{"id":55830,"date":"2026-07-31T09:46:05","date_gmt":"2026-07-31T06:46:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/?p=55830"},"modified":"2026-07-31T09:46:13","modified_gmt":"2026-07-31T06:46:13","slug":"mont-blanc-marathon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/mont-blanc-marathon\/","title":{"rendered":"Mont-Blanc Marathon: rasked t\u00f5usud, v\u00f5imsad vaated ja unustamatu kogemus"},"content":{"rendered":"

Mont-Blanc Marathon<\/a> on \u00fcritus, mis paneb proovile nii jalad kui pea \u2013 ligi 1700 t\u00f5usumeetrit, j\u00e4rsud langused ja Alpide vaated, mis panevad korraga nii ohkama kui \u00f5hku ahmima. Sel suvel said New Balance\u2019i kutsel m\u00e4gijooksul osaleda ka Sportland Eesti<\/a> loovjuht Karel Kaljuste ning br\u00e4ndijuht Pertti Prits, kes otsustasid ette v\u00f5tta 23 km distantsi.<\/p>\n

\"\"Kui Karel ja Pertti New Balance\u2019ilt Mont-Blanc Marathoni kutse said, polnud neil vaja minekut pikalt kaaluda. \u201eKui sellist seiklust pakutakse, siis ei pea kaua m\u00f5tlema,\u201c \u00fctleb Pertti.<\/p>\n

Natuke pikem arutelu oli selle \u00fcle, millist distantsi joosta. Kuna kumbki polnud varem sarnasel m\u00e4gijooksul osalenud, ei teadnud nad, mida oodata. Valida sai 10, 23, 42 ja 90 km distantside vahel.<\/p>\n

\u201eAlgul m\u00f5tlesime, et olgu, jookseme 10 km, aga siis saime aru, et l\u00e4hme ju nii kaugele. L\u00f5puks valisime kesktee \u2013 23 km \u2013, mis osutus v\u00f5rreldavaks maratoni jooksmisega tasasel maal,\u201d selgitab Karel.<\/p>\n

\"\"Tagasi vaadates arvavad mehed, et valisid \u00f5ige distantsi.<\/p>\n

\u201eJ\u00e4in valikuga rahule, sest see oli k\u00f5va enese\u00fcletus. Reaalsuses oleks muidugi 10 km ka paras p\u00e4hkel olnud,\u201c \u00fctleb Pertti.<\/p>\n

Kareli jaoks oli valitud distants samuti piisav v\u00e4ljakutse. \u201eL\u00e4ksin meelega natuke rahulikumalt peale, sest ei teadnud, mida oodata. Kui jooksed Eestis 23-kilomeetrist distantsi ja oled j\u00f5udnud 19. kilomeetrini, tundub, et neli kilomeetrit pole enam midagi. M\u00e4gedes v\u00f5ib aga nende l\u00e4bimiseks kuluda halvimal juhul terve tund, sest rada kulgeb k\u00f5rgel merepinnast ja t\u00f5usumeetreid koguneb v\u00e4ga palju.\u201d<\/p>\n

K\u00f5rvemaalt Alpidesse<\/strong><\/h2>\n

Kuna Karel ega Pertti polnud varem sarnasest \u00fcritusest osa v\u00f5tnud, oli Mont Blanci rajale minek kui pea ees tundmatusse vette h\u00fcppamine. Mehed \u00fctlevad muiates, et Sportland K\u00f5rvemaa Metsajooksu<\/a> t\u00f5usud on suurimad, mis nad varem jooksnud olid. M\u00f5lemad olid k\u00fcll m\u00e4gedes matkamas k\u00e4inud, kuid jooksmisest on see m\u00f5istagi t\u00e4iesti erinev.<\/p>\n

Ettevalmistus oli meestel minimaalne. \u201eMa jooksen stabiilselt, aga eraldi ettevalmistust ei teinud. T\u00f5usutrenne Tallinnas ju v\u00e4ga loota ei olegi, v\u00f5ib-olla linnahalli trepid oleks olnud variant, aga sinna ma ka ei j\u00f5udnud. Pigem lihtsalt hoidsime ennast f\u00fc\u00fcsiliselt samas paigas, kus oleme,\u201c r\u00e4\u00e4gib Karel.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Vaated panid jooksu unustama<\/strong><\/h2>\n

Jooksule anti start Chamonix\u2019s, mis asub Mont Blanci jalamil. Fini\u0161 oli 2000 meetri k\u00f5rgusel m\u00e4gedes.<\/p>\n

