{"id":54766,"date":"2025-11-25T01:39:36","date_gmt":"2025-11-24T23:39:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=54766"},"modified":"2025-11-25T01:39:44","modified_gmt":"2025-11-24T23:39:44","slug":"kaisa-selde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/kaisa-selde\/","title":{"rendered":"Kaisa Selde v\u00e4\u00e4rtustab kohalolu teatrilaval, parandab trennisaalis maailma ja \u00f5pib endale aega v\u00f5tma"},"content":{"rendered":"

N\u00e4itleja Kaisa Selde on \u00f5ppinud aina rohkem oma elu ise juhtima \u2013 nii laval, saalis kui argip\u00e4evas. Vabakutselisena on tal vabadus ise valida, kuid see t\u00e4hendab ka suuremat vastutust. Kaisa usub, et nii laval, trennisaalis kui elus tuleb olla kohal, aus ja liikuda edasi \u2013 iga ilmaga.<\/p>\n

\"\"Kaisa on kolmandat hooaega vabakutseline, mis \u00fchelt poolt annab rohkem vabadust, aga teisalt paneb \u00f5lule suurema vastutuskoorma. \u201eKuigi plaanisin seda sammu aastaid, on ikka veel v\u00e4rske ja uus tunne. Teatrist \u00e4ratulek oli justkui vanemate juurest v\u00e4lja kolimine, kui tuli hakata enda elu \u2013 n\u00fc\u00fcd siis rollide eest \u2013 ise vastutama. Praegu saan ise valida ja otsustada, mida enda ajaga teen. Vabakutselisena tunnen ka survet, et oled t\u00e4pselt nii hea, kui hea on su viimane roll, aga see on edasiviiv j\u00f5ud,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

N\u00e4itlejaameti juures k\u00f6idab Kaisat k\u00f5ige enam see, et nii laval kui ka proovisaalis peab olema t\u00e4ielikult kohal ning andma just selles hetkes endast k\u00f5ik. \u201eEi saa niimoodi, et t\u00e4na teen pool ja siis teise poole teen j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal. See tagab pideva arengu ning kunagi ei hakka igav. Lisaks on k\u00f5ik mu kolleegid ehedad inimesed: ausad, siirad ja inspireerivad.\u201c<\/p>\n

P\u00f5nevaid rolle jagub<\/strong><\/h2>\n

Praegu teeb Kaisa kaasa Vabal Laval etenduses \u201e\u00dcKE ehk \u00fchiskondlikult kahjulik element\u201c<\/a> ning tuuritab m\u00f6\u00f6da Eestit lavastusega \u201eL\u00e4bik\u00e4idav magamistuba\u201c<\/a>. Kellerteatris<\/a> on tal kaks kandvat rolli lavastustes \u201eSaagi l\u00f5hn\u201c<\/a> ja \u201eViimane kolimine\u201c<\/a>.<\/p>\n

M\u00f5nes m\u00f5ttes on just Kellerteater kujunenud Kaisale praeguseks teiseks koduks. Teatrijuhi Vahuri Kelleri ja kunstilise juhi Andres Roosilehega t\u00f6\u00f6tas Kaisa kunagi koos Noorsooteatris ning juba siis sujus nende koost\u00f6\u00f6 h\u00e4sti. Kui Eesti esimene p\u00f5nevusteater loodi, k\u00fcpsetas Kaisa alguses teatrikohvikusse kooki, aga tal on hea meel, et n\u00fc\u00fcd saab ka laval kaasa teha. \u201eKes teab, ehk on j\u00e4rgmine samm lavastamine, aga loodan olla Kellerteatriga veel pikalt seotud,\u201c avaldab ta.<\/p>\n

\u201eKellerteatri juures k\u00f6idab mind see, et publik on justkui osa etendusest, ma olen n\u00e4itlejana publikule nii l\u00e4hedal, tekib justkui \u00fcks hingamine ja see dikteerib ka m\u00e4ngulaadi \u2013 sa pead olema publikuga v\u00e4ga aus. Kellerteatris on fookuses lugu ja n\u00e4itleja. Lisaks sellele on Kelleri publik harjunud v\u00e4ga hea tasemega, see paneb veel rohkem pingutama,\u201c toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n

