{"id":53489,"date":"2025-02-18T11:49:13","date_gmt":"2025-02-18T11:49:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=53489"},"modified":"2025-02-18T11:50:50","modified_gmt":"2025-02-18T11:50:50","slug":"meremessi-peakorraldaja-kristo-herzmann","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/meremessi-peakorraldaja-kristo-herzmann\/","title":{"rendered":"Meremessi peakorraldaja Kristo Herzmann: merega s\u00f5braks saamiseks on palju v\u00f5imalusi"},"content":{"rendered":"

Aknast v\u00e4lja vaadates ei pruugi esmapilgul n\u00f5nda tunduda, aga suvi ei ole enam kaugel. Ja see t\u00e4hendab, et varsti saab taas merele. Mereseiklusteks valmistumine algabki juba 7.\u20139. m\u00e4rtsini toimuval Meremessil<\/a>, kus leiab k\u00f5ik vajaliku nii kogenud merekaru kui ka esmakordne huviline. Miks meri meid kutsub ja miks messile tulla, sellest r\u00e4\u00e4gib peakorraldaja Kristo Herzmann.<\/p>\n

Kristo ise puutus merega esimest korda l\u00e4hemalt kokku 3\u20134-aastaselt, kui ema ta purjelauale kaasa v\u00f5ttis ning poiss \u201cv\u00f6\u00f6ris\u201d istudes ja purjelaua mastist kinni hoides kaasa s\u00f5itis. \u201cSellele j\u00e4rgnesid treeningud Optimistiga, mis \u00f5petasid iseseisvust ja andsid kaasa igas olukorras hakkamasaamise oskuse. T\u00f5eliselt v\u00f5itis meri mu s\u00fcdame aga esimese isikliku purjejahi ostuga, t\u00e4nu millele maailm avardus \u2013 saime esimesel reisil purjekat kodumaale tuues, tollase t\u00fcdruks\u00f5braga ja n\u00fc\u00fcdse abikaasaga, k\u00fcmme p\u00e4eva rahulikus tempos Rootsi ja Soome ilusamaid loodussadamaid avastada,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

\"Purjekas\"<\/p>\n

Vajadusest s\u00fcndis ettev\u00f5te<\/strong><\/h2>\n

Mereteema ongi Kristot saatnud p\u00f5him\u00f5tteliselt kogu elu. Lisaks sellele, et ta noorena Optimistiga purjetas, t\u00f6\u00f6tas ta edukas paate m\u00fc\u00fcvas ettev\u00f5ttes Bell-Marine Pirita paadilaenutuse ja paadisadama kaptenina. \u201cSeal sain juhtida pea k\u00f5iki Bella, Aquadori ja Flipperi erinevaid mudeleid ning reisijaid kiirkaatriga Naissaarele suvistele etendustele s\u00f5idutada. L\u00fchematel perioodidel olen merel t\u00f6\u00f6tanud ka Saksamaal, Prantsusmaal ja ekstreemsema n\u00e4itena t\u00f5sise pakase ajal arvestavate miinuskraadidega Ida-Eestis Purtses Estlink-2 kaabli paigaldust\u00f6\u00f6del,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

\"Droon\"<\/p>\n

Kui Kristo endale esimese purjejahi ostis, sai ta \u00f5ige pea selgeks, et Eestis ei m\u00fc\u00fcda neid tooteid, mida \u00fchel merematkajal vaja v\u00f5iks minna. Nii s\u00fcndiski Merevarustus O\u00dc<\/a>\u00a0ehk kauplus, mis esimestel aastatel keskendus pikamaa purjetajatele vajalike toodete pakkumisele. \u201cEkstreemsema n\u00e4itena saime saata varustust Eesti purjetajatele Tahiti saarele keset vaikset ookeani,\u201d toob Kristo v\u00e4lja.<\/p>\n

