{"id":53110,"date":"2024-11-21T08:44:42","date_gmt":"2024-11-21T08:44:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=53110"},"modified":"2024-11-21T12:08:56","modified_gmt":"2024-11-21T12:08:56","slug":"naudi-talveroome-maesuuskadel-voi-lumelaual-lobusalt-ja-turvaliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/naudi-talveroome-maesuuskadel-voi-lumelaual-lobusalt-ja-turvaliselt\/","title":{"rendered":"Naudi talver\u00f5\u00f5me m\u00e4esuuskadel v\u00f5i lumelaual l\u00f5busalt ja turvaliselt"},"content":{"rendered":"

Talv ei ole enam m\u00e4gede taga. Kindlasti on paljud juba m\u00f5elnud, milliseid lumiseid seiklusi ette v\u00f5tta. Kes veel ei ole, v\u00f5iks kaaluda m\u00e4esporti, sest olgu selleks m\u00e4esuusatamine v\u00f5i lumelauas\u00f5it,\u00a0 m\u00e4gedes sportimine pakub igal juhul adrenaliini, vabadust ja imelisi vaateid.<\/p>\n

K\u00f5rgete ja ekstreemsete m\u00e4gede puudumisest hoolimata on m\u00e4esuusatamine ja lumelauas\u00f5it populaarsed talispordialad Eestiski. Paljud pered k\u00fclastavad talvehooajal mitu korda kodumaa suusakeskusi, kus ootavad ees v\u00e4ga h\u00e4sti hooldatud suusan\u00f5lvad. N\u00e4iteks saab m\u00e4esporti harrastada N\u00f5mme Lumepargis<\/a>, Viimsis Vimka m\u00e4epargis<\/a>, \u00a0Kivi\u00f5li Seikluskeskuses<\/a>, V\u00e4ikese Munam\u00e4e Suusakeskuses<\/a>, Kuutsem\u00e4e puhkekeskuses<\/a>, K\u00fctioru keskuses<\/a>, Viljandi Lumepargis<\/a>, Valgehobusem\u00e4e suusa- ja puhkekeskuses<\/a>, Ansom\u00e4e m\u00e4esuusakeskuses<\/a>\u00a0ja Kohtla Kaevanduspargis<\/a>. Kes tahab aga suuremaid m\u00e4gesid nautida ja pikemalt puhata, v\u00f5tavad kord v\u00f5i paar aastas ette reisi suurematesse m\u00e4gedesse v\u00e4ljaspool Eestit.<\/p>\n

\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

M\u00e4espordi ajalugu<\/strong><\/h2>\n

M\u00e4esuusatamise juured ulatuvad tuhandete aastate taha, mil suusad olid eelk\u00f5ige praktiline abivahend lumistes piirkondades liikumiseks ja jahipidamiseks. Esimesed teadaolevad m\u00e4esuusad p\u00e4rinevad Skandinaaviast ja Siberist, kus neid kasutati igap\u00e4evaelu h\u00f5lbustamiseks. 19. sajandil hakkas m\u00e4esuusatamine Norras spordialaks arenema ning 20. sajandi alguses alustasid \u0160veitsi ja Austria m\u00e4gikuurordid turistide teenindamist.<\/p>\n

Lumelauas\u00f5it sai alguse 1960. aastatel Ameerika \u00dchendriikides. Inspiratsiooni ammutati eelk\u00f5ige rulatamisest, surfamisest ja m\u00e4esuusatamisest. Esimeseks lumelauaks peetakse 1965. aastal Sherman Poppeni ehitatud m\u00e4nguasja oma t\u00fctrele. Kahest suusast kokku kruvitud alus sai nimeks snurfer<\/em>\u00a0ja osutus \u00fcsna populaarseks. K\u00fcmne aasta jooksul toodeti snurfer<\/em>\u2019eid \u00fcle k\u00fcmne miljoni eksemplari. Esialgu oli aga lumelauaga s\u00f5itmine suusakeskustes keelatud, kuid \u00f5ige pea m\u00f5isteti, et see on hea viis raha teenida. Suicide Sixi suusakeskus Vermontis oli Ameerika \u00dchendriikides, esimene, kes lubas 1982. aastal lumelaudurid oma radadele. Aspen oli \u00fcks viimaseid \u2013 seal t\u00fchistati lauakeeld 2001. aastal.<\/p>\n

