{"id":52872,"date":"2024-09-20T09:40:22","date_gmt":"2024-09-20T09:40:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=52872"},"modified":"2024-09-20T09:41:21","modified_gmt":"2024-09-20T09:41:21","slug":"loona-jarvloo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/loona-jarvloo\/","title":{"rendered":"Loona J\u00e4rvloo: ultrajooksud \u00f5petavad, et on v\u00f5imalik teha asju, mis esialgu tunduvad v\u00f5imatud"},"content":{"rendered":"

Loona J\u00e4rvloo on ultrajooksja, kes hakkas regulaarsemalt jooksma alles kuus aastat tagasi, kuid j\u00f5udis \u00fcsna ruttu ultramaratonide juurde. Tema teekond on hea n\u00e4ide, et iga\u00fcks on suuteline \u00f5ige m\u00f5tteviisi ja p\u00fchendumusega saavutama eesm\u00e4rke, mis n\u00e4ivad esialgu p\u00fc\u00fcdmatud.<\/p>\n

Milline on sinu sportlik taust ning teekond ultrajooksuni?<\/strong><\/p>\n

\"Loona\"
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\n

Hakkasin jooksma alles t\u00e4iskasvanuna ning minu jooksutaust ei ole sugugi pikk. Londonisse kolides kuulsin paljudelt, kui suur s\u00fcndmus on selle linna maraton ja m\u00f5tlesin: \u201eVau, see on k\u00fcll v\u00e4ga suur v\u00e4ljakutse, mille tahaksin korra elus \u00e4ra teha.\u201c Londoni maratonile ma ei p\u00e4\u00e4senud, kuid sain Kopenhaagenisse. P\u00e4rast paari linnamaratoni tuli COVID-19 pandeemia, mist\u00f5ttu j\u00e4id paljud jooksud \u00e4ra, kuid avastasin, et toimuvad m\u00f5ned maastikumaratonid, kus tavaliselt on osalejaid v\u00e4hem. Nii tegin 2021. aastal oma esimese ultramaratoni. Kellel iganes on soov ja tahtmine, saab seda teha ja sellega hakkama, ilma et oleks noorena v\u00f5i terve elu jooksja olnud!<\/p>\n

Mis motiveerib sind ultramaratone l\u00e4bima? Kas v\u00f5istlusfaktor on oluline v\u00f5i seisneb see pigem enese\u00fcletuses?<\/strong><\/p>\n

Motiveerib enese\u00fcletus ja soov olla parem versioon iseendast. Ultrajooksudes, kui ei ole just eliitjooksja, ei ole v\u00f5istlejad tavaliselt karmid konkurendid, vaid pigem toetatakse \u00fcksteist ja tekib tunne, et k\u00f5ik liiguvad \u00fche eesm\u00e4rgi suunas. Suurim konkurent oled sina ise ja sinu vaimne pool. Ultradistantsidel ei ole alati kedagi, kes sind otse aidata saaks, seega on teiste toetamine oluline osa kogemusest, mitte lihtsalt nende eest \u00e4ra jooksmine nii kiiresti kui v\u00f5imalik. See enese\u00fcletus ja \u00fcksteise toetamine, koos k\u00f5igi v\u00e4ljakutsetega motiveerib.<\/p>\n

Mitu ultrajooksu sa \u00fchel hooajal l\u00e4bid?<\/strong><\/p>\n

Tavaliselt valin aastas \u00fche suurema v\u00f5istluse, milleks valmistun korralikult. Ultramaratonidest taastub keha palju kauem kui n\u00e4iteks linnamaratonidest. Oluline on leida tasakaal v\u00f5istluste, taastumise ja sobiva treeningaja vahel.<\/p>\n

Millised on olnud k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad jooksud?<\/strong><\/p>\n

