![\"Kross\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/20220427_KROSS_1626_large_preview_fixes-600x399.jpg\")
<\/p>\n
Lapsele rattad alla<\/strong><\/h2>\nJalgratas on \u00fcks esimesi liikumisvahendeid, mis lastele ostetakse. T\u00e4nu rattas\u00f5idule saavad lapsed parema koordinatsiooni ja tasakaalu ning rohkem liikumisvabadust. Mille j\u00e4rgi aga lapsele jalgratas valida? \u201eRatas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. \u00d5ige rattasuuruse tunneb \u00e4ra selle j\u00e4rgi, kui mugavalt laps end s\u00f5ites tunneb. Laias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et 12\u2033 rattasuurusega jalgratas sobib 2-4-aastastele, 16\u2033 suurusega 4-6-aastastele, 20\u2033 suurusega 6-8-aastastele ja 24\u2033 rattasuurusega ratas 9-12-aastastele,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kert. Ta soovitab lapsele s\u00f5iduvahendi osta v\u00e4ikese kasvuvaruga, kuid sellega ei tohi liiale minna. \u201eMuidu v\u00f5ib juhtuda, et laps peab enne rattaga mugavalt s\u00f5itmist selle vanemate arvestatud \u201evaru\u201c t\u00e4is kasvama.\u201c Valikut tehes on \u00fcheks faktoriks ka lapse s\u00f5iduoskus. Mida parem on s\u00f5iduoskus, seda julgemalt v\u00f5ib arvestada ka ratta \u201ekasvuvaru\u201c, sest osavam laps saab ka pisut suurema jalgrattaga paremini hakkama.<\/p>\n
S\u00f5idu \u00f5ppimist alustavad pisikesed rattas\u00f5brad enamasti abiratastega jalgrattal. \u201eKuni 16\u2033 rattasuurusega lasteratastel on \u00fcldjuhul komplektis ka abirattad, mida saab lihtsa vaevaga eemaldada. Samas ei tohiks sellega kiirustada, sest muidu on \u00f5nnetused kerged tulema ja tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ib olla hirm s\u00f5idu ees. Kindlasti tasuks esimesed tiirud ilma abiratasteta teha pehmel muruplatsil, kus vaiksel kiirusel kukkumine pole pooltki nii valus kui asfaltkattega kergliiklusteel,\u201c soovitab Kert.<\/p>\n
![\"Lasteratas\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/KZF_1541-600x398.jpg\")
<\/p>\n
T\u00e4iskasvanute jalgrattad<\/strong><\/h2>\nJalgratta valimist t\u00e4iskasvanule tuleb samuti alustada \u00f5igest raamisuurusest. Ei maksa v\u00f5tta liiga suure v\u00f5i v\u00e4ikese raamiga ratast. Kui ise ei tea, milline suurus on \u00f5ige, siis on m\u00f5istlik n\u00f5u k\u00fcsida kaupluse teenindajatelt, kes suudavad \u00fcldjuhul \u00f5ige raamisuuruse kindlaks teha juba inimesele peale vaadates.<\/p>\n
Teiseks oluliseks k\u00fcsimuseks on, kus ja mis eesm\u00e4rgil inimene rattaga s\u00f5ita soovib. Sellest l\u00e4htuvalt tuleb s\u00f5iduvahend valida maastiku-, maantee-, h\u00fcbriid- v\u00f5i linnarataste kategooriast.<\/p>\n
![\"Kross\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/20220427_KROSS_1521_large_preview-600x400.jpg\")
<\/p>\n
Sportimiseks on parim maantee- v\u00f5i maastikuratas<\/strong><\/h2>\nKui ratas ostetakse sportimise eesm\u00e4rgil, peab olema selge, kas kilomeetreid minnakse m\u00f5\u00f5tma maastikule v\u00f5i maanteele. J\u00e4rgmise valikukriteeriumina tuleb m\u00e4ngu rattas\u00f5bra aktiivsus \u2013 mida t\u00f5sisemalt treenitakse ja pikemaid distantse l\u00e4bitakse, seda enam v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ratta komplekteeritusele. M\u00e4ngu tulevad nii ratta kaal ja raami materjal kui ka k\u00e4iguvahetaja, vedrustus ja muud detailid. \u201eLoomulikult on igal inimesel oma soovid ja maitse, millele ratas peaks vastama, aga koos kaupluse teenindajaga ei tohiks \u00f5ige leidmine liiga keeruline olla,\u201c arvab Kert.<\/p>\n
