{"id":52365,"date":"2024-05-10T05:55:31","date_gmt":"2024-05-10T05:55:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=52365"},"modified":"2024-05-11T07:42:54","modified_gmt":"2024-05-11T07:42:54","slug":"jatkusuutlikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/jatkusuutlikkus\/","title":{"rendered":"J\u00e4tkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister: \u00fcks v\u00f5lus\u00f5na vajalike muutusteni on sport"},"content":{"rendered":"

Maailm on pidevas muutumises ning ka ettev\u00f5tted peavad uut moodi m\u00f5tlema ja ajaga kaasas k\u00e4ima. Aina rohkem tuleb v\u00f5tta vastutust enda keskkonna- ja sotsiaalsete m\u00f5jude ning juhtimiskultuuri eest, tagades n\u00f5nda igak\u00fclgse j\u00e4tkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse.<\/p>\n

J\u00e4tkusuutlikkuse hindamiseks kasutatakse kolme m\u00f5\u00f5det \u2013 keskkonnategureid (Environment), sotsiaalseid tegureid (Social) ja juhtimisalaseid tegureid (Governance), l\u00fchidalt nimetatakse neid ESG p\u00f5him\u00f5teteks. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peavad k\u00f5ik suurettev\u00f5tted peagi koos finantsaruandega esitama ka ESG aruandluse. Kuid ESG n\u00e4ol pole tegu pelgalt reglementidega, sest selle rakendamine aitab ettev\u00f5ttel luua pikaajalist v\u00e4\u00e4rtust. Oluline on m\u00e4rkida, et ESG ei ole seotud ainult keskkonna- ja roheteemadega nagu sageli arvatakse, vaid see puudutab samav\u00f5rra ettev\u00f5tte sotsiaalseid m\u00f5jusid, kogukonnaga arvestamist, t\u00f6\u00f6tajate ausat kohtlemist ja \u00e4rilist l\u00e4bipaistvust.<\/p>\n

\"Sportland
Sportland Jooksuakadeemia treening Urmas Randma juhendamisel. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Sportland, Jalaj\u00e4lg ja Fifaa grupid on j\u00e4tkusuutlikkust puudutavate teemadega mingil m\u00e4\u00e4ral tegelenud ettev\u00f5tete loomisest saadik, aga t\u00e4na on teema v\u00e4ga sisuliselt ette v\u00f5etud. 2021. aastal v\u00f5eti vastu otsus ESG valdkonnaga teadlikult tegelema hakata ning pool aastat tagasi asus gruppide \u00fcleselt ametisse j\u00e4tkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister<\/strong>. Nelli r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt, mida ESG ettev\u00f5tete jaoks t\u00e4hendab, kuidas p\u00f5him\u00f5tteid rakendatakse ning millises suunas liigutakse.<\/p>\n

E nagu Environment<\/h2>\n

Igas innovaatilises ettev\u00f5ttes m\u00f5eldakse juba ammu, kuidas tegutseda keskkonnas\u00f5bralikumalt. \u201eMeie ettev\u00f5tted on kogu aeg keskkonda v\u00e4\u00e4rtustanud, aga see, mida oleme seni loomulikult teinud, muutub n\u00fc\u00fcd palju m\u00f5\u00f5detavamaks ja t\u00e4nu sellele tegelikult ka teadlikumaks. T\u00e4nu ESG-le teeme v\u00e4ga p\u00f5hjaliku kaardistuse, et s\u00fcvitsi aru saada, milline on eri tegevuste m\u00f5ju keskkonnale ja mida veel paremini teha saame,\u201c \u00fctleb Nelli.<\/p>\n

