{"id":53340,"date":"2025-01-20T14:08:06","date_gmt":"2025-01-20T14:08:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=53340"},"modified":"2025-01-21T11:16:05","modified_gmt":"2025-01-21T11:16:05","slug":"fotografiskas-avatakse-legendaarse-lembit-peegli-isikunaitus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/fotografiskas-avatakse-legendaarse-lembit-peegli-isikunaitus\/","title":{"rendered":"Fotografiskas avatakse legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli isikun\u00e4itus \u201ePeegel\/Pildis\u201c"},"content":{"rendered":"

Lembit Peegel (88) on Eesti k\u00f5ige tuntum, aga ka k\u00f5ige staa\u017eikam spordifotograaf. Ta tegi oma esimesed fotod juba 1950ndate l\u00f5pus ning on armastatud alale truuks j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nase p\u00e4evani. Tema esimene isikun\u00e4itus avatakse 24. jaanuaril Fotografiskas<\/a>.<\/p>\n

Lembit Peegli huvi spordifotograafia vastu algas armastusest spordi vastu. \u201eNooruses tegelesin poksiga, sest sportida mulle meeldis. Eesti meistriv\u00f5istlustel v\u00f5itsin ka medaleid ning 1958. aastal k\u00e4isin Eesti koondisega raudse eesriide taga Soomes v\u00f5istlemas, kui toimus ajaloo esimene Eesti-Soome maav\u00f5istlus. Kui mul tekkis suurem huvi fotograafia vastu, siis loobusin aktiivsest sporditegemisest,\u201c meenutab ta.<\/p>\n

\"Poks\"
Poks, 1982. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Ajad olid keerulised<\/strong><\/h2>\n

Lembit Peegel oli alles 22-aastane, kui tal \u00f5nnestus Soome v\u00f5istlema p\u00e4\u00e4seda, aga selleks ajaks olid tema silmad n\u00e4inud juba nii m\u00f5ndagi. 1944. aasta m\u00e4rtsipommitamise aegu elas nende perekond Tallinna kesklinnas, praeguse Eesti Panga naabruses. \u00dche pommitamise ajal oli Lembitu ema \u00e4ra ning isa l\u00e4ks pojaga keldrisse varjendisse. Kui ema koju j\u00f5udis, avanes \u00f5\u00f5vastav vaatepilt \u2013\u00a0magamistoa lagi oli sisse kukkunud. \u00d5nneks n\u00e4gi ta keldrisse j\u00f5udes poega turvaliselt isa s\u00fcles.<\/p>\n

\"Lembit\"
2024, Lembit Peegel. Foto: Kaire Guthan<\/figcaption><\/figure>\n

\u201e8-aastaselt k\u00e4isin oma isa Paldiski k\u00fclje all asuvas P\u00f5llk\u00fcla laagris l\u00e4bi okastraadi augu vaatamas. Ta oli siis Saksa s\u00f5jav\u00e4es. Sel hetkel ma ei teadnud, kas ma teda kunagi enam \u00fcldse n\u00e4en, aga \u00f5nneks elas ta selle aja \u00fcle. K\u00e4isin nii m\u00f5nedki korrad veel teda vaatamas, kuniks ta p\u00e4rast kaht aastat v\u00e4lja sai,\u201c r\u00e4\u00e4gib h\u00e4rra tollase aja \u00f5udustest.<\/p>\n

Sport on aga igasugustel aegadel inimestele toeks olnud. Ka Lembitu isa oli suur spordihuviline. \u201eIsa ostis mulle esimesed suusad, Moskvast t\u00f5i ka uisud. Suusatamas k\u00e4isime erinevates Tallinna parkides ja linna\u00fcmbruses. Palli tagusime vastu kuuriseina, keegi ei tulnud keelama. Nii see minu spordihuvi algas,\u201d \u00fctleb Lembit.<\/p>\n

Fotograafiat \u00f5ppis ise<\/strong><\/h2>\n

1950. aastate l\u00f5pus oli N\u00f5ukogude Liidus fotoaparaatide buum, sest need odavnesid. \u201eVabaduse v\u00e4ljaku kunstisaalis toimusid ka esimesed fotograafia n\u00e4itused, j\u00e4rjekorrad olid pikad, aga eks sealt sain minagi inspiratsiooni. Oma esimese aparaadi ostsin Moskvast, sest Tallinnast parimaid ei saanud. Selle Smena m\u00fc\u00fcsin hiljem Soomes maha. J\u00e4rgmisena ostsin juba Zorki,\u201c meenutab fotograaf.<\/p>\n

