{"id":54988,"date":"2026-01-30T13:21:48","date_gmt":"2026-01-30T11:21:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=54988"},"modified":"2026-01-30T13:21:57","modified_gmt":"2026-01-30T11:21:57","slug":"uus-mangufilm-meie-erika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/uus-mangufilm-meie-erika\/","title":{"rendered":"Uus m\u00e4ngufilm \u201eMeie Erika\u201c toob ekraanile Erika Salum\u00e4e keerulise teekonna esimese ol\u00fcmpiakullani"},"content":{"rendered":"

Veebruaris j\u00f5uab kinodesse spordidraama \u201eMeie Erika\u201c<\/a>, mis toob ekraanile \u00fche Eesti l\u00e4bi aegade parima sportlase Erika Salum\u00e4e teekonna lastekodut\u00fcdrukust ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks. Tegemist on t\u00e4ispika m\u00e4ngufilmiga, mille lavastajaks on tudengi-Oscariga p\u00e4rjatud German Golub ning peaosas astub \u00fcles Karolin J\u00fcrise.<\/p>\n

Filmi s\u00fcnnilugu ulatub mitme aasta taha ning sai alguse palju v\u00e4iksemast ideest. Filmivabriku produtsent Marju Lepp meenutab, et German Golubiga kohtuti varasemate projektide k\u00e4igus ning juba siis j\u00e4i silma noore re\u017eiss\u00f6\u00f6ri t\u00f6\u00f6kus ja \u00f5hku j\u00e4i m\u00f5te tulevikus midagi \u00fcheskoos teha. \u201e\u00dchel p\u00e4eval tuligi German meie juurde ideega teha Erika Salum\u00e4est l\u00fchifilm, aga \u00fcsna ruttu sai selgeks, et see on nii suur lugu, et l\u00fchifilmis ei ole v\u00f5imalik seda \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida,\u201c \u00fctleb Marju. Nii hakati 2020. aasta kevadel arendama stsenaariumi, siis taotleti tootmisraha, s\u00f5lmiti koost\u00f6\u00f6leppeid ja t\u00f6\u00f6 l\u00e4ks k\u00e4ima. \u201eFilmi valmimise protsess oli v\u00e4ga pikk, sisuliselt kulus selleks kuus-seitse aastat,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Liisabet Valdoja<\/figcaption><\/figure>\n

\u201eMeie Erika\u201c on kangelase lugu<\/strong><\/h2>\n

Sisu poolest ei ole \u201eMeie Erika\u201c kahekordse ol\u00fcmpiav\u00f5itja eluloo \u00fcmberjutustus, vaid keskendub \u00fchele selgele ajakaarele. \u201eSee on Erika lugu lapsep\u00f5lvest esimese ol\u00fcmpiav\u00f5iduni. See on nagu tuhkatriinu lugu: rasked olud, lastekodu, kasuvanema v\u00e4givald ja eriinternaadikool,\u201c kirjeldab Marju.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Manfred Vainokivi<\/figcaption><\/figure>\n

Erika lugu on Eesti spordiloos eriline ka ajastu m\u00f5ttes \u2013 ta oli kangelane ajal, mil puhuma olid hakanud vabadusetuuled ning Eesti rahvas vajas \u00fchtsustunnet rohkem kui kunagi varem. Tema triumf langes ajastusse, kus iga m\u00e4rk eestlusest t\u00e4hendas rohkem kui iial varem. Ja ka seet\u00f5ttu kasvas Salum\u00e4est midagi enamat kui sportlane. \u201e\u00dcksk\u00f5ik kellega sa r\u00e4\u00e4gid, siis tol ajal olid Erika trekis\u00f5idud, rekordid ja medalid v\u00e4ga suur asi. Seoulis 1988 v\u00f5istles ta k\u00fcll N\u00f5ukogude koondises, aga tal oli juba siis kiivri peal Eesti lipu m\u00e4rk. Ja see, mis toimus tema ja Tiit Soku vastuv\u00f5tul Raekoja platsil, oli meeletu. Ta oli ja on meie Erika,\u201c lausub Marju.<\/p>\n

Et see lugu j\u00f5uab n\u00fc\u00fcd kinolinale, on omamoodi ringi t\u00e4itumine \u2013 v\u00f5imalus minna tagasi aega, mil \u00fche inimese visadus muutus terve rahva s\u00fcmboliks. Filmis on oluline just peategelase sisemine kasv ja \u00e4\u00e4rmine sihikindlus. \u201eTa j\u00f5uab tippu l\u00e4bi t\u00f5siste raskuste. See peaks innustama noori, et kui sul on eesm\u00e4rk ja sa pingutad selle nimel, siis on v\u00f5imalik k\u00f5ike saavutada. Erika lugu on kangelase lugu.\u201c<\/p>\n