Puhkused m\u00f6\u00f6duvad matkapurjekal<\/strong><\/h2>\n

\"Purjekas\"Kes merd armastab, see tahab esimesel v\u00f5imalusel kuivalt maalt kaugemale saada. Oma vaba aja veedab Kristo koos abikaasa ja s\u00f5pradega alati merel. \u201cOleme proovinud igal aastal avastada purjetades erinevat piirkonda ning reisida korraga ikka n\u00e4dalate v\u00f5i kuude kaupa.\u00a0L\u00fchemalt oleme purjetanud L\u00e4\u00e4ne-Norras, L\u00e4\u00e4ne-Rootsis, L\u00f5una-Rootsis ning v\u00e4ga pikalt ja korduvalt imelistes Stockholmi, Ahvenamaa ja Turu saarestikes,\u201d loetleb Kristo. \u201cK\u00f5ige pikem distants on olnud Eestist Kreekasse, kusjuures Tallinnast Hispaaniasse A Corunasse sain teha soolootsa, sest neiu n\u00f5ustus pardale tulema alles siis, kui ilm t\u00f5eliselt soe on. Olin nimelt Biskaia lahe \u00fcletamiseks valinud k\u00f5ige turvalisema aja aastas ehk maikuu, mis t\u00e4hendas, et aprillis Eestist startides oli temperatuur k\u00f5igest 6 kraadi,\u201d selgitab Kristo. Koos abikaasaga on ta Vahemerel veetnud kaks suve. Esimesel aastal k\u00e4isid nad Baleaari saartel, Sardiinias ja Korful, teisel aastal l\u00e4bisid Korinthi kanali ja tutvusid K\u00fcklaadi saartega (Cyclades islands). \u201cMul on kaaslasega vedanud. Armastame m\u00f5lemad meritsi matkamist ja purjetamist ning meie arvates on purjekal ja saartel koosveedetud puhkus t\u00f5eline kvaliteetaeg,\u201d \u00fctleb Kristo.<\/p>\n

Merel v\u00f5ib k\u00f5ike juhtuda<\/strong><\/h2>\n

\"Kristo\"Kelles on meremehe verd, see ei \u00fctle \u00e4ra ka \u00fcksinda purjetamisest, sest soolos\u00f5it pakub hoopis teistsuguseid elamusi, aga ka v\u00e4ljakutseid. Kristo s\u00f5nul on soolopurjetamine olnud tihti osa tema pikematest purjereisidest. \u201cS\u00f5ita \u00fcksi Tallinnast Ahvenamaale Mariehamni ning sealt neiu ja s\u00f5prade seltsis aeglases tempos tagasi Tallinna on igati m\u00f5nus ja tasakaalus viis meres\u00f5itu nautida,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n

Kristol on ette tulnud ka \u00f5nnelikke \u00f5nnetusi. \u201c\u00dchel sellisel \u00fcksi s\u00f5idul otsustasin veidi halvemate ilmaolude t\u00f5ttu teha peatuse R\u00f6dhamni sadamas, kus pimedas ja paduvihmas sildudes, kai peale h\u00fcpates libastusin, k\u00f5huga vastu kai serva ja sealt omakorda vette kukkusin. Olin \u00fclimalt \u00f5nnelik, et telefon rinnataskus oli uhiuus Sony veekindel mudel, aga j\u00f5ulise vastu kaid kukkumise tulemusel tekkisid telefonile mikropraod, kust soolane vesi sisse sai ja uus telefon ikka \u00e4ra suri. Sain siis Mariehamnis reisilaevalt maha tulevat meeskonda \u201cpimesi\u201d ilma telefonita oodata,\u201d meenutab ta.<\/p>\n

Ilmaoludega arvestamine on A ja O<\/strong><\/h2>\n

\"Kristo\"Kristol vedas, et tookord kukkudes ainult telefon purunes ning ta ise raskematest vigastustest p\u00e4\u00e4ses. Nagu iga meres\u00f5itja, r\u00f5hutab ta turvalisuse t\u00e4htsust ning \u00fcks olulisemaid asju purjetades on ilmaoludega arvestamine. \u201cTurvalisuse puhul on pool v\u00f5itu planeerimisoskus. Alati on v\u00f5imalik reise kavandada ilmateate j\u00e4rgi, valides ilusamad ja turvalisemad ajaaknad \u00fchest punktist teise j\u00f5udmiseks. Tihtipeale tekivad probleemid v\u00f5i negatiivsed kogemused siis, kui seatakse marsruudile kindel ajakava ning kindlasse sadamasse tuleb j\u00f5uda olenemata ilmastikuoludest, olgu siis p\u00f5hjuseks meeskonna vahetus v\u00f5i lennuajad. Kuna oleme edukalt sellist \u201clukku\u201d planeerimist v\u00e4ltinud, siis merel t\u00f5sisema v\u00f5i ootamatu tormi k\u00e4tte pole me \u00f5nneks j\u00e4\u00e4nud,\u201d \u00fctleb Kristo. See ei t\u00e4henda, et tal tormikogemus puudub. \u201cKord sattusime plaanitult Ut\u00f6 saarele, kui tugev tuul t\u00f5sisemaks tormiks muutus ning pidime saarel tormivarjus olema \u00fche p\u00e4eva asemel neli p\u00e4eva. Vaatamata turvalises varjus olemisele olid tuulehood ka sadamas nii tugevad, et kukkusin t\u00f5sise kreeni t\u00f5ttu \u00f6\u00f6sel korduvalt voodist p\u00f5randale. P\u00e4rast seda kogemust hakkasid mulle meeldima v\u00f6\u00f6ri- ja ahtrikajutid, kus pole v\u00f5imalik voodist alla kukkuda,\u201d muigab Kristo.<\/p>\n

