{"id":53571,"date":"2025-03-13T11:13:27","date_gmt":"2025-03-13T11:13:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=53571"},"modified":"2025-03-13T11:13:41","modified_gmt":"2025-03-13T11:13:41","slug":"sprinter-miia-ott","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/sprinter-miia-ott\/","title":{"rendered":"Sprinter Miia Ott: kergej\u00f5ustik on liikumise ja spordi \u00fcks alustalasid"},"content":{"rendered":"

Miia Ott (17) leidis tee kergej\u00f5ustiku juurde juba esimeses klassis ning kirg ala vastu on aina kasvanud. Mullu v\u00f5itis ta U18 Euroopa meistriv\u00f5istlustel 100 meetri jooksus pronksi tulemusega 11,62. Eeljooksus joostud 11,44 t\u00e4histas \u00fchtlasi U18, U20 ja U23 vanuseklasside Eesti rekordit. Saabuval hooajal l\u00e4heb Miia vallutama uusi k\u00f5rgusi.<\/p>\n

Millal sul tekkis huvi kergej\u00f5ustiku vastu ja kuidas sinust just sprinter sai?<\/strong><\/p>\n

Kergej\u00f5ustiku ja \u00fcldse spordi vastu tekkis mul huvi siis, kui k\u00e4isin Rakveres v\u00e4ikelastele korraldatud spordip\u00e4eval. Kui l\u00e4ksin esimeses klassis kergej\u00f5ustikutrenni, siis tegime k\u00f5iki alasid \u2013 jooksu, kaugus- ja k\u00f5rgush\u00fcpet, kuulit\u00f5uget jne. Sprint hakkas mulle meeldima aegam\u00f6\u00f6da. TV 10 Ol\u00fcmpiastarti v\u00f5istlussarjas osaledes tundus, et sprint tuleb mul k\u00f5ige paremini v\u00e4lja. Ma ei spetsialiseerunud sellele kohe, aga jooksmise osakaal oli meie treeningutes suur ja l\u00f5puks saigi minust sprinter.<\/p>\n

Miks just kergej\u00f5ustik on sinu meelest kasulik treening?
\n<\/strong>
\n\"Miia\"Kui m\u00f5tleme jooksmise ja erinevate h\u00fcppeharjutuste peale, siis on kergej\u00f5ustik liikumise ja spordi \u00fcks alustalasid. Samuti arendab see v\u00f5hma. Mulle meeldib kergej\u00f5ustikus ka katsetamine ja uued v\u00e4ljakutsed. Treeningul koormuseid t\u00f5stes, saab vaadata, kuidas keha reageerib, mis piirini saan minna ja nii edasi. Enese\u00fcletus m\u00f5jub mentaalselt samuti h\u00e4sti. Kui teed trennis isikliku rekordi, soovid seda ka v\u00f5istlustel saavutada. See annab omakorda motivatsiooni, et p\u00e4\u00e4seda suurematele v\u00f5istlustele. Kokkuv\u00f5ttes on kogu protsess v\u00e4ga meeldiv. Minu vanuses on v\u00e4ga tore t\u00e4nu v\u00f5istlemas k\u00e4imisele ka maailma avastada.<\/p>\n

\u00dchtlasi aitavad treeningud mul koolis k\u00f5ige t\u00e4htsamale keskenduda. Olen igas trennis peaga kohal, et v\u00f5istlustel oleksid liigutused lihasm\u00e4lus, et ma ei peaks sellele uuesti m\u00f5tlema ning saaks sooritusele keskenduda. Koolit\u00f6\u00f6s toimin t\u00e4pselt samamoodi \u2013 olen kogu aeg kohal, et kontrollt\u00f6\u00f6de ajal oleks selge, mida minult n\u00f5utakse ja saaksin selle kohe \u00e4ra teha.<\/p>\n

Kas vahel on tunne, et ei viitsi v\u00f5i ei jaksa trenni minna?<\/strong><\/p>\n

Igal sportlastel tekib vahel m\u00f5te, et ei jaksa t\u00e4na trenni teha. K\u00f5ige lihtsam on siis ikkagi kohale minna. Trennis on juba k\u00f5ik h\u00e4sti.<\/p>\n

Mul on vedanud ka sellega, et meil on v\u00e4ga lahe grupp, kellega \u00fcksteist utsitame. Paljudel, kes \u00fcksinda treenivad, v\u00f5ib k\u00fcll olla vahel raske ennast sundida. Mulle meeldib grupis treenida, see m\u00f5jub motiveerivalt.<\/p>\n