\"\"Pertti ja Karel l\u00e4ksid rajale erinevates stardigruppides ning raja esimest poolt kirjeldavad nad kui enam-v\u00e4hem inimlikku. Esimesed kuus kilomeetrit meenutasid tavalist metsajooksu, kuid sealt edasi l\u00e4ks keerulisemaks ning kogu distantsi jooksul kogunes umbes 1600 t\u00f5usumeetrit. \u201eRada kulges m\u00f6\u00f6da m\u00e4ek\u00fclge oru \u00fchest servast teise, nii et tegime \u00fcmber Chamonix\u2019 justkui U-t\u00e4he. Alguses oli \u00f5hutemperatuur m\u00f5nusad 20 kraadi, sest p\u00e4ike j\u00e4i veel m\u00e4gede taha. Kui aga 11. kilomeetril tagasi p\u00f6\u00f6rasime ja rada hakkas j\u00e4rsult \u00fcles minema, oli \u00f5hutemperatuur t\u00f5usnud juba 30 kraadini. See muutis jooksu p\u00e4ris karmiks \u2013 raske rada, palju t\u00f5usumeetreid, suur k\u00f5rgus merepinnast ja lisaks veel kuumus,\u201c meenutab Karel.<\/p>\n

M\u00e4gijooksust j\u00e4id k\u00f5ige eredamalt meelde imelised vaated ja \u00fcritusel valitsenud \u00e4ge meeleolu. \u201eIsegi kui Perttil oli raskem hetk, p\u00fcsis tal naeratus n\u00e4ol. Vaated olid nii ilusad, et poole ajast unustasid jooksmise sootuks. See maaliline \u00fcmbrus ja org olid t\u00f5esti omaette elamus. Tundsid, nagu oleksid sattunud ultra- ja trailijooksjate mekasse ning korraks ka ise \u00fcks neist, isegi kui p\u00e4riselt veel ei olnud. See andis kindlasti lisaj\u00f5udu,\u201c kirjeldab Karel.<\/p>\n

Viimased kilomeetrid panid proovile<\/strong><\/h2>\n

Karel j\u00e4i l\u00f5pptulemusega rahule ja sai oma eesm\u00e4rgi t\u00e4idetud, kuid jooksu k\u00e4igus tuli ette nii m\u00f5nigi raske hetk. \u201eHoidsin k\u00fcll natuke tagasi, sest ma ei teadnud, mis ees ootamas on. J\u00e4rgmine kord olen targem ja saan kogu oma energiajaotust paremini planeerida. Krambid koputasid k\u00fcll \u00fche ja teise jala peale, et kuhu me tulla v\u00f5ime. See oli p\u00e4ris karm ja vahepeal tundsin, et jooksen nagu mingi puujalg. \u00d5nneks k\u00f5ige hullemaks ei l\u00e4inud ja sai ikkagi l\u00f5puni \u00e4ra venitatud.\u201c<\/p>\n

\"\"\u201eMul oli veel selline naljakas hetk, et v\u00f5tsin umbes kilomeeter enne eeldatavat l\u00f5ppu telefoni v\u00e4lja. Vaade oli nii \u00e4ge ja kuna ma tempot enam taga ei ajanud, m\u00f5tlesin, et teen elukaaslasele videok\u00f5ne. \u00dctlesin talle, et hakkan kohe l\u00f5petama, sest kella j\u00e4rgi pidi fini\u0161 olema umbes 400 meetri kaugusel. Kui ma l\u00f5puks kohale j\u00f5udsin, n\u00e4itas kell aga juba 25 kilomeetrit. Olin alates 22,5. kilomeetrist oodanud, et fini\u0161 on kohe j\u00e4rgmise nurga taga, aga seda nurka tuli veel p\u00e4ris kaua oodata,\u201c muigab Karel.<\/p>\n

Perttil j\u00e4i natukene fini\u0161ist puudu, aga suurep\u00e4rase elamuse sai ta sellest hoolimata. \u201eUmbes 20. kilomeetri peal tulin liftiga alla. L\u00f5pp oligi p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcks suur t\u00f5us ja see tappis mind natuke. Emotsioon oli ikkagi super. K\u00f5ige hullemad olid vist hetked, kus sa oled juba kilomeetreid t\u00f5usnud ja m\u00f5tled oma peas, et n\u00fc\u00fcd peab hakkama l\u00e4bi saama. J\u00e4rsku vaatad \u00fcles ja n\u00e4ed neid v\u00e4ikseid sipelgaid, kes on tegelikult su ees olevad jooksjad ning saad aru, kuhu sa veel pead j\u00f5udma. Nendel hetkedel pidi k\u00fcll endaga v\u00f5itlema, et j\u00f5uaks sinna \u00fcles,\u201c meenutab ta.<\/p>\n