Oluline koost\u00f6\u00f6 ol\u00fcmpiav\u00f5itjaga<\/strong><\/h2>\n

Kuigi tegemist on m\u00e4ngufilmiga, oli loojatel algusest peale oluline, et Erika Salum\u00e4e enda h\u00e4\u00e4l ja kogemused oleksid kaasatud. \u201eKui German Golub hakkas koos Mehis Pihlaga stsenaariumi kirjutama, siis v\u00f5tsime kohe Erikaga \u00fchendust ning s\u00f5lmisime temaga litsentsilepingu. Poisid suhtlesid temaga kirjutamise ajal v\u00e4ga tihedalt,\u201c \u00fctleb produtsent.<\/p>\n

Loo kontrollimise ja tunnetuse m\u00f5ttes oli t\u00e4htis p\u00e4riselt k\u00e4ia ka nendes paikades, kust Erika teekond alguse sai. \u201eKui Erika viibis Eestis, siis olime temaga pea kaks n\u00e4dalat koos. Muuhulgas k\u00e4isime tema s\u00fcnnipaigas Elvas,\u201c meenutab Marju.<\/p>\n

Omaette verstapost oli kahekordse ol\u00fcmpiav\u00f5itja ja peaosat\u00e4itja Karolin J\u00fcrise kohtumine, sest roll eeldas enamat kui f\u00fc\u00fcsilist sarnasust. Karolin k\u00e4is Erikaga kohtumas nii Eestis kui ka Hispaanias ning neil oli aega omavahel vestelda. Erika andis n\u00e4itlejale ka oma uisud, et ta saaks neid filmis kasutada.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Liisabet Valdoja<\/figcaption><\/figure>\n

Karolin on parim valik<\/strong><\/h2>\n

Karolin valiti Erika rolli v\u00e4ga teadlikult. \u201eMeil k\u00e4is casting<\/em>\u00b4ul mitmeid sobivas vanuses n\u00e4itlejaid, aga Karolin oli k\u00f5ige parem. Tal on ka mingisugune v\u00e4line sarnasus Erikaga, aga oluline on see, et ta on v\u00e4ga andekas, p\u00fchendunud ja t\u00f6\u00f6kas,\u201c \u00fctleb Lepp. \u201eKarolin hakkas kaks aastat enne v\u00f5tteid trenni tegema, tal oli eratreener ja ta j\u00e4rgis toitumiskava. Ta luges l\u00e4bi k\u00f5ik Salum\u00e4est ilmunud elulooraamatud, mitmed intervjuud ja spordireportaa\u017eid, vaatas \u00e4ra dokumentaalfilmid ning v\u00f5ttis vene keele tunde. Ta lasi ka oma juuksed l\u00f5igata soengusse, mida kandis Erika.\u201c<\/p>\n

Ometi ei saanud k\u00f5ike ainult n\u00e4itleja \u00f5lule j\u00e4tta. M\u00f5nes stseenis tuli appi kehadublant \u2013 jalgrattur Liisi Alamaa, kellel kasutati erilahendusena Karolini n\u00e4o j\u00e4rgi tehtud maski, et k\u00f5ik rattas\u00f5idud oleksid veenvad. Kaskad\u00f6\u00f6ri kasutati m\u00f5nede kukkumiste ja ohtlikumate stseenide puhul.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Liisabet Valdoja<\/figcaption><\/figure>\n

Ajastutruudus n\u00f5udis palju t\u00f6\u00f6d<\/strong><\/h2>\n

Filmitegemise tehniline pool oli k\u00f5ike muud kui lihtne, eriti spordistseenide puhul. \u201eK\u00f5ige keerulisem oli jalgratastega, sest selle ajastu rattaid lihtsalt ei ole v\u00e4ga vabalt saada,\u201c \u00fctleb Marju.<\/p>\n

Abik\u00e4e ulatasid rattaspordikogukond ja inimesed, kellele teema korda l\u00e4ks. Rattaid saadi nii Elva rattaspordiklubi kui ka Tartu Rattaralli Vintage s\u00f5idul osalevate vanakooli rattaf\u00e4nnide kaudu.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Manfred Vainokivi<\/figcaption><\/figure>\n

V\u00e4ljakutseks osutus ka tollase ajastu taastamine. Praegu ei saa enam lihtsalt kohale minna ja n\u00f5ukogudeaegset keskkonda filmida, sest paljud kohad on muutunud v\u00f5i lausa kadunud. Seet\u00f5ttu oligi vajalik filmida mitmes riigis ning teha koost\u00f6\u00f6d Balti partneritega. V\u00f5tted toimusid viies riigis: Eestis, L\u00e4tis, Leedus, Soomes ja Gruusias \u2013 just selleks, et leida sobivaid asukohti, v\u00f5ttev\u00f5imalusi ja ajastutruud milj\u00f6\u00f6d. Filmi valmimist toetasid muuhulgas ka L\u00e4ti Filmifond ning Lithuanian Film Centre, kust olid kaasatud produtsendid. Samuti on m\u00f5nedes rollides L\u00e4ti ja Leedu n\u00e4itlejad.<\/p>\n