\"Jordaania\"
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dcks on kindlasti 250 km Jordaanias Wadi Rumi k\u00f5rbes, kus jooksin viis p\u00e4eva lahtisel liival ja k\u00f5rbekuumuses. Magasime avatud suurtes telkides teiste jooksjate k\u00f5rval. Tavaliselt oli keha nii valus, v\u00e4sinud ja adrenaliin p\u00e4eva jooksust sees, et magamine oli keeruline. Lisaks \u00e4rgatakse seal juba umbes kell 5 hommikul, et j\u00f5uaks enne starti s\u00fc\u00fca ja varustuse p\u00e4evaks valmis panna. See oli kogemus, mis j\u00e4\u00e4b eluks ajaks meelde. Minu jaoks oli seal k\u00f5ige olulisem \u00fcldse fini\u0161isse j\u00f5uda ja l\u00e4bida v\u00f5istlus ilma suuremate vigastusteta. Enda \u00fcllatuseks l\u00f5petasin naiste arvestuses kokkuv\u00f5ttes teisel kohal, kuid l\u00e4bimine oli minu jaoks suurem saavutus kui l\u00f5pp-poodiumi koht.<\/p>\n

Teistmoodi meeldej\u00e4\u00e4v v\u00e4ljakutse oli Mozart100 by UTMB Austrias, kus jooksin j\u00e4rjest 105 km ja 5400 t\u00f5usumeetrit. Selle l\u00e4bimiseks kulus umbes 15 tundi. Olles eestlane ja elades Londonis, on ultrajooksudeks treenimine keeruline, kuna puuduvad m\u00e4ed. See t\u00e4hendab, et treening v\u00f5ib seisneda 20 korda v\u00e4iksematest m\u00e4gedest \u00fcles-alla joostes, mis linnas on. See n\u00f5uab palju enesedistsipliini, kuid kindlasti aitab tugevdada nii vaimset kui f\u00fc\u00fcsilist valmisolekut.<\/p>\n

Milline n\u00e4eb v\u00e4lja sinu t\u00fc\u00fcpiline treeningrutiin enne v\u00f5istlust? Kas tegeled ka teiste spordialadega?<\/strong><\/p>\n

J\u00f5utreening on v\u00e4ga oluline, proovin seda teha \u00fcks-kaks korda n\u00e4dalas. See ei ole midagi, mida naudiksin, aga motivatsiooni annab teadmine, et see loob aluse olla tugevam ja parem jooksja. Kui n\u00e4iteks on tegemist mitmep\u00e4evase ultrajooksuga, siis sisaldab treening sageli ka palju j\u00e4rjestikuseid pikki jookse, et harjuda jooksma v\u00e4sinud jalgadega. N\u00e4iteks teed laup\u00e4eval nelja-viietunnise jooksu ja p\u00fchap\u00e4eval kolmetunnise.<\/p>\n

\"\"
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\n

Ultramaratonidel m\u00e4ngib kindlasti olulist rolli vaimne ettevalmistus. Kas on m\u00f5ni konkreetne m\u00f5tteviis, mida proovid kinnistada?<\/strong><\/p>\n

Oma treeningjooksudel proovin v\u00e4ga palju enda peas visualiseerida kogu ultramaratoni. M\u00f5tlen l\u00e4bi k\u00f5ik rasked olukorrad, mis v\u00f5ivad ette tulla ja kuidas v\u00f5iksin nendega hakkama saada. Parim vaimne ettevalmistus tuleb aga sellest, kui on palju v\u00e4sitavaid treeninguid. Kui l\u00e4heb raskeks, pead endale meelde tuletama, miks sa seda teed ja mis on su motivatsioon. \u00dcks meetod, mida alati kasutan, on see, et ma ei m\u00f5tle: \u201eN\u00fc\u00fcd tuleb joosta 100 km,\u201c vaid jagan raja enda peas erinevateks distantsideks.<\/p>\n

Milline on sinu toitumisstrateegia nii treeningul kui ka v\u00f5istlusp\u00e4eval? Kuidas \u00f5nnestub nii pikkadel distantsidel energiat s\u00e4ilitada?<\/strong><\/p>\n

Ultrajooksudel on v\u00f5imalik energiat s\u00e4ilitada ainult piisavalt s\u00fc\u00fces ja juues nii jooksude ajal kui enne ja p\u00e4rast. See on keeruline ja seda tuleb harjutada juba treeningutel, et keha harjuks. Mina p\u00fc\u00fcan tarbida v\u00e4hemalt 100 grammi s\u00fcsivesikuid tunnis. Et m\u00f5ista, kui palju see on, siis n\u00e4iteks neli keskmise suurusega kartulit v\u00f5i neli viilu saia sisaldavad umbes 100 grammi s\u00fcsivesikuid. V\u00e4ga oluline on ka elektrol\u00fc\u00fctide tarbimine, n\u00e4iteks k\u00f5rbetingimustes v\u00f5tsin lisaks \u00fche soolatableti tunnis. Tavaliselt ei ole \u00fcldse tunnet, et k\u00f5ht on t\u00fchi, aga pead lihtsalt sundima ennast s\u00f6\u00f6ma, et v\u00e4ltida hetke, mil k\u00fctus otsa saab.<\/p>\n