\"Sportland
Sportland Viru proovikabiinides on kasutusel tark LED-valgustuse lahendus, mis v\u00e4hendab elektrikulu. Foto: T\u00f5nu Runnel \/ Sportland<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dcheks suureks probleemiks on tekstiilij\u00e4\u00e4tmed, mida tekib maailmas igal aastal umbes 92 miljonit tonni, Euroopas \u00fcle 12 miljoni tonni. Nelli s\u00f5nul ei tule k\u00f5ne alla radikaalsed muudatused, aga tekstiilij\u00e4\u00e4tmete hulka saab v\u00e4hendada. Esiteks v\u00f5iks iga inimene arvestada printsiibiga, et k\u00f5ige parem on pikalt kantud riie ja jalan\u00f5u. \u201eP\u00fc\u00fcdleme selle poole, mismoodi veelgi rohkem oma kliente harida, et nad teaksid, kuidas toodet pikemalt kasutada. Esiteks, mida kvaliteetsem on toode, seda kauem seda kasutada saab. Teiseks oluliseks n\u00fcansiks on toote \u00f5ige ja regulaarne hooldamine, mis aitab kvaliteetse eseme parimaid omadusi maksimaalselt s\u00e4ilitada. Lisaks on t\u00e4naseks teada, et riiete pesemisel eraldub vette mikroplastik ning teadaolevalt tekib just s\u00fcnteetiliste riiete esimestel pesukordadel mikroplastikut kordades rohkem. Seega, mida pikemalt riiet kanda ja mida rohkem pesukordi \u00fchel tootel on, seda v\u00e4hem tekib j\u00e4\u00e4tmeid ja seda v\u00e4hem j\u00f5uab keskkonda mikroplastikut. Kui osta \u00fcks 40-eurone t-s\u00e4rk ja kanda seda viis aastat, siis tuleb see kokkuv\u00f5ttes odavam ja keskkonnale kasulikum, kui osta igal aastal \u00fcks 10-eurone t-s\u00e4rk. See v\u00f5iks olla \u00fcks eesm\u00e4rkidest,\u201c lausub ta.<\/p>\n

Tekstiilit\u00f6\u00f6stusel ei ole kahjuks veel liiga palju h\u00e4id lahendusi, kuidas tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda, kuid on tegijaid, kes on selle enda s\u00fcdameasjaks v\u00f5tnud ning k\u00f5igi eelpool mainitud jaem\u00fc\u00fcgi gruppide eesm\u00e4rk on selliste ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6d tegema hakata. Nelli toob v\u00e4lja, et Eestiski on v\u00e4ga \u00e4ge ettev\u00f5te, kellel on arendatud lahendus, kuidas tekstiilist ehitusmaterjale toota. \u201eNad valmistavad tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest keskkonnas\u00f5bralikke ehituspaneele, sillutustelliseid, katusekive jpm. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on, et hiljem on v\u00f5imalik neid ehitusmaterjale uuesti \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda. Hetkel on ettev\u00f5ttel valmimas ka protot\u00fc\u00fcp, kuidas eri materjalidest jalan\u00f5udest ehitusmaterjale toota ja t\u00f6\u00f6delda nii, et \u00fchtegi kemikaali sisse ei j\u00e4\u00e4ks. Loodetavasti nende Eesti tehase rajamise plaanid realiseeruvad peagi.\u201c<\/p>\n

\"Casall
Casall p\u00f6\u00f6rab suurt t\u00e4helepanu toodete j\u00e4tkusuutlikkusele ja on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks emissioone j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt v\u00e4hendades j\u00f5uda 2045. aastaks kliima neutraalsuseni. Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve \/ Sportland<\/figcaption><\/figure>\n

Oluline on ka see, milliste br\u00e4ndide tooteid m\u00fc\u00fcakse ja ostetakse. \u201eSiin ei saa ka radikaalselt k\u00e4ituda ja n\u00f5uda, et p\u00e4evapealt oleks k\u00f5ik riided valmistatud taaskasutatud materjalidest, aga saab liikuda selle poole, et suur osa kangast on. V\u00e4ga paljud meie esindatavad br\u00e4ndid, n\u00e4iteks Nike, adidas, Casall, The North Face, O\u00b4Neill, Roxy, Quiksilver jne kasutavad juba aastaid osade materjalide tootmisel \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud plastpudeleid ja muid taaskasutuslahendusi. Kui plastpudelist suudetakse teha kangamaterjali ja nendest omakorda j\u00e4rgmisi materjale, siis v\u00e4heneb looduslike ressursside, seal hulgas negatiivse m\u00f5juga ressursside nagu nafta, kasutamine. Eesm\u00e4rk on selliste toodete osakaalu valikus j\u00e4rjepidevalt suurendada.\u201c<\/p>\n