\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

M\u00e4esuusa s\u00f5idustiilid<\/strong><\/h2>\n

Kui m\u00e4espordialade algusaegadel nautisid suusatajad hooldatud n\u00f5lvadel slaalomit ja kiirlaskumist, siis n\u00fc\u00fcd murtakse piiridest v\u00e4lja. Koos tehnoloogia arengu ja adrenaliiniotsijate kasvuga on aina populaarsemaks muutunud puutumata n\u00f5lvad ja trikis\u00f5it.\u00a0Siiski tasub esimest\u00a0korda m\u00e4esuuski v\u00f5i lauda alla pannes minna hooldatud radadele ning v\u00f5tta abiks juhendaja v\u00f5i kogemustega s\u00f5ber, kes aitaks p\u00f5hiasjad selgeks saada. Kui m\u00f5nda aega suusam\u00e4gedel s\u00f5idetud ja kindlus k\u00e4es, v\u00f5ib vaadata radadelt v\u00e4ljapoole.<\/p>\n

\"Suusk\"
Foto: Salomon<\/figcaption><\/figure>\n

Olenevalt sellest, kus m\u00e4esuuskadega s\u00f5ita, jagunevad s\u00f5idustiilid kolmeks. On-piste<\/em>\u00a0on suusatamine t\u00e4histatud rajal. Radu leidub igal tasemel ning enamikes suusakeskustes on need ka vastavalt t\u00e4histatud. Off-piste<\/em>\u00a0ehk freeride<\/em>\u00a0on m\u00e4esuusatamine v\u00e4ljaspool suusaala piire, hooldamata ja m\u00e4rgistama n\u00f5lvadel v\u00f5i suusaradadel, m\u00f5nikord ka metsas. Freestyle<\/em>\u00a0ehk vigursuusatamine on kombineeritud suusatamine kas m\u00e4en\u00f5lval v\u00f5i parkides. Seal kuulvad suusataja arsenali h\u00fcpped ja h\u00fcpetel trikitamine, slaidimine torudel, erinevad p\u00f6\u00f6rded \u00f5hus jne.<\/p>\n

Lumelaua s\u00f5idustiilid<\/strong><\/h2>\n
\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

Lumelaua s\u00f5idustiile on v\u00e4lja kujunenud peaaegu k\u00fcmmekond, kuid need k\u00f5ik v\u00f5ib liigitada kolme p\u00f5hilise stiili alla. K\u00f5ige enam harrastatakse freecarve<\/em>\u00b4i, mis on tuntud ka race<\/em>\u00b4i ja groomers<\/em>\u00b4ina. See t\u00e4hendab s\u00f5itu hooldatud ja m\u00e4rgistatud rajal, enamasti suusakeskustes. S\u00f5idu ajal ei tehta h\u00fcppeid ega muid trikke, vaid kanditakse \u00fchelt k\u00fcljelt teisele ning aetakse taga kiirust. Freeride\u00a0<\/em>ehk powder\u00a0<\/em>on stiil, mida s\u00f5idetakse ettevalmistamata ja m\u00e4rgistamata radadel, enamasti paksu ja v\u00e4rske lume peal. S\u00f5idupaikadeks v\u00f5ivad olla suurte m\u00e4gede n\u00f5lvad, metsad, aga ka suusakuurortides leiduvad m\u00e4rkimata alad. Freeride\u00a0<\/em>v\u00f5ib sisaldada h\u00fcppeid ja trikke, kuid tehislikult loodud h\u00fcppeid seal ei kasutata.<\/p>\n

Freestyle\u00a0<\/em>h\u00f5lmab s\u00f5idustiile, kus tehakse h\u00fcppeid ja trikke. Enamasti s\u00f5idetakse suusakeskustes, kus on tehislikult loodud h\u00fcpped, k\u00e4sipuud ja muud abivahendid. Freestyle<\/em>\u00b4i v\u00f5ib omakorda jagada kaheks: pargis\u00f5it ja Big Air. Pargis\u00f5it kulgeb aeglasemal kiirusel, seal tehakse pigem v\u00e4iksemaid ja tehnilisemaid trikke. Seevastu Big Air\u00b4i rajad on v\u00f5imsamate h\u00fcpetega, seega on kiirused ja \u00f5hus oleku aeg tunduvalt suuremad.<\/p>\n

