on sul ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest enne seda, kui sa ise said v\u00f5imaluse?
\n<\/strong>
\nLapsep\u00f5lvest on k\u00f5ige eredamalt meeles Moskva ol\u00fcmpia l\u00f5putseremoonia, kui m\u00e4ngude maskott Mi\u0161a \u00f5hku t\u00f5usis. Olin siis 10-aastane. Eesti sportlastest m\u00e4letan Jaak Uudm\u00e4e kolmikh\u00fcppe kulda ja Mait Riismani\u00a0v\u00f5itu veepallis. Riisaman k\u00fclastas j\u00e4rgmisel suvel \u00fchte noorte laagrit R\u00f5uges, kus tuli juttu ujumisest ja v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast ongi ta mul meeles. Veel meenub, et V\u00f5ru spordikooliga osalesime ol\u00fcmpia-aastal t\u00f5rvikujooksul, mis l\u00e4bis Eestit ning ilmselt tervet tollast suurt kodumaad.<\/p>\n

1984. aasta suveol\u00fcmpial NSVL ei osalenud, kuid mina tegin spetsiaalse Los Angelese ol\u00fcmpiabro\u0161\u00fc\u00fcri, kus olid kirjas k\u00f5ikide kergej\u00f5ustikualade tulemused ning sinna juurde joonistasin Nike logodega tossud.<\/p>\n

V\u00f5istlustest r\u00e4\u00e4kides on k\u00f5ige rohkem meeles 1988. aasta Seouli ol\u00fcmpia meeste 100 m finaal, kus l\u00e4ksid vastamisi Ben Johnson ja Carl Lewis. Nende kahe duelli ootas terve maailm. Johnson v\u00f5itis maailmarekordit t\u00e4histava 9,79-ga, aga p\u00e4rast dopinguga p\u00f5rumist, kuulutati v\u00f5itjaks Carl Lewis, kelle aeg 9,92 m\u00e4rgiti uueks maailmarekordiks. Loomulikult oli eestlaste jaoks v\u00e4gagi emotsionaalne Erika Salum\u00e4e v\u00f5it trekil, aga kogu maailm ootas just Johnsoni ja Lewise duelli.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Millal sina hakkasid ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest unistama?<\/p>\n

<\/strong>See juhtus millalgi enne TSIK-i l\u00f5petamist 1988. aastal. Siis hakkasid tekkima esimesed arvestatavad tulemused ning julgesin sellele m\u00f5elda. Ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel osalemine ja v\u00f5istlemine oli kindlasti minu k\u00f5ige suurem sportlik unistus. Aastaid hiljem juba osalejana unistasin aga Eesti lipuga auringidel jooksmisest.<\/p>\n

J\u00f5udsid oma esimesele ol\u00fcmpiale aastal 1992, kui Eesti oli Barcelonas v\u00e4ljas oma riigi esindusega. Mis sul sellest meeles on?
\n<\/strong>
\nT\u00e4nap\u00e4eva kontekstis on p\u00e4ris naljakas m\u00f5elda, et tollases kergej\u00f5ustikukoondises oli kolm mitmev\u00f5istlejat, \u00fcks teivash\u00fcppaja, \u00fcks vasaraheitja ning mitte \u00fchtegi treenerit. Ajad oli lihtsalt sellised. Nimeliselt siis mina, Andrei Nazarov, Anu Kaljurand, J\u00fcri Tamm ja Valeri Bukrejev. Minu jaoks oli see esimene suurv\u00f5istluse kogemus. Tegime selle vea, et l\u00e4ksime kohale vaid kaks p\u00e4eva varem ja sattusime kohe melu sisse. Oleksime pidanud n\u00e4dal enne minema, v\u00f5ib-olla oleks sisseelamine n\u00e4rvipinget v\u00e4hendanud.<\/p>\n

Meeles on, et lendasime TU-134 lennukiga, mille peal oli Eesti lipp k\u00f5rvuti n\u00f5ukaaegse lennunduse s\u00fcmboolikaga. Olime ka \u00fched esimesed eestlased, kes said sinise Eesti passi. M\u00e4letan, kuidas pidin asjatoimetuste t\u00f5ttu k\u00e4ima Soome suursaatkonnas passiga, millist mitte keegi polnud veel n\u00e4inud.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Miks ol\u00fcmpiam\u00e4ngud on aegade jooksul sportlaste jaoks ikka need k\u00f5ige-k\u00f5ige v\u00f5istlused?
\n<\/strong>
\nK\u00f5ige lihtsam vastus ongi see, et ol\u00fcmpia on ol\u00fcmpia. Ol\u00fcmpia on iga nelja aasta tagant. Kui midagi l\u00e4heb viltu, siis peab v\u00f5rreldes maailmameistriv\u00f5istlustega kaks korda kauem ootama.<\/p>\n