![\"Maastik\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/earth_3.0_jezior-480x600.jpg\")
Kuna nii maastiku- kui maanteerattad on sportrattad, siis on nende s\u00f5iduasend samuti\u00a0sportlik, kuid \u00fcks erineb teisest samamoodi nagu korralik maastur sportautost. Kui maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust, siis maastikuratas on valmistatud silmas pidades maksimaalset l\u00e4bivust. \u201eMaanteeratta rehvid on suurema mustrita ja kitsamad, rattal puudub vedrustus ja \u00fclekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta s\u00f5iduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga v\u00f5imalik l\u00e4bida korralikku \u201emudarallit\u201c ei ole maastikurattaga just k\u00f5ige lihtsam saavutada kiirust 40 kilomeetrit tunnis,\u201c selgitab Kert.<\/p>\n
H\u00fcbriid- v\u00f5i linnaratas igap\u00e4evas\u00f5itudeks<\/strong><\/h2>\nH\u00fcbriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks punktist A punkti B. Samas v\u00f5ib h\u00fcbriidratas olla ka sportliku elustiiliga harrastaja valik, kes kasutab k\u00fcll ratast t\u00f6\u00f6l k\u00e4imiseks, kuid tahab n\u00e4dalavahetusel kergliiklusteedel v\u00f5i metsavahel kergemat trenni teha. H\u00fcbriidratas sobib k\u00f5ige paremini k\u00f5vakattega teel s\u00f5itmiseks, aga osav rattur ei j\u00e4\u00e4 sellega h\u00e4tta ka maastikul,\u201c lausub Kert. \u201eKui v\u00f5rrelda h\u00fcbriidi linnarattaga, siis\u00a0ta erineb linnarattast peamiselt s\u00f5iduasendi, rehvim\u00f5\u00f5du ja -mustri ning vedrustuse olemasolu poolest. Linnaratas on \u00fcldjuhul p\u00fcstisema ehk mugavama s\u00f5iduasendiga, kitsama ja siledama rehviga ning sel puudub vedrustus. See on m\u00f5eldud k\u00f5vakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.\u201c<\/p>\n
![\"Linnaratas\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/LZ_KROSS_WAW_01837-600x399.jpg\")
<\/p>\n
Lisavarustus pakub turvalisust ja mugavust<\/strong><\/h2>\n\u00dcksk\u00f5ik, milline jalgratas valida, on k\u00f5ige olulisemaks lisavarustuseks kiiver, mis kaitseb s\u00f5itjat ootamatu kukkumise v\u00f5i kokkup\u00f5rke ajal. Kuigi kiivrit v\u00f5iksid kanda k\u00f5ik ratturid, tuleb teada, et kuni 16-eluaastani on rattakiiver kohustuslik. Kiivrit valides peaks p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, et see oleks mugav, ei pigistaks ega loksuks. Kiiver ei tohi proovides peast kukkuda ka siis, kui kinnitusrihmad lahti on.<\/p>\n
\u201eKehtiva liiklusseaduse kohaselt on rattas\u00f5idul kohustuslikud rattakell ning esi- ja tagatuli, mis peavad pimedas v\u00f5i h\u00e4maral ajal p\u00f5lema,\u201c toob Kert esile. Ta lisab, et s\u00f5idumugavust pakuvad porilauad ning rattamatku ja pikemaid s\u00f5ite eelistaval ratturil v\u00f5ib vaja minna ka pakiraami, spidomeetrit, joogipudelit ja selle hoidjat ning rattapumpa. \u201eNeed lisad teevad\u00a0s\u00f5idu uue rattaga mugavamaks, turvalisemaks v\u00f5i lihtsalt huvitavamaks.\u201c<\/p>\n
![\"Lisavarustus\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/20220427_KROSS_2105_large_preview-600x399.jpg\")
<\/p>\n
Hooldus tagab pikaealisuse<\/strong><\/h2>\nSelleks, et jalgratas v\u00f5imalikult kaua teeniks, tuleb seda hooldada. \u201eUue ratta esmahooldus on soovitatav teha umbes 200 kilomeetri l\u00e4bimise j\u00e4rel. See on aeg, mil ratas on n-\u00f6 sisse s\u00f5idetud. Hilisem hooldus tuleks teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fcle t\u00fcki aja hooldust k\u00fclastades tabada nukker \u00fcllatus, kui teenuse hind koos vajaminevate varuosadega k\u00fc\u00fcndib uue odavama ratta hinnani,\u201c s\u00f5nab Kert.<\/p>\n