Kui suure osa sinu treeningutest moodustab j\u00f5usaalis treenimine?
\n<\/strong>
\nJ\u00f5usaalis k\u00e4in kaks korda n\u00e4dalas, mul on selleks eraldi treener. Mulle meeldib toimetada erinevate raskustega. J\u00f5usaalis n\u00e4eb ka selle \u00e4ra, mis seisus ma tegelikult olen. Hallis me \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju jooksuaegu ei v\u00f5ta, pigem teeme tunnetuse pealt. Just j\u00f5usaal n\u00e4itab \u00e4ra, millega on vaja rohkem tegeleda.<\/p>\n

Paljudest headest sprinteritest on saanud hiljem head kaugush\u00fcppajad, kas sina oled m\u00f5elnud, et v\u00f5iksid tulevikus oma arsenali laiendada?
\n<\/strong>
\nV\u00f5istelda on plaanis hetkel ainult sprindis, kuid treeningutel tegeleme erinevate aladega ning treenime v\u00e4ga mitmek\u00fclgselt, seal hulgas h\u00fcppame kaugust. Aju v\u00e4rskendamiseks h\u00fcppame ka k\u00f5rgust ja hoota kaugust.<\/p>\n

\"Miia\"
Foto: Kipras Streimikis<\/figcaption><\/figure>\n

Sa \u00f5pid veel g\u00fcmnaasiumis. Kuidas \u00f5ppimise ja spordi oma p\u00e4evades \u00fchendad?
\n<\/strong>
\nTavalisel p\u00e4eval l\u00e4hen hommikul kooli ja proovin oma asjadega kiiresti \u00fchele poole saada. Trennis k\u00e4in \u00f5htuti.<\/p>\n

Olen valinud endale g\u00fcmnaasiumiastmeks rekreatsiooni ja kultuurikorralduse suuna. Plaanin tulevikus kindlasti \u00fclikooli astuda, et spordi k\u00f5rval oleks ka varuplaan, sest sport ei kesta ju igavesti.<\/p>\n

Mis eriala peale oled m\u00f5elnud?
\n<\/strong>
\nMind v\u00e4ga huvitab f\u00fcsioteraapia. See oleks ka mulle endale kasulik ja p\u00f5nev, sest saaksin spordiga seotuks j\u00e4\u00e4da. Samas oleks erinevate alade sportlaste abistamine ka paras v\u00e4ljakutse. F\u00fcsioteraapia spetsialiste on meil ju kogu aeg ka puudu.<\/p>\n

\"Miia\"Millised on sinu t\u00e4navused sportlikud eesm\u00e4rgid?
\n<\/strong>
\nAugustis toimuvad Tamperes U20 Euroopa meistriv\u00f5istlused. Need on sellel hooajal k\u00f5ige t\u00e4htsamad tiitliv\u00f5istlused. Praegu tegelengi p\u00f5hja ladumisega ning kaks-kolm kuud enne k\u00f5ige olulisemaid starte algab spetsiifilisem ettevalmistus. Treener Maris M\u00e4giga p\u00fc\u00fcame v\u00e4ga avatult suhelda ning kui midagi kuskilt tunda annab, kas f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5i mentaalselt, siis r\u00e4\u00e4gime asjad omavahel l\u00e4bi. Muidu v\u00f5ib lihtsalt kinni joosta.<\/p>\n

Kuidas sa oma startideks valmistud, on sul kindlad rituaalid?
\n<\/strong>
\nOtsest rituaali pole, aga tund-kaks enne panen muusika m\u00e4ngima, teen meigi, laen ennast rahulikult maha ja proovin hoida positiivset meeleolu. Ma ei taha ennast enne starti \u00fcles kruttida. Paljud sprinterid h\u00e4\u00e4lestavad end v\u00e4ga s\u00f5jakalt, et stardis loom v\u00e4lja lasta. Mina soovin r\u00f5\u00f5msalt lillelapsena peale minna, m\u00f5nusa vaibiga pakkudele asuda ning alles seal k\u00fctan ennast \u00fcles, et pean n\u00fc\u00fcd ja praegu endast parima andma.<\/p>\n

Kohe p\u00e4rast v\u00f5istlust suhtlen oma perekonnaga, et r\u00e4\u00e4kida kuidas l\u00e4ks ja nende pingeid maandada. Vahetult peale fini\u0161it pole ma veel j\u00f5udnud k\u00f5ike l\u00e4bi seedida, aga 20-30 minutit hiljem oskan oma sooritust juba anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n

Eestis on praegu p\u00e4ris palju v\u00e4ga kiireid sprintereid ja t\u00f5kkesprintereid ning fookusesse on t\u00f5usnud teatejooks. Millist vahetust sulle meeldib joosta ja kuidas need paika pannakse?<\/strong><\/p>\n

