{"id":55086,"date":"2026-02-11T16:41:41","date_gmt":"2026-02-11T14:41:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=55086"},"modified":"2026-02-11T17:49:14","modified_gmt":"2026-02-11T15:49:14","slug":"juhan-kilumets","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/juhan-kilumets\/","title":{"rendered":"Juhan Kilumets: sport on v\u00e4ga ilus ja emotsionaalne meelelahutus, aga seda ei tohi v\u00f5tta liiga traagiliselt"},"content":{"rendered":"

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Lembitu Kuuse nimelise allfondi stipendiumi p\u00e4lvis sel aastal ERR-i spordiajakirjanik Juhan Kilumets. Tema puhul on esile t\u00f5stetud rahulik ja inimlik spordik\u00e4sitlust, oskus n\u00e4ha sportlast tulemuste taga ning austus keele ja ajakirjanikut\u00f6\u00f6 vastu \u2013 v\u00e4\u00e4rtused, mida kandis ka Lembitu Kuuse ise.<\/p>\n

Millal sul tekkis huvi spordiajakirjanduse vastu?<\/strong><\/p>\n

Spordihuvi oli mul v\u00e4ikesest peale v\u00e4ga suur. Kuigi minu peres ei ole peale odaviskajast vanaisa suuri sportlasi olnud, tegelesin ise kergej\u00f5ustikuga juba 9\u201310-aastaselt \u00fcsna t\u00f5siselt. Samas n\u00e4iteks vanematega koos me sportimas ei k\u00e4inud.<\/p>\n

Ajakirjandushuvi on aga konkreetselt perekonnast. Mu ema Margit Kilumets on ajakirjanik, aga ausalt \u00f6eldes vaatasin tema t\u00f6\u00f6d ja m\u00f5tlesin, et mina k\u00fcll ei taha ajakirjanikuks saada. K\u00f5rvalt vaadates tundus see v\u00e4ga raske \u2013 lood ei s\u00fcnni iseenesest, ideid peab kogu aeg v\u00e4lja m\u00f5tlema, sageli tuleb kirjutada \u00f5htuti ja \u00f6\u00f6siti ning kogu aeg on t\u00e4htajad ja surve, et peab olema v\u00e4rske, huvitav ja t\u00e4pne.<\/p>\n

Samas kirjutamine ja enesev\u00e4ljendus on mul alati \u00fcsna loomulikult tulnud ning \u00fchel hetkel said sport ja ajakirjandus kokku.<\/p>\n

\"\"
Juhan Kilumets koos kolleeg Helar Osilaga kommentaatoripositsioonil. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Mis sind siis ajakirjanduse osas \u00fcmber m\u00f5tlema sundis?<\/strong><\/p>\n

2011. aastal l\u00e4ksin ema soovitusel ERR-i raadio sporditoimetusse praktikale. Sain aru, et see on koht, kus saan \u00fchendada kaks asja, mis mind tegelikult m\u00f5lemad v\u00e4ga huvitavad. M\u00f5istsin, et ajakirjandust ei ole m\u00f5tet j\u00f5uga endast eemal hoida.<\/p>\n

Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes on see isegi natuke paradoksaalne \u2013 v\u00e4ljastpoolt vaadates on ju v\u00e4ga lihtne \u00f6elda, et \u201ek\u00f5ik on nii loogiline, su ema on ajakirjanik ja muidugi l\u00e4ksid sina ka ajakirjandusse\u201c, aga minu enda jaoks oli see teekond pigem vastupidine. P\u00fc\u00fcdsin vastu punnida, aga l\u00f5puks j\u00f5udsin ikka sinna, kuhu ilmselt pidin j\u00f5udma.<\/p>\n

Oma roll on ka sellel, et meie pere on v\u00e4ga selgelt humanitaartaustaga \u2013 isa on ajaloolane ja kunstiajaloolane, kodus on alati olnud kultuur, ajalugu ja raamatud. Reaalained ei ole kunagi olnud minu jaoks lihtsad, aga keel, m\u00f5tlemine, uudishimu maailma vastu ja soov asju m\u00f5testada on minu tugevused ning ma sain aru, et just need pean enda kasuks t\u00f6\u00f6le panema.<\/p>\n