\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

Kiiver muudab s\u00f5idud turvalisemaks<\/strong><\/p>\n

Nii m\u00e4esuusatajad kui ka lumelaudurid vajavad erinevat s\u00f5iduvarustust, kuid ohutuse tagamiseks on m\u00f5lemale h\u00e4davajalikud kiiver ja prillid.<\/p>\n

Kiivri \u00fclesanne on kaitsta pead kukkumise v\u00f5i kokkup\u00f5rke ajal. M\u00e4esuusatamiseks ja lumelauaga s\u00f5itmiseks kasutatakse samu kiivreid, mis erinevad s\u00f5ltuvalt distsipliinist. Klassikaline rajakiiver on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne ja kohandatud iga stiiliga.<\/p>\n

Freeride<\/em>\u00b4iks on parim valik hea ventilatsiooniga suusakiiver.<\/p>\n

\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

Samuti tasub kaaluda lisaturvalisust tagavaid s\u00fcsteeme. N\u00e4iteks patenteeritud RECCO\u00ae tehnoloogia, mis on kaheosaline s\u00fcsteem ning sisaldab aktiivset detektorit, mida kannab p\u00e4\u00e4stja ja passiivset reflektorit, mida kannab kasutaja. See t\u00e4hendab, et kiivritel on k\u00fcljes Recco reflektor, mida on v\u00f5imalik otsimistel tuvastada.<\/p>\n

Freestyle\u00a0<\/em>suusakiivreid eristab teistest veidi stiilsem disain.<\/p>\n

Visiiriga kiivrid sobivad ideaalselt neile, kes peavad suusatamisel kandma n\u00e4gemisprille. Visiir on nimelt kiivrisse integreeritud m\u00e4esuusaprilli klaas, mida saab vajadusele t\u00f5sta v\u00f5i alla lasta.<\/p>\n

Ski touring<\/em>\u00a0kiivrid on v\u00e4ga kerged ja h\u00e4sti ventileeritud. K\u00f5ige aerod\u00fcnaamilisemad ja mitmete detailidega on varustatud v\u00f5istluskiivrid.<\/p>\n

Kuidas kiivrit valida<\/strong><\/p>\n

\u00d5ige suurusega kiivri leidmiseks tuleks m\u00f5\u00f5ta pea \u00fcmberm\u00f5\u00f5t sentimeetrites, lastel on see enamasti vahemikus 48\u201356 cm ja t\u00e4iskasvanutel 48\u201365 cm. Kiivritel on erinevad suurusevahemikud, millest tuleb valida enda peam\u00f5\u00f5dule sobivaim.<\/p>\n

Proovides peaks j\u00e4lgima, et kiiver ei vajuks silmini v\u00f5i kaelale, samuti ei tohi see suruda liiga tugevasti k\u00f5rvadele. Kui rihm kinni panna, siis ei tohi kiiver peas loksuda, aga peale rihmade pingutamist peaks j\u00e4\u00e4ma kahe s\u00f5rme jagu ruumi l\u00f5ua ja rihma vahele.<\/p>\n

\"Kiivrid\"
Foto: Salomon<\/figcaption><\/figure>\n

Lisaks peaks olema kiivri all nii palju ruumi, et v\u00e4ga k\u00fclma ja tuulise ilmaga saaks selle alla panna \u00f5hukese suusamaski. Kiiver ja m\u00e4esuusaprillid peavad moodustama \u00fchtse terviku, seet\u00f5ttu oleks m\u00f5istlik neid koos proovida.<\/p>\n

Samuti jagunevad kiivrid s\u00f5ltuvalt sellest, kui suur osa neist on tehtud plastikust. N-\u00f6 tavap\u00e4rasel suusatajate kiivril on pea osa plastikust, aga k\u00f5rvade osa on pehmem. Olenevalt kiivrist v\u00f5ib plastik olla paksem v\u00f5i \u00f5hem. Mida paksem plastik, seda vastupidavam on kiiver, mida \u00f5hem plastik seda kergem on kiivri kaal.<\/p>\n