![\"Kross\"](\"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/20220427_KROSS_1875_large_preview_fixes_2-399x600.jpg\")
Iga rattur peaks aeg-ajalt ise j\u00e4lgima, kas kett on \u00f5litatud ja rehvid t\u00e4is, ning mis peamine, hoidma oma ratta puhtana. Hooldusest v\u00f5iks kujuneda k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes hea rutiin, sest siis kestab rattaga s\u00f5idur\u00f5\u00f5m pikemalt.<\/p>\n
Rattahooldust pakuvad Sportland \u00dclemiste, J\u00e4rve, Viimsi, Kurna ja Tartu L\u00f5unakeskuse kauplused.<\/p>\n
<\/p>\nJalgratta valimist t\u00e4iskasvanule tuleb samuti alustada \u00f5igest raamisuurusest. Ei maksa v\u00f5tta liiga suure v\u00f5i v\u00e4ikese raamiga ratast. Kui ise ei tea, milline suurus on \u00f5ige, siis on m\u00f5istlik n\u00f5u k\u00fcsida kaupluse teenindajatelt, kes suudavad \u00fcldjuhul \u00f5ige raamisuuruse kindlaks teha juba inimesele peale vaadates.<\/p>\n
Teiseks oluliseks k\u00fcsimuseks on, kus ja mis eesm\u00e4rgil inimene rattaga s\u00f5ita soovib. Sellest l\u00e4htuvalt tuleb s\u00f5iduvahend valida maastiku-, maantee-, h\u00fcbriid- v\u00f5i linnarataste kategooriast.<\/p>\n
<\/p>\n
Sportimiseks on parim maantee- v\u00f5i maastikuratas<\/strong><\/h2>\nKui ratas ostetakse sportimise eesm\u00e4rgil, peab olema selge, kas kilomeetreid minnakse m\u00f5\u00f5tma maastikule v\u00f5i maanteele. J\u00e4rgmise valikukriteeriumina tuleb m\u00e4ngu rattas\u00f5bra aktiivsus \u2013 mida t\u00f5sisemalt treenitakse ja pikemaid distantse l\u00e4bitakse, seda enam v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ratta komplekteeritusele. M\u00e4ngu tulevad nii ratta kaal ja raami materjal kui ka k\u00e4iguvahetaja, vedrustus ja muud detailid. \u201eLoomulikult on igal inimesel oma soovid ja maitse, millele ratas peaks vastama, aga koos kaupluse teenindajaga ei tohiks \u00f5ige leidmine liiga keeruline olla,\u201c arvab Kert.<\/p>\n
Kuna nii maastiku- kui maanteerattad on sportrattad, siis on nende s\u00f5iduasend samuti\u00a0sportlik, kuid \u00fcks erineb teisest samamoodi nagu korralik maastur sportautost. Kui maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust, siis maastikuratas on valmistatud silmas pidades maksimaalset l\u00e4bivust. \u201eMaanteeratta rehvid on suurema mustrita ja kitsamad, rattal puudub vedrustus ja \u00fclekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta s\u00f5iduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga v\u00f5imalik l\u00e4bida korralikku \u201emudarallit\u201c ei ole maastikurattaga just k\u00f5ige lihtsam saavutada kiirust 40 kilomeetrit tunnis,\u201c selgitab Kert.<\/p>\n
H\u00fcbriid- v\u00f5i linnaratas igap\u00e4evas\u00f5itudeks<\/strong><\/h2>\nH\u00fcbriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks punktist A punkti B. Samas v\u00f5ib h\u00fcbriidratas olla ka sportliku elustiiliga harrastaja valik, kes kasutab k\u00fcll ratast t\u00f6\u00f6l k\u00e4imiseks, kuid tahab n\u00e4dalavahetusel kergliiklusteedel v\u00f5i metsavahel kergemat trenni teha. H\u00fcbriidratas sobib k\u00f5ige paremini k\u00f5vakattega teel s\u00f5itmiseks, aga osav rattur ei j\u00e4\u00e4 sellega h\u00e4tta ka maastikul,\u201c lausub Kert. \u201eKui v\u00f5rrelda h\u00fcbriidi linnarattaga, siis\u00a0ta erineb linnarattast