Praegu t\u00f6\u00f6tad raadio sporditoimetuse juhina. Mis on sind raadios k\u00f6itnud?<\/strong><\/p>\n

Mul on olnud tohutu \u00f5nn kohtuda \u00f5igete inimestega. Minu mentoriteks olid Tiit Karuks ja Tarmo Tiisler \u2013 m\u00f5lemad v\u00e4ga selgelt raadiomehed. Algusaastatel oli otsene juht Taavi Libe. Kokku oli v\u00e4ga hea ja toetav seltskond, kus noort inimest p\u00e4riselt usaldati, aga samal ajal n\u00f5uti ka palju.<\/p>\n

Raadio kui meedium on mind k\u00f6itnud eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et seal on v\u00f5imalik s\u00fcveneda. Kui televisioonis on sageli kaks minutit, et lugu \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, siis raadios saab teha 20\u201325-minutilisi k\u00e4sitlusi, arutelusid ja intervjuusid. See on tohutult v\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n

Lisaks juhit\u00f6\u00f6le teen endiselt samu asju, mida tegin ka viisteist aastat tagasi \u2013 panen kokku spordiuudiste blokke, otsin intervjuusid, teen lugusid ja l\u00e4hen nendega eetrisse. See on mulle v\u00e4ga oluline. Ma ei taha olla ainult korraldaja v\u00f5i juht, vaid ka sisuline tegija.<\/p>\n

Sul on tugev sportlase taust kergej\u00f5ustiklasena. Kuidas on see sind ajakirjanikuna m\u00f5jutanud?<\/strong><\/p>\n

See on tegelikult natuke kahe teraga m\u00f5\u00f5k, aga pigem siiski suur pluss. Eestis on spordiajakirjanike seas \u00fcsna v\u00e4he neid, kes on ise t\u00f5sisemal tasemel sporti teinud \u2013 ja see ei peagi nii olema, aga mul aitab see sportlasi paremini m\u00f5ista. Ma saan aru, mida sportlane mingis olukorras tegelikult l\u00e4bi elab, mida t\u00e4hendab see, kui sooritus ei \u00f5nnestu, kui tehnika laguneb v\u00f5i kui on lihtsalt halb p\u00e4ev.<\/p>\n

\"\"
Juhan Eugene’is legendaarsel Hayward Fieldi staadionil, kus ta sai ka ise paar kiiremat ringi teha. Foto: erakogu<\/figcaption><\/figure>\n

Sa teed ka teles t\u00f6\u00f6d ja kommenteerid suurv\u00f5istlusi. Sind on iseloomustatud rahuliku ja pinget hoidva reporterina. Kui teadlik see stiil on?<\/strong><\/p>\n

See on pigem minu loomulik olek. Mul ei ole kunagi olnud ambitsiooni teha v\u00e4ga teravaid v\u00f5i vastanduvaid intervjuusid. See ei ole minu tee.<\/p>\n

Minu jaoks on alati k\u00f5ige olulisem sportlane kui inimene. Ma tean v\u00e4ga h\u00e4sti, et \u00fckski sportlane ei l\u00e4he kunagi meelega kaotama. Muidugi \u2013 spordiajakirjanik teenib spordis\u00f5pra ja publikul on \u00f5igus k\u00fcsida, miks midagi ei tulnud v\u00e4lja, miks neli aastat t\u00f6\u00f6d ei andnud tulemust. Aga on v\u00e4ga suur vahe, kas k\u00fcsida seda sportlaselt kohe p\u00e4rast v\u00f5istlust, kui emotsioonid on laes ja pettumus v\u00e4rske, v\u00f5i anda talle aega olukorda anal\u00fc\u00fcsida ja r\u00e4\u00e4kida hiljem rahulikult. Minu sisetunne lihtsalt ei luba sportlast p\u00f5rmustada hetkel, kui ta ise on niigi k\u00f5ige rohkem pettunud.<\/p>\n

Sind tunnustati t\u00e4navu Lembitu Kuuse nimelise preemiaga. Mida see tunnustus sulle t\u00e4hendab?<\/strong><\/p>\n

See on v\u00e4ga suur au \u2013 ja mitte ainult seet\u00f5ttu, et see on tunnustus mulle, vaid eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et see on seotud Lembitu Kuuse nimega.<\/p>\n