\"\"
Foto: Benedict Tufnell<\/figcaption><\/figure>\n

Millist n\u00f5u annaksid harrastussportlastele, kes tunnevad ultrajooksu vastu huvi?<\/strong><\/p>\n

\"\"
Foto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00f5ige olulisem on muuta enda m\u00f5tteviisi treeningute osas ja hakata mitte lugema, kui palju kilomeetreid ja kiiresti jooksed, vaid kui kaua aega oled jalgadel. N\u00e4iteks sea endale eesm\u00e4rk Eestis maastikul v\u00f5i metsas joosta kaks tundi, keskendudes sellele, et sa lihtsalt jooksed selle aja. Eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla ka maastikul m\u00f5ne m\u00e4e leidmine. Maastikujooksu- ja ultradistantsideks treenimisel tuleb algselt oma ego alla neelata ja aktsepteerida, et kiirus ja tempo on teised, su pulss v\u00f5ib t\u00f5usta 170-ni isegi kui lihtsalt k\u00f5nnid j\u00e4rsust m\u00e4est \u00fcles.<\/p>\n

\u00dcldiselt v\u00f5ib ultrajooks olla palju elamusterikkam kui linnajooksud ja maratonid. Harrastussportlasena ei taotle sa kindlat aega, vaid eesm\u00e4rk on proovida suur v\u00e4ljakutse l\u00f5puni teha. Ultrajooksuga kaasneb tihti rohkem seikluslikku aspekti ning paljud ultrajooksud toimuvad looduses ja ilusates kohtades.<\/p>\n

Millised sportlikud eesm\u00e4rgid oled endale seadnud?<\/strong><\/p>\n

\"\"
Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Hetkel valmistun Ultra X Nevadaks (220 km, 6500 t\u00f5usumeetrit), mis toimub oktoobris. See on teistsugune v\u00e4ljakutse, kuna viie p\u00e4eva jooksul ollakse v\u00e4ga erinevates tingimustes. Starditakse, ja esimesel kahel p\u00e4eval joostakse, Rocky Mountainis, kus k\u00f5rgus on \u00fcle 2000 meetri ja k\u00f5rgemad tipud ulatuvad isegi 3000 meetrini. See eeldab aklimatiseerimist enne v\u00f5istlust. K\u00f5rgm\u00e4estikus joostes tarbib inimene rohkem hapnikku, joosta on raskem ja ultrajooksu ajal tuleb veel rohkem s\u00fc\u00fca ja juua kui merepinnal. Kolm viimast p\u00e4eva ollakse Nevada k\u00f5rbepinnasel, kus on kuumus ja t\u00e4iesti teistsugune maastik.<\/p>\n

Kuidas on ultrajooksuga tegelemine muutnud sinu vaatenurka elule, tervisele v\u00f5i isiklikele v\u00f5imete piiridele?<\/strong><\/p>\n

Ultrajooks aitab kindlasti kasvatada vaimset tugevust, mis kandub edasi igap\u00e4evaellu. Ultrajooksud \u00f5petavad, et on v\u00f5imalik \u00fcletada piire ja teha asju, mis esialgu tunduvad v\u00f5imatud. See on \u00f5petanud mulle, kuidas toime tulla ka ebamugavates v\u00f5i rasketes olukordades ning andnud rohkem enesekindlust v\u00e4ljakutsetega toimetulemiseks ka igap\u00e4evaelus. Samuti kasvatab see enesedistsipliini, mis aitab eriti t\u00f6\u00f6ga seotud ambitsioonide ja eesm\u00e4rkide saavutamisel.<\/p>\n

Tekst: Rasmus Piirsalu
\nAvafoto: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loona J\u00e4rvloo on ultrajooksja, kes hakkas regulaarsemalt jooksma alles kuus aastat tagasi, kuid j\u00f5udis \u00fcsna ruttu ultramaratonide juurde. Tema teekond\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":52873,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-52872","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52872"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52872\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52884,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52872\/revisions\/52884"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52873"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}