\u201eMeil pole tolleaegset trekimaailma enam igal pool v\u00f5tta ning kui filmis olid Moskva laagrid ja n\u00f5ukogude eksterj\u00f6\u00f6rid, siis pidime neid kunstlikult tekitama. Venemaale ei saanud minna, aga Leedus ja L\u00e4tis on sellest ajastust veidi rohkem s\u00e4ilinud ja seep\u00e4rast filmisimegi osaliselt seal,\u201c selgitab produtsent. \u201eSamuti ei ole meil korralikku sisetrekki \u2013 need stseenid filmisime Leedus, kus on v\u00e4ga heal tasemel mitme funktsiooniga sisetrekk.\u201c<\/p>\n

Ka n\u00f5ukogudeaegne koondise- ja v\u00f5istlusriietus tuli sisuliselt uuesti luua. \u201eOsad riided saime Sportlandist<\/a>, adidase retro kollektsioonist. Osa riideid \u00f5mbles Marat spetsiaalselt filmi jaoks,\u201c lisab ta.<\/p>\n

Lugu tahtej\u00f5ust ja visadusest<\/strong><\/h2>\n

Kui palju me ka ei r\u00e4\u00e4giks ratastest, treeninglaagritest ja ajastutruust vormist, on filmi keskmes siiski inimene \u2013 t\u00fcdruk, kes pidi v\u00e4ga vara \u00f5ppima ise hakkama saama ja iseenda eest seisma. Just see teeb \u201eMeie Erika\u201c loo laiemaks kui spordielulugu: see on teekond, kus anne \u00fcksi ei vii kuhugi, kui selle k\u00f5rval pole distsipliini, tahet, sisemist j\u00f5udu ja sihikindlust.<\/p>\n

\u201eMeie Erikat\u201c tasub vaatama minna nii nendel, kes m\u00e4letavad Erika Salum\u00e4e esimest ol\u00fcmpiav\u00f5itu, aga ka nendel, kes sel ajal veel s\u00fcndinudki polnud. Marju s\u00f5nul ei ole see lugu kindlasti ainult spordist. Erika film on eelk\u00f5ige tahtej\u00f5u, sitkuse ja visaduse lugu ning just seet\u00f5ttu on see vaatajas\u00f5bralik ka neile, kes rattaspordist muidu palju ei tea.<\/p>\n

\u201eOlen ise filmi n\u00e4inud eri etappides p\u00e4ris palju kordi ning mul t\u00f5useb iga kord l\u00f5pus klomp kurku. See film on emotsionaalselt h\u00e4sti m\u00f5juv,\u201c lisab ta. Filmi tegijad on v\u00e4lja toonud, et see linateos annab selgelt m\u00f5ista, et igal rahval on vaja kangelast, kuid harva k\u00fcsitakse, mida on kangelasel endal vaja.<\/p>\n

\"Meie
Foto: Liisabet Valdoja<\/figcaption><\/figure>\n

\u201eMeie Erika\u201c j\u00f5uab kinodesse 13. veebruaril<\/strong><\/em><\/h2>\n

Filmi lavastaja on German Golub, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi (Filmivabrik), kaasprodutsendid Armin Karu (Hansafilm) Toomas Ili (Elisa), Uljana Kim (U.Kim Studio), Marta Romanova-Jekabsone, Inga Pranevska (Amber Land Film) operaator Rein Kotov ja kunstnik Jaana J\u00fcris.<\/em><\/p>\n

Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ,Kultuurkapital, L\u00e4ti Filmifond , Lithuanian Film Centre, National Film Centre of Latvia Tartu Filmifond, Estiko, Viru Filmifond ja Elva Coop. Filmi levitajaks on Hea Film.<\/em><\/p>\n

\"Meie
Foto: Liisabet Valdoja<\/figcaption><\/figure>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em>
\nAvafoto: Liisabet Valdoja<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Veebruaris j\u00f5uab kinodesse spordidraama \u201eMeie Erika\u201c, mis toob ekraanile \u00fche Eesti l\u00e4bi aegade parima sportlase Erika Salum\u00e4e teekonna lastekodut\u00fcdrukust ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks.\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":54998,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[287],"tags":[279],"class_list":["post-54988","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meelelahutus","tag-meelelahutus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54988"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54988\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":54997,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/54988\/revisions\/54997"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/54998"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=54988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=54988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}