peamiselt s\u00f5iduasendi, rehvim\u00f5\u00f5du ja -mustri ning vedrustuse olemasolu poolest. Linnaratas on \u00fcldjuhul p\u00fcstisema ehk mugavama s\u00f5iduasendiga, kitsama ja siledama rehviga ning sel puudub vedrustus. See on m\u00f5eldud k\u00f5vakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Lisavarustus pakub turvalisust ja mugavust<\/strong><\/h2>\n\u00dcksk\u00f5ik, milline jalgratas valida, on k\u00f5ige olulisemaks lisavarustuseks kiiver, mis kaitseb s\u00f5itjat ootamatu kukkumise v\u00f5i kokkup\u00f5rke ajal. Kuigi kiivrit v\u00f5iksid kanda k\u00f5ik ratturid, tuleb teada, et kuni 16-eluaastani on rattakiiver kohustuslik. Kiivrit valides peaks p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, et see oleks mugav, ei pigistaks ega loksuks. Kiiver ei tohi proovides peast kukkuda ka siis, kui kinnitusrihmad lahti on.<\/p>\n
\u201eKehtiva liiklusseaduse kohaselt on rattas\u00f5idul kohustuslikud rattakell ning esi- ja tagatuli, mis peavad pimedas v\u00f5i h\u00e4maral ajal p\u00f5lema,\u201c toob Kert esile. Ta lisab, et s\u00f5idumugavust pakuvad porilauad ning rattamatku ja pikemaid s\u00f5ite eelistaval ratturil v\u00f5ib vaja minna ka pakiraami, spidomeetrit, joogipudelit ja selle hoidjat ning rattapumpa. \u201eNeed lisad teevad\u00a0s\u00f5idu uue rattaga mugavamaks, turvalisemaks v\u00f5i lihtsalt huvitavamaks.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Hooldus tagab pikaealisuse<\/strong><\/h2>\nSelleks, et jalgratas v\u00f5imalikult kaua teeniks, tuleb seda hooldada. \u201eUue ratta esmahooldus on soovitatav teha umbes 200 kilomeetri l\u00e4bimise j\u00e4rel. See on aeg, mil ratas on n-\u00f6 sisse s\u00f5idetud. Hilisem hooldus tuleks teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fcle t\u00fcki aja hooldust k\u00fclastades tabada nukker \u00fcllatus, kui teenuse hind koos vajaminevate varuosadega k\u00fc\u00fcndib uue odavama ratta hinnani,\u201c s\u00f5nab Kert.<\/p>\n
Iga rattur peaks aeg-ajalt ise j\u00e4lgima, kas kett on \u00f5litatud ja rehvid t\u00e4is, ning mis peamine, hoidma oma ratta puhtana. Hooldusest v\u00f5iks kujuneda k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes hea rutiin, sest siis kestab rattaga s\u00f5idur\u00f5\u00f5m pikemalt.<\/p>\n
Rattahooldust pakuvad Sportland \u00dclemiste, J\u00e4rve, Viimsi, Kurna ja Tartu L\u00f5unakeskuse kauplused.<\/p>\n
Kuna nii maastiku- kui maanteerattad on sportrattad, siis on nende s\u00f5iduasend samuti\u00a0sportlik, kuid \u00fcks erineb teisest samamoodi nagu korralik maastur sportautost. Kui maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust, siis maastikuratas on valmistatud silmas pidades maksimaalset l\u00e4bivust. \u201eMaanteeratta rehvid on suurema mustrita ja kitsamad, rattal puudub vedrustus ja \u00fclekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta s\u00f5iduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga v\u00f5imalik l\u00e4bida korralikku \u201emudarallit\u201c ei ole maastikurattaga just k\u00f5ige lihtsam saavutada kiirust 40 kilomeetrit tunnis,\u201c selgitab Kert.