Maailma tippbr\u00e4ndide tooteid ostes v\u00f5ib ka nende kvaliteedis kindel olla. Nagu eelpool mainitud, siis kvaliteetset toodet saab tunduvalt kauem kasutada kui kiirmoodi, aga see pole oluline ainult pikaealisuse vaatest, vaid m\u00f5jutab otseselt ka tervist. \u201eMe m\u00fc\u00fcme tooteid, mis inimese tervist toetavad. Kas siis l\u00e4bi spordi, sest \u00f5iget varustust kasutades saab vigastusi kartmata erinevaid spordialasid harrastada. V\u00f5i siis l\u00e4bi selle, et vabal ajal on mugav olla \u2013 kehal on hea, kui sa kannad tuulekindlaid, veekindlaid ja hingavaid riideid. Funktsionaalsus, mis on lisatud vabaajakollektsioonile, toetab just aktiivset ja tervislikku elustiili.\u201c<\/p>\n

\"The
The North Face on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks, et 100% nende peamistest materjalidest (pol\u00fcester, puuvill ja nailon) oleksid kas taaskasutatud, vastutustundlikult hangitud ja\/v\u00f5i taasloodavalt kasvatatud (riietes aastaks 2025 ja jalan\u00f5udes aastaks 2030). Foto: The North Face<\/figcaption><\/figure>\n

S nagu Social<\/h2>\n

Siit j\u00f5uamegi j\u00e4rgmise t\u00e4he ehk S-i juurde, mille alla kuuluvad inimesed ja nende igak\u00fclgne heaolu. Ja siin m\u00e4ngivad \u00e4\u00e4retult olulist rolli liikumine ja sport, sest need on tervise ja hea enesetunde alustalad. \u201eOn tehtud k\u00fcmneid, kui mitte sadu teadusuuringuid, mis t\u00f5endavad, et sport m\u00f5jub positiivselt mitte ainult kehale, vaid ka vaimsele tervisele. Soovitan k\u00f5igil lugeda Anders Hanseni raamatut \u201eTugev aju\u201c. Seal on v\u00e4ga lihtsalt ja h\u00e4sti selgitatud, et aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine k\u00f5ige rohkem positiivselt m\u00f5jutab. J\u00e4rjepidev spordiga tegelemine on \u00f6eldud olevat parem ravim kui antidepressandid ja n\u00f5ustamine. N\u00e4en spordis v\u00e4ga t\u00f5sist v\u00f5imalust, kuidas inimeste ellu muutust tuua, eriti veel seet\u00f5ttu, et olen isiklikult kogenud, kuidas regulaarne tegelemine spordiga t\u00f5stab keskendumisv\u00f5imet ja seel\u00e4bi ka produktiivsust, samal ajal head meeleolu ja positiivsust hoides,\u201c \u00fctleb Nelli. Ta kinnitab, et just regulaarne ja eesm\u00e4rgip\u00e4rane tervisesport on see, mis teda peatumatuna hoiab ning j\u00e4rjest uusi, suuremaid v\u00e4ljakutseid vastu v\u00f5tma julgustab.<\/p>\n

\"Sportland
Sportland Eesti toetab igal aastal \u00fcle 100 spordi\u00fcrituse toimumist, panustades nii aega, energiat kui ka raha, aga toetades ka kommunikatsiooni ning ideedega. Foto: Aldis Toome \/ Sportland<\/figcaption><\/figure>\n