Naiskond pannakse paika lendava stardi aegade j\u00e4rgi, see n\u00e4itab kuidas keegi saab kohapealt minema, kuidas samm muutub v\u00f5i kui kiirelt keegi tippkiiruse saavutab. Esimene vahetus peab olema h\u00e4sti hea reaktsiooniga, h\u00e4sti vudiv. Teine peab saama kiirelt hoo \u00fcles ja seda hoidma. Eesti koondises ei pea jooksjad pisidetailidele m\u00f5tlema, sellega tegeleb vastava ala spetsialist.<\/p>\n

\"MIIA
Foto: Jurij Kodrun<\/figcaption><\/figure>\n

Praegu jooksen koondises esimest vahetust, sest saan kiirelt minema, aga teisalt on mul ka kogemust v\u00e4hem. Esimeses vahetuses on riske minimaalsemalt, k\u00f5ige v\u00e4hem tahetakse joosta teist ja kolmandat vahetust, sest seal k\u00e4ib pulk kaks korda k\u00e4est l\u00e4bi. Eks ajas k\u00f5ik muutub, v\u00f5ibolla jooksen tulevikus ka teist v\u00f5i kolmandat vahetust.<\/p>\n

Kas sul on eeskujud ja kuidas neid iseloomustad?<\/strong><\/p>\n

Mul on pooleli m\u00f5ned raamatud, kust j\u00f5udu ammutan. Praegu loen n\u00e4iteks raamatut Gustav Sulest, kes on kindlasti suureks eeskujuks. Pean oma eeskujudeks paljusid Eesti sprintereid, kellega koos v\u00f5istlen. N\u00e4iteks Kivikas, V\u00f5ro ja Suumann. Diana Suumann on suur eeskuju ka seet\u00f5ttu, et ta on suutnud spordi k\u00f5rvalt l\u00f5petada arstiteaduskonna. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab ta arstina, olles samal ajal tippsportlane. T\u00f5siselt imetlusv\u00e4\u00e4rne.
\nMaailmas j\u00e4lgin k\u00f5ige rohkem poolaka Ewa Swoboda jookse, ta on l\u00fchike, kiire ja musklis. Meie jooksutehnikad on k\u00fcll erinevad, tema oma veidi raiuvam, mina hoian l\u00f5dvemat stiili.<\/p>\n

Pariisi m\u00e4ngude naiste 100 m jooksu v\u00f5itja Julien Alfred t\u00f5estas, et ol\u00fcmpiav\u00f5itja materjal ei peitu vaid USA ja Jamaika jooksjates, vaid ka pisikesest Saint Lucia riigis elades ja treenides, v\u00f5ib tulla v\u00f5itjaks.<\/p>\n

Millal ja kuidas sulle meeldib puhata?
\n<\/strong>
\n\u00dctlen ausalt, et olen v\u00e4ga kehv puhkaja. Septembris p\u00e4rast U20 maailmameistriv\u00f5istlusi \u00fctles treener, et puhka palju tahad ning aega on, et rahulikult uueks hooajaks valmistuda. Paljud meie grupist v\u00f5tsid kuu aega vabaks. Mina olin p\u00e4rast kahte n\u00e4dalat tagasi, sest rohkem ei suutnud puhata. Tegelikult liigutasin end ka nende kahe n\u00e4dala jooksul. Ma ei ole kunagi suutnud p\u00e4ikese all lebada ja olen eelistanud aktiivset puhkust, et ennast tegevuses hoida.<\/p>\n

\"Nike\"Sa treenid ja v\u00f5istled Nike varustuses, miks see br\u00e4nd sulle meeldib?<\/strong><\/p>\n

Peretuttav kinkis mulle kunagi mu esimesed Nike jalatsid ja dressid ning see oli minu esimene kokkupuude Nike varustusega.\u00a0Kui hakkasin spordiga rohkem tegelema, kasutasin ikka nende riideid ja jooksujalatseid. Nike jooksujalan\u00f5ud on alati h\u00e4sti uuenduslikud, vastupidavad ja julge v\u00e4rvivalikuga. Viimase aja mudelitest toon v\u00e4lja Vomero 18 \u2013\u00a0olen Vomero f\u00e4nn. Riiete osas kiidan nende julget mustrivalikut. Nike treeningkotid on samuti v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud disainiga, kus k\u00f5ik pisidetailid ja taskud annavad v\u00f5imaluse asju efektiivselt pakkida. T\u00e4na on mul suur au olla Nike saadik.<\/p>\n

J\u00e4lgi Miia tegemisi @ott.miia<\/p>\n

Tekst: K\u00e4rt Radik<\/em>
\nFotod: Taaniel Malleus<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miia Ott (17) leidis tee kergej\u00f5ustiku juurde juba esimeses klassis ning kirg ala vastu on aina kasvanud. Mullu v\u00f5itis ta\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":53572,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-53571","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53571","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53571"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53571\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":53579,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53571\/revisions\/53579"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53572"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53571"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53571"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53571"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}