<\/p>\nH\u00fcbriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks punktist A punkti B. Samas v\u00f5ib h\u00fcbriidratas olla ka sportliku elustiiliga harrastaja valik, kes kasutab k\u00fcll ratast t\u00f6\u00f6l k\u00e4imiseks, kuid tahab n\u00e4dalavahetusel kergliiklusteedel v\u00f5i metsavahel kergemat trenni teha. H\u00fcbriidratas sobib k\u00f5ige paremini k\u00f5vakattega teel s\u00f5itmiseks, aga osav rattur ei j\u00e4\u00e4 sellega h\u00e4tta ka maastikul,\u201c lausub Kert. \u201eKui v\u00f5rrelda h\u00fcbriidi linnarattaga, siis\u00a0ta erineb linnarattast peamiselt s\u00f5iduasendi, rehvim\u00f5\u00f5du ja -mustri ning vedrustuse olemasolu poolest. Linnaratas on \u00fcldjuhul p\u00fcstisema ehk mugavama s\u00f5iduasendiga, kitsama ja siledama rehviga ning sel puudub vedrustus. See on m\u00f5eldud k\u00f5vakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Lisavarustus pakub turvalisust ja mugavust<\/strong><\/h2>\n\u00dcksk\u00f5ik, milline jalgratas valida, on k\u00f5ige olulisemaks lisavarustuseks kiiver, mis kaitseb s\u00f5itjat ootamatu kukkumise v\u00f5i kokkup\u00f5rke ajal. Kuigi kiivrit v\u00f5iksid kanda k\u00f5ik ratturid, tuleb teada, et kuni 16-eluaastani on rattakiiver kohustuslik. Kiivrit valides peaks p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu sellele, et see oleks mugav, ei pigistaks ega loksuks. Kiiver ei tohi proovides peast kukkuda ka siis, kui kinnitusrihmad lahti on.<\/p>\n
\u201eKehtiva liiklusseaduse kohaselt on rattas\u00f5idul kohustuslikud rattakell ning esi- ja tagatuli, mis peavad pimedas v\u00f5i h\u00e4maral ajal p\u00f5lema,\u201c toob Kert esile. Ta lisab, et s\u00f5idumugavust pakuvad porilauad ning rattamatku ja pikemaid s\u00f5ite eelistaval ratturil v\u00f5ib vaja minna ka pakiraami, spidomeetrit, joogipudelit ja selle hoidjat ning rattapumpa. \u201eNeed lisad teevad\u00a0s\u00f5idu uue rattaga mugavamaks, turvalisemaks v\u00f5i lihtsalt huvitavamaks.\u201c<\/p>\n
<\/p>\n
Hooldus tagab pikaealisuse<\/strong><\/h2>\nSelleks, et jalgratas v\u00f5imalikult kaua teeniks, tuleb seda hooldada. \u201eUue ratta esmahooldus on soovitatav teha umbes 200 kilomeetri l\u00e4bimise j\u00e4rel. See on aeg, mil ratas on n-\u00f6 sisse s\u00f5idetud. Hilisem hooldus tuleks teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fcle t\u00fcki aja hooldust k\u00fclastades tabada nukker \u00fcllatus, kui teenuse hind koos vajaminevate varuosadega k\u00fc\u00fcndib uue odavama ratta hinnani,\u201c s\u00f5nab Kert.<\/p>\n
Iga rattur peaks aeg-ajalt ise j\u00e4lgima, kas kett on \u00f5litatud ja rehvid t\u00e4is, ning mis peamine, hoidma oma ratta puhtana. Hooldusest v\u00f5iks kujuneda k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes hea rutiin, sest siis kestab rattaga s\u00f5idur\u00f5\u00f5m pikemalt.<\/p>\n
Rattahooldust pakuvad Sportland \u00dclemiste, J\u00e4rve, Viimsi, Kurna ja Tartu L\u00f5unakeskuse kauplused.<\/p>\n
<\/p>\nSelleks, et jalgratas v\u00f5imalikult kaua teeniks, tuleb seda hooldada. \u201eUue ratta esmahooldus on soovitatav teha umbes 200 kilomeetri l\u00e4bimise j\u00e4rel. See on aeg, mil ratas on n-\u00f6 sisse s\u00f5idetud. Hilisem hooldus tuleks teha vastavalt vajadusele, aga kindlasti mitte harvem kui kord aastas. Vastasel juhul v\u00f5ib \u00fcle t\u00fcki aja hooldust k\u00fclastades tabada nukker \u00fcllatus, kui teenuse hind koos vajaminevate varuosadega k\u00fc\u00fcndib uue odavama ratta hinnani,\u201c s\u00f5nab Kert.<\/p>\n
Iga rattur peaks aeg-ajalt ise j\u00e4lgima, kas kett on \u00f5litatud ja rehvid t\u00e4is, ning mis peamine, hoidma oma ratta puhtana. Hooldusest v\u00f5iks kujuneda k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes hea rutiin, sest siis kestab rattaga s\u00f5idur\u00f5\u00f5m pikemalt.<\/p>\n
Rattahooldust pakuvad Sportland \u00dclemiste, J\u00e4rve, Viimsi, Kurna ja Tartu L\u00f5unakeskuse kauplused.<\/p>\n