Millal kiiver v\u00e4lja vahetada<\/strong><\/p>\n

Suusakiivrite elueale pole \u00fchtset standardit kehtestatud. Siiski on soovitatav seda iga viie aasta tagant vahetada, s\u00f5ltuvalt sellest, kui sageli seda on kasutatud. EPS vaht, mille missiooniks on l\u00f6\u00f6kide neelamine, kulub aastatega ning selle turvalisus kahaneb. \u00dcks on selge: kukkumise korral on vaja uut kiivrit. Isegi kui pole visuaalseid kahjustusi, siis on v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et sel on mikrom\u00f5rad.<\/p>\n

Miks on vaja suusaprille<\/strong><\/p>\n

Suusaprillide \u00fclesanne on kaitsta silmi ja n\u00e4gu. N\u00e4iteks kukkumisel prille kandes ei lenda midagi ootamatult silma ning m\u00f5istagi on prillidest suur abi eri ilmaoludega. Tugeva tuule ja lumesaju korral on n\u00e4htavus prillidega tunduvalt parem, lisaks kaitsevad need silmi ultraviolett kiirguse eest. Ilusa ilmaga on p\u00e4ikese intensiivsus m\u00e4gedes v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n

Prilliklaaside valik on mitmekesine. Peegelduse ja silmade v\u00e4simuse v\u00e4hendamiseks on vaja eredat valgust filtreerivat klaasi. Hallima ilmaga peaks suusaprillide l\u00e4\u00e4ts valgust sisse laskma, filtreerides samal ajal 100% UV-kiirtest, et aidata maastiku ebatasasusi eristada.<\/p>\n

\"prillid\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

Klaaside t\u00fc\u00fcpe on erinevaid. Alates sellistest, mis lasevad l\u00e4bi enam kui 80% valgusest ning l\u00f5petades nendega, mille vastav n\u00e4itaja on v\u00e4hem kui 8 %. V\u00f5imalik on soetada ka vahetatavate klaasidega prillid, aga kui ei soovi investeerida lisaklaasidesse, on suurep\u00e4rane alternatiiv fotokroomse objektiiviga prillid. Nende klaasid on valmistatud pigmentidest, mis reageerivad p\u00e4ikese ultraviolettkiirtele ja kohanduvad automaatselt erinevate valgustingimustega, muutudes tumedamaks v\u00f5i heledamaks. Seda tehnoloogiat kasutavad klaasid on tavalistest kallimad, aga v\u00f5itnud suusatajate ja lumelaudurite seas \u00fcha populaarsust, sest on m\u00e4el v\u00e4ga praktilised.<\/p>\n

Lumised n\u00f5lvad ootavad<\/strong><\/p>\n

\"K2\"
Foto: K2<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dcks on selge, talvel ei pea minema tingimata sooja rannaliiva otsima, sest talv kuulub lumistele m\u00e4gedele. Esmalt v\u00f5iks \u00e4ra proovida kodused suusan\u00f5lvad, ja kui sellest v\u00e4heks j\u00e4\u00e4b, v\u00f5ib ette v\u00f5tta reisi m\u00f5nda suusaparadiisi, mida jagub meie naaberriikideski. M\u00e4esuusatamine v\u00f5i lumelauas\u00f5it on kindla peale nauding k\u00f5igile, kes seda proovivad. Oluline on p\u00f5hit\u00f5ed selgeks teha ning kasutada kvaliteetset ja turvalist varustust. K\u00f5ik m\u00e4ele!<\/p>\n

Tutvu m\u00e4esuusa- ja lumelauavarustuse valikuga Sportlandi kauplustes v\u00f5i e-poes<\/a>.<\/em><\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu
\n<\/em>Avafoto: K2<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Talv ei ole enam m\u00e4gede taga. Kindlasti on paljud juba m\u00f5elnud, milliseid lumiseid seiklusi ette v\u00f5tta. Kes veel ei ole,\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":53112,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[308],"tags":[149],"class_list":["post-53110","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sport","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53110","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53110"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53110\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":53148,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53110\/revisions\/53148"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53110"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53110"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53110"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}