Mida Lembitu Kuuse isiksus ja tegevus sinu jaoks t\u00e4hendavad?<\/strong><\/p>\n

\"\"
Lembitu Kuuse oli Juhan Kilumetsale suureks eeskujuks.<\/figcaption><\/figure>\n

Mul oli v\u00f5imalus temaga koos t\u00f6\u00f6tada ja see on midagi, mida t\u00e4nased noored ajakirjanikud enam samal moel kogeda ei saa. See, kuidas ta t\u00f6\u00f6tas, kuidas ta suhtus keelde, sportlastesse ja kogu vastutusse, mis selle t\u00f6\u00f6ga kaasneb, oli v\u00e4ga \u00f5petlik. Tema t\u00f6\u00f6eetika oli v\u00e4ga k\u00f5rge. Lembitu oli meister selle k\u00f5ige paremas t\u00e4henduses.<\/p>\n

Ja teine asi, mis on minu jaoks v\u00e4ga oluline \u2013 Lembitu oskas alati olla sportlase poolt. Ka siis, kui anal\u00fc\u00fcs oli kriitiline, ei kadunud kunagi austus sportlase vastu. See on v\u00e4ga suur v\u00e4\u00e4rtus, mida olen p\u00fc\u00fcdnud ka ise oma t\u00f6\u00f6s edasi kanda.<\/p>\n

Heli Kuuse on \u00f6elnud, et Lembitu Kuuse m\u00e4rkis sind vaadates-kuulates: \u201eTemast tuleb silmapaistev reporter\u201c. Kuidas sellist tunnustust tagantj\u00e4rele kuulda on?<\/strong><\/p>\n

See on ilmselt k\u00f5ige suurem tunnustus, mida ma \u00fcldse saanud olen.<\/p>\n

Lembitu ei olnud inimene, kes niisama kiidaks. Ta ei patsutanud \u00f5lale ega \u00f6elnud, et tubli poiss. Kuulda tagantj\u00e4rele, et Lembitu n\u00e4gi minus potentsiaali \u2013 see annab v\u00e4ga hea tunde.<\/p>\n

Stipendium tuli v\u00e4ga \u00f5igel hetkel. Mitte minu karj\u00e4\u00e4ri alguses, aga ka mitte elut\u00f6\u00f6 l\u00f5pus. Tuli selles kohas, kus on juba kogemus, aga v\u00e4ga palju arenguruumi veel ees.<\/p>\n

Mul ei ole kunagi olnud tunnet, et olen n\u00fc\u00fcd valmis v\u00f5i parim. Pigem vastupidi. Olen \u00fcsna enesekriitiline, mul on kahtlusi ja ma vahel ei julge uusi v\u00e4ljakutseid vastu v\u00f5tta. V\u00f5ib-olla ei paista see v\u00e4lja, aga seesmiselt on mul k\u00f5hklusi p\u00e4ris palju.<\/p>\n

Tunnustus annab v\u00e4ga selge sisemise kinnituse, et see, mida ma teen, on olnud m\u00f5testatud.<\/p>\n

\"\"
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Lembitu Kuuse nimelise allfondi stipendium anti \u00fcle Sportland K\u00f5rvemaa Matka- ja Suusakeskuses Kuuse elamusmajas. Foto: Diana Unt<\/figcaption><\/figure>\n

2024. aasta Pariisi ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kajastamisel t\u00f5steti esile sinu oskust k\u00e4sitleda sporti laiemas kultuurilises ja \u00fchiskondlikus kontekstis. Miks on sinu jaoks oluline n\u00e4ha sporti suuremana kui tulemused ja medalid?<\/strong><\/p>\n

Sport on minu jaoks v\u00e4ga selgelt kultuuriline ja \u00fchiskondlik n\u00e4htus. Eriti v\u00e4ikese riigi puhul nagu Eesti, on spordil v\u00e4ga tugev \u00fchendav j\u00f5ud. Need hetked, kus terve riik elab kellelegi kaasa, on erakordselt v\u00f5imsad.<\/p>\n