Kaisa praegune lemmikroll s\u00fcnnib samuti just p\u00f5nevusteatri laval, huumoriga v\u00fcrtsitatud ps\u00fchholoogilises p\u00f5nevikus \u201eSaagi l\u00f5hn\u201c, kus ta on laval koos Harriet Toompere ja Liis Haabiga. \u201eMind on alati k\u00f6itnud h\u00e4sti kirjutatud kom\u00f6\u00f6dia ning \u201eSaagi l\u00f5hn\u201d on t\u00e4pselt see.\u00a0Kas on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida t\u00f5sistest ja kohati kurjadest asjadest ja olukordadest l\u00e4bi huumori? Kas meis k\u00f5igis on tumedam pool, mis on v\u00f5imeline korda saatma hirmsaid tegusid, kui meid on viidud mingisuguse piirini? Need on p\u00f5nevad k\u00fcsimused,\u201c m\u00f5tiskleb Kaisa.<\/p>\n

\"Saagi
Kaisa Kellerteatri lavastuses “Saagi l\u00f5hn”. Foto: Kellerteater<\/figcaption><\/figure>\n

M\u00e4ngivad nii keha, h\u00e4\u00e4l kui ka pilk<\/strong><\/h2>\n

N\u00e4itleja peamised t\u00f6\u00f6vahendid on tema keha ja h\u00e4\u00e4l ning erinevad rollid panevad erinevat moodi proovile. Kaisa s\u00f5nul ei tea kunagi ette, milliseid f\u00fc\u00fcsilisi v\u00e4ljakutseid uus roll endast kujutab ja n\u00f5uab. \u201eKui lavastaja n\u00e4eb, et sinu tegelane peaks k\u00e4te peal k\u00e4ima, siis tuleb see oskus omandada,\u201c leiab ta.<\/p>\n

\"\"R\u00e4\u00e4kides praegustest rollidest, siis \u201eViimases kolimises\u201c ei ole vaja k\u00fcll k\u00e4tel k\u00e4ia ega muid trikke teha, aga Kaisa kehastatud tegelane peab istuma t\u00fckk aega tooli k\u00fclge kinniseotult. \u201eKinnisidumine pole k\u00fcll f\u00fc\u00fcsiliselt nii n\u00f5udlik, kuid tundide kaupa seljataha seotud k\u00e4tega istuda pole sellegipoolest m\u00f5nus. Nii palju oskan oma kogemusest \u00f6elda, et k\u00e4ed surevad \u00e4ra teisel tunnil. Tundide kaupa kinni seotud olemist juhtus proovisaalis, kus tuleb vahel midagi tagasi v\u00f5tta ja uuesti teha v\u00f5i kui teha mitu l\u00e4bim\u00e4ngu p\u00e4evas, siis tuleb ka kinniseotud aega p\u00e4ris palju. Etendustel on lihtsam, siis tuleb see \u00fcks kord \u00f5htu jooksul l\u00e4bi elada,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

Kaisa toob v\u00e4lja, et \u201eViimase kolimise\u201c puhul on teine v\u00e4ljakutse see, kui teda laval relvaga \u00e4hvardatakse. \u201eTean ju, et see k\u00f5ik on m\u00e4ng, kuid laval tuleb j\u00e4tta mulje, et see on p\u00e4ris ning kehasse j\u00e4\u00e4b see hirm sisse,\u201c r\u00e4\u00e4gib n\u00e4itleja, kes peab selles rollis s\u00f5nade ja kehakeele k\u00f5rval oma tundeid ja m\u00f5tteid p\u00e4ris pikalt edasi andma vaid pilguga. \u201eKuna olen enamuse ajast kinni seotud, siis m\u00e4nguvahenditena ongi mul kasutada vaid h\u00e4\u00e4l ja miimika. Kindlasti on abiks see, et \u00fclikoolis \u00f5ppisin maskiteatrit, tegin sellest isegi enda l\u00f5put\u00f6\u00f6 ning seal ongi suur v\u00e4ljendusvahend silmad, poolmaski puhul ka suu,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Treenerina saab p\u00e4riselt aidata<\/strong><\/h2>\n

\"\"Lavalt ja rollidest eemal olles on Kaisa leidnud teisegi viisi, kuidas inimesi puudutada ja inspireerida ning tegutseb treenerina. \u201eAlustasin regulaarsete trennidega alles kolmek\u00fcmnendates ja see hakkas nii meeldima, et otsustasin teha endale eratreeneri paberid. Alguses k\u00fcll enda p\u00e4rast, et teada, kuidas oleks \u00f5ige treenida. Kuid kui eksamid said tehtud, siis tekkis tunne, et olen nii palju vaeva n\u00e4inud ja oleks hea enda oskuseid n-\u00f6 soojas hoida. Sealt koorus v\u00e4lja personaal- ja ka r\u00fchmatreeneri t\u00f6\u00f6,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n