Kui vaatame ajas paark\u00fcmmend aastat tagasi, siis klassikalise tippsportlase eluiga oligi \u00fcks ol\u00fcmpiats\u00fckkel pluss-miinus \u00fcks-kaks aastat. Seega, kui korra l\u00e4heb tuksi, oligi ol\u00fcmpiarong l\u00e4inud. See on \u00fcks pingeallikas. Rahvas ja f\u00e4nnid ootavad samuti ol\u00fcmpialt s\u00e4ravaid tulemusi ning v\u00e4iksemad riigid isegi rohkem kui suuremad, sest ol\u00fcmpia kajab maailmas rohkem vastu kui mis iganes teine tiitliv\u00f5istlus.<\/p>\n

Eestlased on tegelikult olnud tippsportlase ea osas suhteliselt erandlikud. Mina osalesin neljadel m\u00e4ngudel, Aleksander Tammert lausa viitel. Mitmetel m\u00e4ngudel on k\u00e4inud J\u00fcri Tamm, Gerd Kanter, J\u00fcri Jaanson ja veel paljud Eesti tipud.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Mida \u00f5petlikku v\u00f5tsid oma esimeselt ol\u00fcmpialt kaasa Atlantasse?
\n<\/strong>
\nBarcelona \u00f5petas mulle eelk\u00f5ige, et tippsport on \u00e4\u00e4retult egoistlik. Sain v\u00e4ga hea \u00f5ppetunni teivash\u00fcppe ajal. Treenerit meil ju ei olnud, aga Barcelonas oli palav ja aitasin Andreid sektoris sellega, et k\u00e4isin hispaanlastelt k\u00fcsimas aerosooli, mis aitas teiba paremini n-\u00f6 k\u00e4e k\u00fclge siduda. Minu h\u00fcppevooru ajal pidi Andrei aga puhkama ega saanud minu samme j\u00e4lgida. See paistab karm, kuid sain \u00f5ppetunni, et kui tahad olla edukas, siis peadki olema egoistlik ja enda eest v\u00e4ljas. Teist varianti ei ole.<\/p>\n

Kui n\u00e4iteks Tom\u00e1\u0161 Dvo\u0159\u00e1k oli super hea, siis suhtlesin rohkem Roman \u0160ebrlega ja vastupidi. Ol\u00fcmpiav\u00f5itja Dan O\u2019Brien ei suhelnud v\u00f5istlustel kunagi nendega, kes v\u00f5inuks tema esikohta ohustada. Hiljuti andsin intervjuu prantsuse k\u00f5ige tuntumale spordilehele L’\u00c9quipe, kes enne Pariisi ol\u00fcmpiat teeb intervjuusid muuhulgas ka k\u00f5ikide k\u00fcmnev\u00f5istluse ol\u00fcmpiav\u00f5itjatega ning reporter \u00fctles, et k\u00fcmnev\u00f5istlejad on teistest kergej\u00f5ustiklastest palju s\u00f5bralikumad. Eks me oleme muidugi, aga vahetus konkurentsis tuleb olla egoist. Tippsport on karm, seal l\u00f6\u00f6vad l\u00e4bi vaid tugevad. Tippspordis tuleb j\u00e4\u00e4gitult p\u00fchenduda.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Kui l\u00e4heme Sidneysse ja j\u00e4tame kettaheite k\u00f5rvale, siis milline hetk oli sportlikult teisel p\u00e4eval k\u00f5ige keerulisem?
\n<\/strong>
\nP\u00e4rast kehva teivash\u00fcpet, tuli odavise ning ma ei ole oma sportlaskarj\u00e4\u00e4ri ajal mitte kunagi ennast niimoodi kokku v\u00f5tnud nagu seal. Esimese 70-meetrise katse astusin \u00fcle, teine vise l\u00e4ks taevasse. Enne kolmandat katset pingil istudes m\u00f5tlesin, kas t\u00f5esti see on n\u00fc\u00fcd koht, kus kaotan ol\u00fcmpiakulla. H\u00e4sti raske moment emotsionaalselt \u2013\u00a0\u00a0sa oled v\u00e4sinud ja sul ei ole tulemust kirjas. Odavise oli ju \u00fcks minu trumpalasid, aga et kohutava v\u00e4simuse pealt end mobiliseerida, peab olema h\u00e4sti treenitud ning ma suutsin ennast viimaseks viskeks kokku v\u00f5tta.<\/p>\n

Kes t\u00e4nastest tippudest sulle k\u00f5ige rohkem imponeerib?
\n<\/strong>
\nSoorituse m\u00f5ttes meeldib mulle v\u00e4ga Kevin Mayer. Ta on ideaalne sportlane, sest varajasest noorusest on talle \u00f5petatud selgeks k\u00f5ik tehnilised alad. Hiljem on ta parandanud oma f\u00fc\u00fcsilisi v\u00f5imeid ja kindlasti on talle looduse poolt palju antud.<\/p>\n