\"Endel
Endel Kiisa, 1967. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Ta lisab, et oli ise\u00f5ppija. \u201e\u00dcks esimesi eestikeelseid fotograafia \u00f5pikuid kadus lettidelt v\u00e4ga kiiresti. Ostsin siis paksu venekeelse raamatu, mis oli kuulu p\u00f5hjal isegi parem. Kuna koolis oli vene keele tund juba alates teisest klassist, siis ei olnud raske tekstist aru saada ja nii ma \u00f5ppisin. Tol ajal ilmus ajakiri Sovetskaja foto, kust sain palju kasulikku infot ja n\u00f5u ning koju sai tellida ka Saksa Demokraatliku Vabariigi fotograafia ajakirju,\u201c r\u00e4\u00e4gib hr Peegel.<\/p>\n

Igast fotoaparaadi omanikust ei saa aga fotograafi. Lembitu arvates on temast professionaali teinud suur huvi oma ala vastu. \u201eSpordi vastu peab huvi tundma. Seda ei saa teha nagu t\u00fckit\u00f6\u00f6d ega ka niimoodi, et hommikul pildistad matuseid ja \u00f5htul jalgpallimat\u0161i,\u201c leiab ta.<\/p>\n

\"Aavo
Aavo Pikkuus, 1976. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Kirju ja pikk karj\u00e4\u00e4r<\/strong><\/h2>\n

Lembit Peegel p\u00fchendus spordi pildistamisele, aga sellealast t\u00f6\u00f6d polnud v\u00e4ga lihtne leida. \u201eKohad ajalehtede juures olid limiteeritud. K\u00f5ik k\u00e4is pigem tutvuste kaudu ja toimetustel olid omad fotograafid. Et leib lauale tuua t\u00f6\u00f6tasin Tallinna m\u00f5\u00f5duriistade tehases. Sel ajal, 1963. aastal, ilmus ka minu esimene foto Spordilehes. Pildil oli kajastatud \u00f5livabriku suusap\u00e4eva Aruk\u00fclas. Nii see algas,\u201c s\u00f5nab ta. Kaast\u00f6\u00f6d tegi fotograaf Spordilehe k\u00f5rval ka ajalehele Noorte H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n

\"Tartu
Tartu maraton, 1982. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Alles 1987. aastal sai Lembit Peegel konkursi alusel esimese ametliku t\u00f6\u00f6koha fotograafina, kui l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le Maalehte. \u201eMinu imestuseks v\u00f5itsin konkursi ja minust sai selle lehe esimene fotograaf. Otsustajatele meeldisid minu spordipildid k\u00fcll, aga mulle \u00f6eldi, et n\u00fc\u00fcd hakkad loodust ja loomi pildistama. Samal ajal ikkagi j\u00e4tkasin spordipiltide tegemist kaast\u00f6\u00f6na teistele v\u00e4ljaannetele.\u201c<\/p>\n

Ametlikult kutsuti Lembit Peegel Spordilehte esimest korda 1980ndate l\u00f5pus. Seal t\u00f6\u00f6tas ta kuni viimase numbrini ilmumiseni aastal 1993. Lugejaid oli tema s\u00f5nul palju, aga majanduslikult ei olnud lehe v\u00e4lja andmine l\u00f5puks enam tasuv. \u201eReklaamimajandust kui sellist ei olnud ja oli keeruline. Saatuse tahtel olin ma Spordilehe viimane fotograaf. P\u00e4rast seda kutsus Gunnar Press mind P\u00e4evalehte, kust l\u00e4ksin 2000. aastal ka pensionile.\u201c<\/p>\n

\"Spordileht\"
Kabetajad Spordilehega, 1992. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Praegu on meie k\u00f5ige legendaarsemal spordifotograafil Eesti Jalgpalli Liiduga<\/a>\u00a0eksklusiivne leping, mis s\u00f5lmiti aastal 2007. Selle raames pildistab ta ajakirja Jalka jaoks. \u201eT\u00e4nu jalgpallile olen k\u00fclastanud suurt osa Euroopast ning ka mitmeid L\u00f5una-Ameerika riike nagu Uruguai ja T\u0161iili, kus meie jalgpalli rahvuskoondis m\u00e4ngimas k\u00e4is. Viimased jalgpallireisid tegin 2019. aastal Valgevenesse ja Saksamaale,\u201c r\u00e4\u00e4gib h\u00e4rra.<\/p>\n

Unustamatud spordihetked<\/strong><\/h2>\n

Lembit on teinud sadu tuhandeid fotosid, aga oskab sekundiga nimetada \u00fche ja ainsa, mis k\u00f5ige rohkem s\u00fcdamesse on l\u00e4inud. \u201eSee oli 4. oktoobril 1988, kui v\u00f5tsime Raekoja platsil vastu ol\u00fcmpiav\u00f5itjaid Erika Salum\u00e4ed ja Tiit Sokku. Tegin seal meie Erikast pika teleobjektiiviga pildi. Kinkisin selle ka Erikale endale, kellele foto v\u00e4ga meeldis. See oli vaid \u00fcks hetk, aga v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4v,\u201d \u00fctleb autor pea 37 aastat hiljem. Selle fotoga v\u00f5itis ta ka Eesti-Soome fotokonkursil Grand Prix.<\/p>\n