Treenerit\u00f6\u00f6s naudib ta v\u00f5imalust parandada maailma \u00fcks inimene korraga. \u201eN\u00e4iteks \u00fcks neiu tuli mind t\u00e4nama, kuna olin talle tagasi andnud eneseusu ja julguse. Nimelt oli tal juba kooliajast trauma, kui kehalise kasvatuse \u00f5petaja oli \u00f6elnud, et sina k\u00fcll midagi ei oska, t\u00e4iesti lootusetu juhtum. Hakkasime vaikselt pihta ja n\u00fc\u00fcd treenib ta aastaid iseseisvalt. Olen tema \u00fcle nii uhke!\u201c s\u00f5nab Kaisa. \u201eIial ei v\u00f5i teada, milline on treenija taust, seda nii vaimselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt. Treenerina tekitan enda ja kliendi \u00fcmber justkui mulli, sellise turvatsooni, et \u00fchel hetkel, kui mind selles v\u00f5rrandis enam ei ole, siis inimene tunneb ennast ikka h\u00e4sti \u2013 hoitult ja kindlalt,\u201c lisab ta.<\/p>\n

\u00d5ues iga ilmaga<\/strong><\/h2>\n

Kaisa jaoks on liikumine oluline, sest see annab hea enesetunde ja kogukonnatunde, annab tunde, et oled midagi saavutanud. Samuti ei koge enesega v\u00f5istlemise emotsiooni muudmoodi kui liikudes. Ja muidugi kindlustab trenni tegemine parema tervise. \u201eKui on eesm\u00e4rk pensionip\u00f5lves aktiivne olla, siis tuleb seda olla juba n\u00fc\u00fcd,\u201c kinnitab Kaisa.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Talle meeldib ka iga ilmaga v\u00e4ljas k\u00e4ia ning liikuda v\u00f5imalusel jalgsi. Kui on valitud \u00f5iged riided ja jalatsid, siis saabki seda teha m\u00f5nusalt hoolimata vihmast, lumest v\u00f5i k\u00fclmast tuulest. \u201e\u00d5ige ja soe riietus on minu jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis ja eriti tore on, kui see n\u00e4eb funktsionaalsuse k\u00f5rval ka hea v\u00e4lja. Olen pigem praktiline inimene, seega on ka mu garderoob enamasti selle praktilisuse v\u00e4ljendus. Riideid ostes m\u00f5tlen sellele, et h\u00e4\u00e4letan enda rahakotiga ehk siis toetan Eesti disaini ja ostan v\u00f5imalusel riideid taaskasutusest. Uute riiete puhul j\u00e4lgin, et toode oleks kvaliteetne ja kestaks kaua. Leian ka, et enda riietes peab olema m\u00f5nus \u2013 hakkab silma, kui inimene tunneb end h\u00e4sti, enesekindlalt ja r\u00f5\u00f5msalt.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Aeg on k\u00f5ige suurem vara<\/strong><\/h2>\n

Aasta l\u00f5pu l\u00e4henedes on Kaisal j\u00e4tkuvalt palju t\u00f6\u00f6d, kuid ta p\u00fc\u00fcab rohkem leida aega iseendale. \u201eHetkel tunnen, et on rahunemise ja korrastamise periood. Praegu on aeg vaadata endasse kui sahvrisse: millised varud on t\u00e4is ja mida tuleks t\u00e4iendada. Olen endast palju andnud, lootes, et keegi kusagil saadab selle ringiga mulle tagasi, aga unustades, et k\u00f5igepealt tuleb hapnikumask endale p\u00e4he panna ja alles siis tuleb teisi aidata. Ehk siis v\u00f5tan endale aega,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta. \u201eOlen m\u00f5istnud, et aeg on k\u00f5ige suurem vara \u2013 kuidas ning millise endana sa seda veedad, on sinu enda k\u00e4tes. Kas m\u00f5tled, et n\u00e4ed kui n\u00f5me ilm, hall ja j\u00e4lle sajab, pole m\u00f5tet t\u00e4na \u00fcldse voodistki v\u00e4lja tulla v\u00f5i m\u00f5tled, et oh kui \u00e4ge v\u00e4rske \u00f5hk v\u00e4ljas on, peaks loodusesse jalutama minema, et s\u00fcgisv\u00e4rve nautida. Nii lihtne see tegelikult ongi.\u201c<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em>
\nFotod: Iti-P\u00e4trik J\u00e4rve<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00e4itleja Kaisa Selde on \u00f5ppinud aina rohkem oma elu ise juhtima \u2013 nii laval, saalis kui argip\u00e4evas. Vabakutselisena on tal\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":54768,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-54766","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54766"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54766\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":54777,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54766\/revisions\/54777"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}