Tegelikult ei t\u00e4henda m\u00e4gijooks sellisel rajal sugugi seda, et kogu distants tuleb joostes l\u00e4bida. \u201eIsegi 23-kilomeetrise distantsi v\u00f5itja ei jooksnud kogu aeg. L\u00e4ksin sinna eeldustega, et kui oled ikkagi k\u00f5va mees, siis l\u00e4bid kogu raja joostes. P\u00e4ris kiiresti sain aru, et see ei ole see v\u00f5istlus, kus sa m\u00e4est alla ja m\u00e4est \u00fcles ainult jooksma peaksid,\u201c selgitab Karel.<\/p>\n

Rajal vastutad enda eest ise<\/strong><\/h2>\n

Kuna Mont-Blanci m\u00e4gijooksu n\u00e4ol on tegemist siiski pisut ohtliku ettev\u00f5tmisega, olid \u00fcritusel kindlad reeglid selle osas, mis peab rajal kaasas olema. \u201eEnda varustus pidi kaasas olema \u2013 jooksu seljakott, liiter vett, telefon, vile ja veel m\u00f5ned asjad,\u201c meenutab Pertti.<\/p>\n

Karel r\u00f5hutab, et rajal vastutad sa enda eest tegelikult ise. \u201eVahepeal jooksedki ilma piirdeta m\u00e4ek\u00fclje peal ning raja laius on meeter ja k\u00f5rval on umbes paarsada meetrit vabalangust. Kui sa pole piisavalt vedelikku tarbinud ja keha on suure koormuse all, v\u00f5ib vabalt \u00f5nnetus juhtuda \u2013 v\u00f5id millegi taha kinni j\u00e4\u00e4da v\u00f5i jalga nikastada. Raja k\u00f5rval on k\u00fcll palju inimesi kaasa elamas, aga kunagi ei tea, kus v\u00f5ib juhtuda \u00f5nnetus v\u00f5i kellelgi halb hakata.\u201d<\/p>\n

Matkakepid olid meeste s\u00f5nul jooksu k\u00e4igus asendamatud. \u201eMaailma parim otsus oli see, et ostsime stardieelsel \u00f5htul kepid. Muidu ma ei kujuta ette, mis saanud oleks. Need l\u00e4ksid ikka \u00fcsna alguses k\u00e4iku. Teine raja pool ainult nende najal seal ennast \u00fcles l\u00fckkasidki,\u201c r\u00e4\u00e4gib Pertti.<\/p>\n

M\u00e4gedes loeb \u00f5ige varustus<\/strong><\/h2>\n

\"\"\u00dcrituse peasponsor oli New Balance<\/a>, kelle kutsel Pertti ja Karel v\u00f5istlusel osalesid. \u201eBr\u00e4nd oli kogu \u00fcritusel tugevalt esindatud ning ka meie jooksime New Balance\u2019i varustuses. Saime proovida uusi k\u00f5rgema v\u00e4rvliga maastikujooksup\u00fckse, mis p\u00fcsisid t\u00f5usudel h\u00e4sti paigal ega hakanud puusade \u00fcmbert h\u00e4irima. Jalas olid meil Hierro V9 maastikujooksujalatsid<\/a>. Neid olime juba varem kasutanud, sest selliseks jooksuks tuleb jalatsid enne sisse kanda,\u201c s\u00f5nab Karel.<\/p>\n

\u201eNew Balance tutvustas oma partneritele ka j\u00e4rgmise hooaja maastikujooksukollektsiooni. P\u00e4rast v\u00f5istlust toimus paaritunnine esitlus, kus toodete disainerid tutvustasid meile uusi mudeleid ja r\u00e4\u00e4kisid nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisest,\u201c \u00fctleb Pertti.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kui Karelilt ja Perttilt k\u00fcsida, kas nad v\u00f5taksid sarnasest \u00fcritusest uuesti osa, on mehed selgelt \u00fchel meelel. \u201eMuidugi l\u00e4heksime! Oleksime juba palju targemad ja teeksime v\u00e4ikese vigade paranduse \u2013 tarbiksime rohkem soola ning v\u00f5taksime rohkem vett kaasa. Kindlasti teeme seda uuesti, kui v\u00f5imalus avaneb,\u201c kinnitavad nad.<\/p>\n

Tekst: Rasmus Piirsalu<\/em>
\nFotod: erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mont-Blanc Marathon on \u00fcritus, mis paneb proovile nii jalad kui pea \u2013 ligi 1700 t\u00f5usumeetrit, j\u00e4rsud langused ja Alpide vaated,\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":55831,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[368,120],"class_list":["post-55830","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meie","tag-inimesed","tag-meie"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55830"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55830\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":55843,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55830\/revisions\/55843"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55830"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55830"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}