Ratta-aasta esimene k\u00f5rghetk saabub traditsiooniliselt maikuus Giro d\u2019Italiaga. Pool sajandit startis-fini\u0161eeris esimest korda 1909. aastal s\u00f5idetud tuur Milanos, kus asub riigi suurima spordiajalehe Gazzetta dello Sporti peakontor. Stardipaigad on n\u00fc\u00fcd muutunud ja populaarsuse kasvatamiseks antakse sageli avang ka v\u00e4lisriigis \u2013 viimati 2014. aastal P\u00f5hja-Iirimaal Belfastis \u2013, ent l\u00f5pp toimub alati Milanos.<\/p>\n
Mullu v\u00f5itis Giro hispaanlane Alberto Contador, enim \u00fcldv\u00f5ite (koguni viis) on aga legendaarsel Belgia ratturil Eddy Merckxil ning itaallastel Fausto Coppil ja Alfredo Bindal. Parima eestlasena sai Tanel Kangert 2013. aastal \u00fcldarvestuses 13. koha.<\/p>\n
T\u00e4navu s\u00f5idetakse Giro 21 etappi 6.\u201329. maini. Velotuuri kogupikkus on 3383 km.<\/p>\n
Tour de France <\/strong><\/p>\n Spordiala k\u00f5ige olulisem v\u00f5istlus peetakse t\u00e4navu 2.\u201324. juulini (21 etapil l\u00e4bitakse kokku 3519 km) juba 103. korda. Tour de France s\u00fcndis spordilehtede Le V\u00e9lo ja L\u2019Auto rivaalitsemisest. L\u2019Auto p\u00fc\u00fcdis m\u00fc\u00fcginumbrites meeleheitlikult oma suuremale konkurendile j\u00e4rele j\u00f5uda ja n\u00f5nda otsustati korraldada niigi populaarse spordiala mitmep\u00e4evane tuur.<\/p>\n Kuigi algusaastatel saatsid v\u00f5istlust skandaalid \u2013 n\u00e4iteks f\u00e4nnide kallaletungid ratturitele v\u00f5i sportlaste \u201cl\u00f5ikamised\u201d \u2013, oli spordiajaloo \u00fchele olulisemale iga-aastasele suurs\u00fcndmusele alus pandud.<\/p>\n Alati erinevatel mitmekesistel trassidel toimuv velotuur s\u00f5idetakse k\u00fcll enamasti Prantsusmaal, kuid sageli antakse start m\u00f5nes v\u00e4lisriigis. N\u00e4iteks 2007. aastal k\u00f5las avapauk Londonis, mullu Hollandis Utrechtis. Fini\u0161ijoon asub aga alates 1975. aastast kindlasti Pariisi peat\u00e4naval Champs-\u00c9lys\u00e9es\u2019l.<\/p>\n Kahjuks on suurv\u00f5istlust saatnud ka dopinguskandaalid. Neist kurikuulsaim sai alguse kuu p\u00e4rast seda, kui ameeriklane Lance Armstrong oli 2005. aastal v\u00f5itnud oma seitsmenda Tour de France\u2019i. Nimelt avaldas prantslaste ajaleht L\u2019\u00c9quipe dokumendid, mis n\u00e4itasid, et Armstrong kasutas 1999. aastal keelatud ainet EPO-t. Uurimine venis ilmatu pikaks ning Armstrong eitas dopingupruukimist kaua, kuid 2013. aasta jaanuaris tunnistas mees Oprah Winfreyle antud intervjuus oma s\u00fc\u00fcd.<\/p>\n Mullu noppis Tour de France\u2019i esikoha britt Chris Froome. Suisa viis korda aga on viimasel etapil \u00fcldv\u00f5itjana k\u00e4ed taeva poole t\u00f5stnud belglane Eddy Merckx, hispaanlane Miguel Indurain ning prantslased Jacques Anquetil ja Bernard Hinault.<\/p>\n Glamuurseimal velotuuril on neli etappi v\u00f5itnud ka Eesti l\u00e4bi aegade parim jalgrattur, omal ajal maailma \u00fcheks parimaks sprinteriks peetud Jaan Kirsipuu, kes triumfeeris korra nii 1999., 2001., 2002. kui ka 2004. aastal. Parima \u00fcldkohaga on tuuri l\u00f5petanud Rein Taaram\u00e4e, kes 2011. aastal oli kokkuv\u00f5ttes 12. ja noorte ratturite arvestuses 2. kohal.<\/p>\n Vuelta a Espa\u0144a <\/strong><\/p>\n Vuelta on kolmest gigandist k\u00f5ige noorem ja sai alguse \u201calles\u201d 1935. aastal. \u00d5igupoolest loodigi Vuelta just Giro d\u2019Italia ja Tour de France\u2019i populaarsusest inspireerituna. Ka Vuelta eestvedaja oli algul ajaleht, hispaanlaste Informaciones.<\/p>\n Mullu oli Vueltal kokkuv\u00f5ttes parim itaallane Fabio Aru, kuid neli \u00fcldv\u00f5itu on saanud kodupubliku r\u00f5\u00f5muks hispaanlane Roberto Heras.<\/p>\n Eesti sprindikuningas Jaan Kirsipuu triumfeeris 1998. aastal Vuelta 3. etapil, kuid Vueltal on v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu tundnud ka m\u00e4gedemees Rein Taaram\u00e4e, olles parim 2011. aasta 14. etapil.<\/p>\n Vuelta saab t\u00e4navu alguse 20. augustil ja l\u00f5peb 11. septembril. Ka seal l\u00e4bitakse kokku 21 etappi \u2013 ratturid, kes l\u00f5puni s\u00f5idavad, koguvad saldosse 3277 km.<\/p>\n [alert color=”violet”]<\/p>\n Miks just need kolm? <\/strong><\/p>\n Euroopa Jalgratturite Liidu asepresident ja Eesti Jalgratturite Liidu asepresident Madis Lepajoe: \u201c<\/p>\n Esiteks on Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania \u00fched koige suuremad ja pikema ajalooga rattariigid. Aastate jooksul on just jalgrattasport nendes riikides olnud suure jalgpalli korval. Lisaks on need kolm tuuri koige pikemad ja raskemad. Rikkalik ajalugu on paika pannud nonda, et ega teistel olegi voimalik nende korvale tousta \u2013 kolme suure p\u00e4rast ei saa teised olla pikemad kui n\u00e4dal. Eks tuuri korraldajatel ole ka probleeme nii omavahel kui ka rahvusvahelise alaliiduga, kuid ma ei n\u00e4e k\u00fcll, et v\u00e4hemalt l\u00e4hima k\u00fcmne aasta jooksul keegi Giro, Vuelta voi Tour de France\u2019i kohta koigutaks.<\/p>\n Ma ei tahaks eestlaste voimalikke kohti sel aastal ennustada \u2013 teatavasti on ennustamine t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6 \u2013, kuid alati on p\u00f5nevam, kui stardis on eestlased. Me ei tea veel, millist rolli Rein Taaram\u00e4e ja Tanel Kangert oma klubides kandma hakkavad, kuid tuleb ka aeg, kui nemad on otsustajad. Nad on end piisavalt abimeestena toestanud ning n\u00e4idanud, et voivad, kui vaja, ka ise liidrirolli kanda.\u201d [\/alert]<\/p>\n [alert color=”gray”]<\/p>\n![\"Ratturid,](\"http:\/\/sportlandmagazine.com\/est\/wp-content\/uploads\/2016\/04\/SPOest01-2016_PRINT-p4-206_Page_143_Image_0001.jpg\")
<\/a>