Kohad, kus aeg peatub<\/strong><\/h2>\n

Purjetamise \u00fcks v\u00f5lu on, et see viib kohtadesse, kuhu muidu kindlasti ei satuks. M\u00f5nda paika lihtsalt ei olegi v\u00f5imalik muudmoodi j\u00f5uda, kui vaid merd m\u00f6\u00f6da. \u201cK\u00f5ige huvitavamad kohad merel on tsivilisatsioonist kauged saared, kus aeg j\u00e4\u00e4b seisma. Kus pole v\u00f5ibolla mobiililevigi, nii et polegi v\u00f5imalik muud teha kui loodust nautida, p\u00e4evitada, marju korjata, ujuda ja matkata,\u201d kirjeldab Kristo. Ta lisab, et saartel on see hea omadus, et alati on tuulepoolne ja vaiksem k\u00fclg. \u201cIkka leiab vastavalt ilmastikuoludele sobiva turvalise peatuspaiga ning siis omakorda m\u00f5nusa nurgakese, kus s\u00fc\u00fca teha v\u00f5i lihtsalt olla \u2013 oskus, mis alati peale purjereise unustusse kaob ning kevadel esimese s\u00f5iduga taas end imekombel ilmutab. Meri ja need \u00fcksikud imelised saared koos oma p\u00fcsiasukatega ning suviste k\u00fclalistega s\u00fcmboliseerivad t\u00f5elist vabadust,\u201d kinnitab Kristo.<\/p>\n

\u00dcks erilisemaid matkapurjetamisega seotud kogemusi on tal olnud jaanip\u00e4ev Ahvenamaa saarestikus, Lappo saarel. \u201cTraditsioonilise p\u00e4rgade heiskamise juurde lauldi \u00fchiselt tuttaval viisil Soome h\u00fcmni esmalt soome keeles ning siis lisaks rootsi keeles. \u00dchtekuuluvustunne on ikka midagi v\u00f5imsat.\u201d<\/p>\n

\"Kristo\"<\/p>\n

Merekultuur on teinud suure h\u00fcppe<\/strong><\/h2>\n

Kristol on hea meel, et merekultuur on Eestis viimase k\u00fcmne aastaga teinud tohutu h\u00fcppe ja hakkab soomlastele j\u00e4rele j\u00f5udma. \u201cSuure t\u00f6\u00f6 on \u00e4ra teinud just paate m\u00fc\u00fcvad ettev\u00f5tted, kes nii l\u00fchemaid kui pikemaid meres\u00f5ite aktiivselt propageerivad. Ning p\u00f5hjusega propageerivad!\u201dusub Kristo. \u201cPaadiga j\u00f5uab kohtadesse, kuhu j\u00f5udmine on vaeva v\u00e4\u00e4rt. Pole otseteed sinna, kuhu j\u00f5udmine on vaeva v\u00e4\u00e4rt. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud suvel Nauvo sadamasse sissejuhatamist oodates oli meie ees neljast ilusast suurest Flipperist koosnev eestlaste reisiseltskond, Eesti lipud kaunilt lehvimas. Selline vaatepilt oleks k\u00fcmme aastat tagasi olnud v\u00e4ga haruldane.\u201d<\/p>\n

Meremess \u2013 parim kohtumispaik merehuvilistele<\/strong><\/h2>\n

Lisaks purjetamisele on merega s\u00f5braks saamiseks palju muidki v\u00f5imalusi. See v\u00f5ib juhtuda ka SUP laua, kajaki v\u00f5i kalastuseks sobiva kummipaadi omanikuna v\u00f5i siis hoopis viies oma lapse purjetamistrenni. K\u00f5ikide v\u00f5imalustega tutvumiseks on just Meremess \u00f5ige paik. \u201cSelles osas on Meremess t\u00f5esti ideaalne kohtumispaik igas suuruses eelarvega merehuvilisele, sest \u00fche katuse all on koos t\u00f5siselt muljetavaldav valik nii v\u00e4ikseid kui suuri vees\u00f5idukeid, lisaks koolituste pakkujad, merega seotud \u00fchingud ja ka riigiasutused,\u201d \u00fctleb messi peakorraldaja.<\/p>\n