Eestlastest pean hetkel k\u00f5ige andekamaks Karel Tilgat. Johannes Erm on v\u00e4ga hea v\u00f5istlejan\u00e4rviga, tal on omad plussid, suudab ennast v\u00f5istlustel \u00fcletada. Janek \u00d5iglane on k\u00f5va t\u00f6\u00f6mees. Maicel Uibo on v\u00e4ga hea tunnetusega. Enne USA-sse minekut sai talle teivash\u00fcppes n\u00f5u antud ja n\u00e4gin, et kutt v\u00f5ib hakata h\u00e4sti teivast h\u00fcppama ning seda on ta ka v\u00f5istlustel teinud.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Kuidas on varustus aegade jooksul muutunud ja kuidas see t\u00e4na n\u00e4iteks sooritust m\u00f5jutab?
\n<\/strong>
\nTeibad on l\u00e4inud paremaks, naelikud on l\u00e4inud paremaks. Noored poisid on teinud teste ning n\u00e4iteks patjadega ja patjadeta naelikute vahe on jooksus umbes k\u00fcmnendik. 400 m jooksus on see terve sekund, mida on v\u00e4ga palju. K\u00f5rgush\u00fcppe naelikud olid vanasti kohutavalt kobakad, t\u00e4na on nad kerged nagu udusuled. T\u00e4nap\u00e4eva varustus v\u00f5ib k\u00fcmnev\u00f5istluses t\u00e4hendada 150 lisapunkti. See on loomulik protsess. Rekordeid tulebki teha ja neid pidevalt \u00fcle l\u00fc\u00fca. See annab spordile s\u00e4rtsu juurde.<\/p>\n

Sina oled aastaid truuks j\u00e4\u00e4nud Nike br\u00e4ndile. Miks?<\/strong><\/p>\n

Nagu eelpool r\u00e4\u00e4kisin, siis Nike hakkas kuidagi silma juba 1984. aastal, kui joonistasin Nike tosse kaustikusse. Nike tundus erinevalt adidasest kuidagi k\u00e4ttesaamatu.<\/p>\n

Minu spordikraj\u00e4\u00e4ri edenedes, kui esimest korda v\u00f5itsin G\u00f6tzises ja olin sealsete ajalehtede esikaanel, tuli ka Nike mulle ligi. 1997-2004 olime aga kogu koondisega seotud FILA br\u00e4ndiga, kuid p\u00e4rast sportlaskarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu 2004, tuli Nike tagasi mu ellu ja on kuni t\u00e4naseni. Ma olen v\u00e4ga br\u00e4ndilojaalne.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Milline on hetkel sinu enda f\u00fc\u00fcsiline vorm?
\n<\/strong>
\nNii nagu tippsportlase karj\u00e4\u00e4ri ajal, l\u00e4hen ma igal j\u00f5ululaup\u00e4eval trenni. Kunagise jalgpallim\u00e4ngus saadud p\u00f5lvevigastuse t\u00f5ttu pean jalgadega ettevaatlik olema, seega v\u00e4ga palju ei jookse. Aeroobse v\u00f5imekuse saan k\u00e4tte rattas\u00f5idust ning j\u00f5usaalis k\u00e4in pidevalt ja s\u00f5pradega korraldame aegajalt ka nn j\u00f5usaali v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n

P\u00e4rast tippspordiga l\u00f5petamist sai sinust treener. Mis vanuses lapsi sa praegu treenid?
\n<\/strong>
\nK\u00f5ige nooremad, keda aegajalt treenin, on 11-12-aastased. P\u00f5hiliselt treenin aga ise U-16, U-18 ja U-20 poisse ja t\u00fcdrukuid. Hiljutistel Eesti meistriv\u00f5istlustel said minu U-18 poisid teivash\u00fcppes kuuest medalist viis.<\/p>\n

\"Erki\"<\/p>\n

Mida sport on sulle suures plaanis t\u00e4hendanud ning kas kunagi on sul \u00fcldse tekkinud k\u00fcsimust, kas tippsport on \u00f5ige tee?<\/strong><\/p>\n

Taasiseseisvumisele j\u00e4rgnenud aeg oli h\u00e4sti keeruline. Ei olnud korralikku varustust, treeningtingimusi, m\u00f5nikord ka s\u00fc\u00fca, rahast r\u00e4\u00e4kimata. P\u00e4rast Barcelona ol\u00fcmpiat said rahalist toetust vaid need, kes j\u00f5udsid kaheksa hulka, aga summa oli selline, mille eest ei saanud tollal isegi lennupileteid osta. Siis mul oli k\u00fcll palju k\u00f5hklusi. Kui l\u00f5puks hakkasid tulemused saabuma ja rahaline seis paranes, sukeldusin j\u00e4\u00e4gitult tippsporti. Ma ei kahetse hetkegi, aga m\u00f5nikord m\u00f5tlen, et oleks vaid v\u00e4he targem olnud ja m\u00f5nes olukorras nutikamalt tegutsenud. Nii minul kui treeneril j\u00e4i m\u00f5ne medali v\u00f5itmiseks kogemusest puudu. Aga mulle meeldis trenni teha ja meeldis ka v\u00f5istelda.<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em>
\nFotod: Keir R\u00e4mson<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erki Nool j\u00f5udis oma kolmandatel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel nii k\u00f5rgesse tippu, kui \u00fchel sportlasel on \u00fcldse v\u00f5imalik j\u00f5uda ning tuli k\u00fcmnev\u00f5istluses ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":52059,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-52057","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52057"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52057\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52067,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52057\/revisions\/52067"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52057"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52057"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}