\"Erika
Erika Salum\u00e4e, Raekoja plats, 1988. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Lembitu meenutustest selgub, et sportlaste seas, keda ta l\u00e4bi kaamerasilma on j\u00e4\u00e4dvustanud, on m\u00f5ned teistest rohkem hinge pugenud. \u201e\u00dcks lemmikumaid on Erki Nool. Vaatasin hiljuti tema pilte ja meenutasin, et kui ta tuli V\u00f5rust TSIK-i \u00f5ppima, ei olnud ta majanduslikult eriti kindlustatud. N\u00e4gin teda tihti Kalevi korvpallihallis p\u00e4rast mat\u0161e hilisel \u00f5htutunnil igasugu juhut\u00f6id tegemas. Kuna olin teda pildistanud, siis ta alati teretas mind ja oli v\u00e4ga viisakas. 2000. aasta Sidney ol\u00fcmpiale ma fotograafina ei p\u00e4\u00e4senud, aga tegin Erkist Eestis foto, kus ta lahkudes oma elukaaslast suudleb. Kui ta tuli tagasi ol\u00fcmpiav\u00f5itjana, pildistasin teda Raekoja platsil,\u201d r\u00e4\u00e4gib h\u00e4rra Peegel.<\/p>\n

Talle meenub ka legendaarne Toomas Uba, kelle jaoks Sidney ol\u00fcmpia oli spordireporterina viimane. \u201eTalvel, kui toimus suusatamise maailmakarika etapp Lahtis, olime koos Toomas Ubaga seal. N\u00e4gin esimest korda, kuidas ta \u00fchel hetkel istus korraks p\u00f5randale puhkama. Ma ei teadnud siis, et ta on haige. Ta polnud kunagi niimoodi \u00fclekande ajal puhanud. Pildistasin teda, ta m\u00e4rkas ja tegi korraks r\u00f5\u00f5msa n\u00e4o. S\u00fcgisel oli ta juba v\u00e4ga haige, aga n\u00e4gi veel Erki v\u00f5idu \u00e4ra.\u201c<\/p>\n

\"Tallinna
Tallinna Kalevi korvpallurid Rauno Pehka, Tiit Sokk ja Sergei Babenko NSVL meistriv\u00f5istluste v\u00f5idukarikaga, 1991. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

\u201ePeegel\/Pildis\u201c avab ukse ajalukku<\/strong><\/h2>\n

T\u00e4nu Lembit Peegli erakordsele oskusele p\u00fc\u00fcda pildile spordi ilu, v\u00f5lu ja valu, j\u00e4\u00e4dvustusid aastak\u00fcmnete jooksul filmirullile spordi ehedad ja eredad hetked, mis on \u00fche osana kujundanud Eesti \u00fchiskonda ja kultuurilugu.\u00a0N\u00fc\u00fcd on m\u00f5ned neist hetkedest j\u00f5udnud n\u00e4itusele \u201ePeegel\/Pildis\u201c. K\u00f5nekatel ja m\u00f5jusatel fotodel osa Eesti spordikultuuri loost, peamiselt aastatest 1970\u20131990, sekka kilde ka hilisematest spordihetkedest.<\/p>\n

\"Jaan
Jaan Ehlvest, Raekoja plats, 1993. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

\u201eMina pean n\u00f5ukogude aega muinasajaks ja enamus selle n\u00e4ituse pilte on p\u00e4rit sealt. Suur osa fotodest on mustvalged. Need on v\u00e4ga huvitavad ja t\u00e4henduslikud kindlasti tollaste sportlaste perekondade ja sugulaste jaoks, kes saavad n\u00e4itusel kogeda palju \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu. Noortele n\u00e4itavad v\u00e4lja pandud fotod, et ka vanasti tehti k\u00f5vasti sporti,\u201c tutvustab Lembit Peegel.<\/p>\n