Nelli t\u00f5deb, et t\u00f6\u00f6p\u00f5ld on lai, sest kahjuks liigub Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta raporti kohaselt vaid 10% nii noortest kui ka t\u00e4iskasvanutest igap\u00e4evaselt tervise jaoks vajalikus ulatuses. \u201eSpordiarmastuse tekitamine noorest peast ja selle hoidmine l\u00e4bi iga vanuse on meie oluline eesm\u00e4rk. Eriti suurt t\u00e4helepanu on vaja p\u00f6\u00f6rata just lastele, kes liiguvad kahjuks j\u00e4rjest v\u00e4hem. Samuti 15.-20. eluaastates olevatele noortele, sest selles vanuses tekib k\u00f5ige sagedamini regulaarses liikumises paus, isegi kui lapsena ollakse aktiivne. Siis on aga just spordi tuge vaja, sest sport aitab elu paika saada, annab j\u00f5udu ja energiat, et \u00f5ppida ja t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia.\u201c<\/p>\n

\"Sportlik
Sportlik s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamine Jalaj\u00e4lg tiimis. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Inimesi liikuma inspireerida saab k\u00f5ige paremini l\u00e4bi eeskuju. Kuna Sportlandis, Fifaas ja Jalaj\u00e4ljes t\u00f6\u00f6tab Baltikumis \u00fcle 1500 inimese ning k\u00f5ik ettev\u00f5tted pakuvad t\u00f6\u00f6tajatele v\u00e4ga palju sportimisv\u00f5imalusi, siis see on suur hulk inimesi, kes saavad omakorda m\u00f5jutada oma pere ja s\u00f5pru. Aga ka tulevasi kolleege \u2013 jaekaubandusest minnakse ju sageli j\u00e4rgmise t\u00f6\u00f6andja juurde. \u201eSee k\u00f5ik paneb lumepalli veerema ja loodetavasti see lumepall kasvab v\u00e4ga suureks,\u201c \u00fctleb Nelli.<\/p>\n

G nagu Governance<\/h2>\n

Kolmas t\u00e4ht j\u00e4tkusuutlikkuse m\u00f5istes on G, mis t\u00e4hendab valitsemist ehk ettev\u00f5tte juhtimist. \u201eSelle alla koonduvad eetilisus, vastutustundlik k\u00e4itumine ja partnerite hea kohtlemine, maksude aus maksmine jne. Need on k\u00f5ik tegevused, mis ei ole meie ettev\u00f5tete jaoks midagi uut ning \u00e4ritegevuse l\u00e4bipaistvus on alati olnud gruppide ettev\u00f5tluse alustala,\u201c lausub Nelli. Samas on alati v\u00f5imalik veel paremini teha. \u201eN\u00e4iteks saame veel rohkem oma partnereid kaasata, sest sageli on nemad palju v\u00e4iksemad ja nende v\u00f5imalused minimaalsemad. Meie suhe maailma ja br\u00e4ndidega on tihedam ja t\u00e4nu sellele suudame rohkem olulisi teemasid ja informatsiooni tuua ka partnerite lauale ning neid harida.\u201c<\/p>\n

\"Sportland
Sportlandi kauplustes kasutatakse palju LED-lahendusi. Foto: Sportland<\/figcaption><\/figure>\n

Nelli r\u00f5hutab, et \u00fckski protsess j\u00e4tkusuutlikkuse ei ole kiire ning k\u00f5ik tegevused tuleb l\u00e4bi m\u00f5elda ka \u00e4rilises plaanis. K\u00f5ik algab aga kommunikatsioonist, et k\u00f5ik ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajad jagaksid sarnast vaadet ning omaksid uut moodi tegutsemise soovi. Tema eeliseks on \u00fcheksa-aastane t\u00f6\u00f6kogemus Sportlandis, millest viimased kolm ja pool aastat enne uude ametisse asumist t\u00f6\u00f6tas ta Sportland Eesti tegevjuhina. \u201eOlen suhteliselt unikaalse taustaga, sest v\u00e4ga palju endise tippjuhi kogemusega inimesi ESG valdkonnas veel ei ole. Ma m\u00f5tlen k\u00f5ik tegevused l\u00e4bi ka \u00e4riliselt, eesm\u00e4rgiga teha muudatused p\u00e4riselt j\u00e4tkusuutlikumaks. Me ei soovi ju liikuda suunas, kus natukese aja p\u00e4rast avastada, et m\u00f5ni tegevus ei ole finantsiliselt v\u00f5imalik v\u00f5i klientidele vastuv\u00f5etav. \u00d5nneks ma ei pea jalgratast leiutama, vaid saan v\u00f5tta aluseks selle, millised meie ettev\u00f5tted on kogu aeg olnud ning hakata asju veel paremaks tegema.\u201c<\/p>\n