\"Meremess\"
Foto: Meremess<\/figcaption><\/figure>\n

\u201cT\u00e4htis on ka melu ja meeleolu \u2013 Meremess on kui suur kokkutulek, kus k\u00f5iki kohaletoodud paate v\u00f5i lisavarustust k\u00fclastajatele hea meelega tutvustatakse. Pole paremat kohta paatide v\u00f5rdlemiseks, info kogumiseks ja kogemuste saamiseks, kui need kolm p\u00e4eva Eesti N\u00e4ituste messikeskuses. Just t\u00e4nu messil peetud vestlustele v\u00f5idki end \u00fchel kuumal suvep\u00e4eval avastada pere ja s\u00f5pradega Nauvo sadamas, Eesti lipp r\u00f5\u00f5msalt ahtris lehvimas,\u201d leiab Kristo.<\/p>\n

Ta ise tutvus Meremessiga aastal 2009, kui \u00fcritus toimus Saku Suurhallis. \u201cSiis korraldas messi Sulev Paakspuu, kes mulle lausa hirmu tekitavalt suure koguse \u00fclesandeid usaldas. Kuna ettevalmistusperiood ja ka messi ajal jooksvate probleemide lahendamine l\u00e4ks nagu \u00f5litatult, siis olen j\u00e4rgnevatel aastatel juba korralduslikus pooles p\u00f5hirolli m\u00e4nginud,\u201d r\u00e4\u00e4gib Kristo lisades, et peamine roll Meremessil on otse loomulikult hoopis k\u00f5igil ettev\u00f5tetel ja inimestel, kes osalevad. \u201cMinu jaoks on v\u00f5imas vaatepilt, kuidas messile eelnevatel p\u00e4evadel k\u00f5ik osalejad \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel vaeva n\u00e4evad! Olen m\u00f5elnud, et kui k\u00f5igi osaliste t\u00f6\u00f6tunnid kokku lugeda, t\u00e4nu millele Meremess valmib, siis saab\u00a0t\u00f5en\u00e4oliselt kosmiliselt suure numbri. See mess on minu jaoks viieteistk\u00fcmnes, ka see on harjumatult suur number.\u201d<\/p>\n

\"Meremess\"
Foto: Meremess<\/figcaption><\/figure>\n

K\u00d5IK ON OODATUD<\/strong><\/h2>\n

7.\u20139. m\u00e4rtsil j\u00e4\u00e4b Meremessile ankrusse \u00fcle 200 erineva vees\u00f5iduki. Kohal on \u00fcle saja ettev\u00f5tja, kes tutvustavad oma tegevust ja pakuvad merendusega seotud tooteid ja teenuseid. Igas vanuses merekarud on oodatud ja p\u00e4\u00e4s pardale on avatud!<\/p>\n

\u00b7\u00a0Kohal \u00fcle\u00a0105<\/strong> ettev\u00f5tte nii Eestist kui v\u00e4lismaalt
\n\u00b7 200\u00a0<\/strong>paati ja kaatrit, purjekat ja jahti
\n\u00b7 Mereriietus ja varustus
\n\u00b7 Matkaautod, mootorrattad ja ATVd
\n\u00b7 Mere ja v\u00e4ikelaevandusega seotud \u00fchingud ja riigiasutused<\/p>\n

Sportlandil<\/a>\u00a0on saanud Meremessil osalemisest juba v\u00e4ike traditsioon, mis t\u00e4histab \u00fchtlasi uue merehooaja avamist. T\u00e4navusel messil pakub Sportland Helly Hanseni<\/a>\u00a0ja Musto<\/a>\u00a0purjetamisriideid ning tutvustab uusi mudeleid. Neist huvitavamateks v\u00f5ib pidada Musto uut BR3 ning uuendatud EVO sarja. Lisaks on valikus Dryrobe jakid, mis on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu ja uskumatult praktiline valik k\u00f5ikidele veespordi harrastajatele.<\/p>\n

\"Meremess\"
Foto: Meremess<\/figcaption><\/figure>\n

Just kevade hakul on parim aeg valida suveks tiimiriideid, kuna valik on k\u00f5ige laiem ning j\u00f5uab ilma liigse stressita kujundused ja tr\u00fcki enne hooaega valmis teha.<\/p>\n

Kohtumiseni Meremessil Eesti N\u00e4ituste Messikeskuses!<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em>
\nFotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aknast v\u00e4lja vaadates ei pruugi esmapilgul n\u00f5nda tunduda, aga suvi ei ole enam kaugel. Ja see t\u00e4hendab, et varsti saab\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":53491,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,251],"class_list":["post-53489","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-purjetamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53489"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":53503,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53489\/revisions\/53503"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53491"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53489"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53489"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}