Inspireeriv spordi lugu<\/strong><\/h2>\n

Fotografiska jaoks on n\u00e4itus m\u00e4rgiline. \u201eKohalike kunstnike n\u00e4itused, mille taga on ju meie enda kultuuri lugu \u2013 seekord siis spordi lugu \u2013, on meie jaoks v\u00e4ga emotsionaalsed ja isiklikud. Selliste n\u00e4ituste puhul n\u00e4eme v\u00e4ga selgelt ja tugevalt, kuidas need kohalikku kogukonda k\u00f5netavad ning mismoodi saame foto j\u00f5ul anda edasi ilusaid, valusaid, olulisi ja inspireerivaid teemasid. Meile endile on v\u00e4ga innustav tegeleda lugudega, mille mahutamine n\u00e4itusesaali ja publikuprogrammi on paras v\u00e4ljakutse,\u201c r\u00e4\u00e4gib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasm\u00e4e.<\/p>\n

Ta lisab, et sport teemana on v\u00e4ga mitmekihiline ja saab ning peabki k\u00f5netama k\u00f5iki, hoolimata vanusest, rollist v\u00f5i valdkonnast. \u201eLembit Peegli fotolugu \u00fchendab paljusid meist m\u00e4lestustes, kuid m\u00f5jub ka v\u00e4ga inspireerivalt \u2013 sport on \u00fchelt poolt kohalik, samas globaalne lava, ning unistuste s\u00e4ttimine k\u00f5rgele on alati osa suurtest lugudest. Loodame, et oma publikuprogrammiga anname huvitavaid lisandv\u00e4\u00e4rtusi teemade t\u00f5statamiseks ning teeme k\u00e4ttesaadavaks lood ja isikud, kellest inspiratsiooni ammutada igikestvaks liikumiseks,\u201c \u00fctleb Margit.<\/p>\n

\"Allar
Allar Levandi, Kavgolovo, 1987. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Tulge n\u00e4itusele!<\/strong><\/h2>\n

Oma aja m\u00f5jukaima spordielu j\u00e4\u00e4dvustajana on Lembit Peegli roll kodumaa kultuuriloos hindamatu ning tema isikun\u00e4itus on oluline samm p\u00fc\u00fcdluses s\u00e4ilitada tema p\u00e4randit, mis ei ole suuremale \u00fcldsusele siiamaani k\u00e4ttesaadav olnud. N\u00e4itusel on v\u00e4ljas ligikaudu 50 fotot ning selle on kureerinud Fotografiska Tallinn ja Lembit Peegel koost\u00f6\u00f6s Eesti Spordi- ja Ol\u00fcmpiamuuseumi<\/a>\u00a0ning spordiedendajate Are Altraja ja Peeter Keegiga.<\/p>\n

N\u00e4itus avatakse 24. jaanuaril. Laup\u00e4eval,\u00a025. jaanuaril\u00a0on harukordne v\u00f5imalus kuulata suurmeistri enda meenutusi m\u00f6\u00f6dunud spordiaegadest:\u00a0kell 11<\/a>\u00a0ja\u00a0kell 13<\/a>\u00a0toimuvaid n\u00e4ituse avatuure viivad l\u00e4bi\u00a0Lembit Peegel\u00a0ja\u00a0Are Altraja.<\/p>\n

\"Tartu
Tartu maraton, 1983. Foto: Lembit Peegel<\/figcaption><\/figure>\n

Veebruarikuu toob lisaks juurde kolm n\u00e4ituse erituuri:\u00a05. veebruaril\u00a0kell 18<\/a>\u00a0saab n\u00e4itust k\u00fclastada koos fotograaf\u00a0Jarek J\u00f5eperaga,\u00a016. veebruaril\u00a0kell 16<\/a>\u00a0koos\u00a0Allar Levandi\u00a0ja\u00a0Tiit Karuksiga ning\u00a027. veebruaril\u00a0kell 18<\/a>\u00a0koos\u00a0spordiajaloolase Kaarel Antonsi ning\u00a0Eesti Ol\u00fcmpia- ja Spordimuuseumi teaduri ja ERRi ajakirjanik Johannes Vedruga.<\/p>\n

N\u00e4ituse toimumisele aitavad kaasa\u00a0Sportland<\/a>,\u00a0NIKE,\u00a0Eesti Spordi- ja Ol\u00fcmpiamuuseum,\u00a0P\u00f5hjala Brewery,\u00a0Euroopa Spordipealinn Tallinn 2025,\u00a0Rotermann,\u00a0GRAM Wellness Drink,\u00a0Fifaa\u00a0ja\u00a0Forus.<\/p>\n

Loe lisa n\u00e4ituse kohta siit<\/a>.<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik
\nAvafoto: Ichie Visual<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lembit Peegel (88) on Eesti k\u00f5ige tuntum, aga ka k\u00f5ige staa\u017eikam spordifotograaf. Ta tegi oma esimesed fotod juba 1950ndate l\u00f5pus\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":53372,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[31],"tags":[158],"class_list":["post-53340","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","tag-uritused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53340","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53340"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53340\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":53373,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53340\/revisions\/53373"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53340"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53340"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53340"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}