Samal ajal m\u00f5tlen sageli, et sporti ei tohi v\u00f5tta liiga traagiliselt. See on v\u00e4ga ilus ja emotsionaalne meelelahutus, aga see ei ole elu ise. Mulle v\u00e4ga meeldib, kui sportlased ise ka seda \u00fctlevad, et l\u00f5puks on olemas pere, lapsed, l\u00e4hedased ja palju muud peale medalite. Ma p\u00fc\u00fcan alati hoida seda tasakaalu, et \u00fchelt poolt n\u00e4ha spordi suurt t\u00e4hendust ja emotsionaalset j\u00f5udu, aga teiselt poolt mitte unustada, et tegemist on ikkagi m\u00e4ngu ja v\u00f5istlusega.<\/p>\n

Praegu toimuvad Milano Cortina taliol\u00fcmpiam\u00e4ngud. Mida ol\u00fcmpia sulle t\u00e4hendab ning milline on sinu roll selle kajastamisel?<\/strong><\/p>\n

\"\"
Stipendiumi k\u00e4ttesaamise p\u00e4eval andis Juhan stardipaugu Sportland K\u00f5rvemaa Suusamaratonile. Foto: Diana Unt<\/figcaption><\/figure>\n

Minu jaoks on Milano Cortina ol\u00fcmpia v\u00e4ga s\u00fcmboolne hetk. Sot\u0161i taliol\u00fcmpia ajal olin veel liiga roheline, et ol\u00fcmpiatiimis olla. Vahepeal toimusid taliol\u00fcmpiad, kus ERRil ei olnud kajastamise \u00f5igusi.<\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd \u2013 15 aastat p\u00e4rast seda, kui ma raadios alustasin \u2013 on see minu esimene p\u00e4ris taliol\u00fcmpia, kus osalen kommentaatorina ja ol\u00fcmpiatiimi t\u00e4ie\u00f5igusliku liikmena.<\/p>\n

Kommenteerin m\u00e4esuusatamist, mis on mulle v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane ala, aga kommenteerisin ka juba l\u00f5ppenud segapaaride kurlingut, mis oli minu jaoks t\u00e4iesti uus ja v\u00e4ga t\u00f5sine t\u00f6\u00f6alane v\u00e4ljakutse. Seda enam, et kurlingus tegi Eesti paar ol\u00fcmpiadeb\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n

Kui palju sa ise sporti teha j\u00f5uad ning mis rolli see su elus m\u00e4ngib?<\/strong><\/p>\n

Vahel v\u00f5in s\u00f5pradega padelit m\u00e4ngida, aga \u00fcldiselt olen alati olnud individuaalsportlane. Mulle meeldib \u00fcksinda jooksma minna, teha trepijooksu, m\u00e4kkejooksu ja l\u00f5ike ning vahepeal v\u00e4ikest j\u00f5utrenni. Mul on koduaias p\u00e4ikeseline nurgake, kus ka talvel saab j\u00f5uharjutusi teha. \u00dcritan mitmekesiselt liikuda ning keskmiselt neli korda n\u00e4dalas p\u00fc\u00fcan trennis k\u00e4ia. Korra aastas tahan j\u00f5uda Alpidesse suusatama.<\/p>\n

Trenn on kosutus hingele ja v\u00f5imalus olla oma m\u00f5tetega \u00fcksi, samas ka v\u00f5imalus hoida end f\u00fc\u00fcsiliselt vormis, et jaksaks lastega sammu pidada. Kodus sirguvad 3- ja 7-aastased poisid, kellega k\u00e4ime rattaga s\u00f5itmas ja uisutamas ning kes k\u00e4ivad kergej\u00f5ustikus. Vanem tahab juba m\u00f5nikord issiga koos jooksma tulla ning need on v\u00e4ga ilusad hetked, kui l\u00e4hed koos pojaga s\u00f6rgiringile.<\/p>\n

Tekst: Merilin Piirsalu<\/em>
\nAvafoto: Diana Unt<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Lembitu Kuuse nimelise allfondi stipendiumi p\u00e4lvis sel aastal ERR-i spordiajakirjanik Juhan Kilumets. Tema puhul on esile t\u00f5stetud\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":55087,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,367],"class_list":["post-55086","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-persoonid"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55086","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55086"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55086\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":55097,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55086\/revisions\/55097"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55086"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55086"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55086"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}