Nelli on seisukohal, et j\u00e4tkusuutlikkus peab olema m\u00f5istlik, j\u00e4rk-j\u00e4rguline ja finantsilises m\u00f5ttes aktsepteeritav. \u201eKeegi ei saa teha \u00e4ri heategevusena ja \u00fckski regulatsioon ei saa selleks sundida. Vastaselt juhul l\u00e4heb \u00e4ri kinni, kuid sellelgi on negatiivsed m\u00f5jud \u2013 inimesed kaotavad t\u00f6\u00f6 ja sissetuleku, see omakorda m\u00f5jutab elamistingimusi ning inimene ei taha ka keskkonnahoiust enam midagi kuulda. Radikaalsed muudatused ei vii sinna, kuhu me tegelikult soovime j\u00f5uda. Peame tegutsema h\u00e4sti targalt, aga samal ajal kindlas suunas. Eesm\u00e4rk peab olema suur, aga teekond sinnani peab olema loogiline.\u201c<\/p>\n

\"Nelli
Nelli Pormeister p\u00e4rast Tallinna Maratoni jooksmist. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

V\u00f5lus\u00f5na on sport<\/h2>\n

Kokkuv\u00f5tteks \u00fctleb Nelli, et igasugune j\u00e4tkusuutlikkus algab iga \u00fcksiku inimese tervisest, aga tervis s\u00f5ltub suuresti sellest, kas inimene liigub ja teeb sporti. \u201eKui inimesel on f\u00fc\u00fcsiline ja vaimne tervis korras ja tal on muidu ka elus h\u00e4sti, alles siis saab ta hakata m\u00f5tlema keskkonnale, \u00fchiskonnale ja endale uusi v\u00e4ljakutseid esitama. Sealt edasi saab juba esitada v\u00e4ljakutseid oma l\u00e4hikonnale ehk perekonnale, s\u00f5pradele ja kolleegidele, et koos teha paremaid ja targemaid valikuid. See on h\u00e4sti oluline alus, sest seal on loogiline seos,\u201c usub ta. \u201eEi ole nii, et ainult ettev\u00f5tted peavad midagi teisiti tegema. Tegelikult peab terve \u00fchiskond hakkama teisiti tegema. Loodus ja keskkonnahoid on \u00fclioluline komponent, sest meil on \u00fcks maakera ja seda tuleb v\u00e4ga hoida, aga selle m\u00f5istmine iseenesest ei anna meile t\u00f5uget, kuidas me muutusteni j\u00f5uame. V\u00f5ti on ikkagi terve, r\u00f5\u00f5msameelne, positiivne ja heas tasakaalus inimene, kes on v\u00f5imeline muutust tegema. Ja siin on \u00fcks v\u00f5lus\u00f5na just sport, sest t\u00e4nu spordile on inimene terve ja emotsionaalselt tasakaalus.\u201c<\/p>\n

Lisainfo ESG teemadel: nelli.pormeister@sportland.com<\/a><\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em><\/p>\n

Avafoto: Sportfoto<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maailm on pidevas muutumises ning ka ettev\u00f5tted peavad uut moodi m\u00f5tlema ja ajaga kaasas k\u00e4ima. Aina rohkem tuleb v\u00f5tta vastutust\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":52366,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30,26],"tags":[80,120,149,118],"class_list":["post-52365","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","category-meie","tag-elustiil","tag-meie","tag-sport","tag-tooted"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52365","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52365"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52365\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52390,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52365\/revisions\/52390"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52365"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52365"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52365"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}