{"id":84,"date":"2015-03-20T10:16:56","date_gmt":"2015-03-20T08:16:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.sportlandmagazine.com\/?p=84"},"modified":"2017-04-02T08:55:42","modified_gmt":"2017-04-02T08:55:42","slug":"rasmus-magi-maailm-ehk-eesti-spordipere-eriparad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/rasmus-magi-maailm-ehk-eesti-spordipere-eriparad\/","title":{"rendered":"Rasmus M\u00e4gi maailm ehk Eesti spordipere erip\u00e4rad"},"content":{"rendered":"

Teatud m\u00f6\u00f6ndustega \u00fchtib eelkirjeldatud ts\u00fckkel suure osa eestlaste p\u00e4evakavaga. Kuiv\u00f5rd on asi teine siis, kui kontoriroti asemel pidada tippsportlase ametit? Ja suisa terve perega! Piilusime sisse M\u00e4gide ukse vahelt, m\u00f5istmaks, kuiv\u00f5rd spordile p\u00fchendunute elu erineb tavap\u00e4rasest, meie m\u00f5istes normaalsest.<\/p>\n

Rutiini v\u00f5lud ja valud<\/strong><\/p>\n

\u201eKuna praegu on minul trennivaba aeg, siis ebat\u00fc\u00fcpilisus on veelgi ebat\u00fc\u00fcpilisem,\u201c muigab Vana Maailma \u00fcks v\u00e4ledamaid t\u00f5kkejooksjaid Rasmus M\u00e4gi. \u201eKa tippsportlane saab endale lubada nii-\u00f6elda korralist puhkust. Olenevalt sellest, kui andekas keegi on, m\u00f5ni t\u00f5mbab hinge n\u00e4dala, teine v\u00f5ib-olla paar kuud.\u201c<\/p>\n

Praeguseks kolm n\u00e4dalat \u201eluuslanki l\u00f6\u00f6nud\u201c Rasmus kergelt juba januneb trennide j\u00e4rele \u2013 k\u00e4ib pisut oma l\u00f5buks korvpalli patsutamas, proovib paar kala kinni p\u00fc\u00fcda. Hiljemalt novembrist l\u00fckatakse trennimasin taas t\u00e4istuuridel k\u00e4ima.<\/p>\n

\u201eEriti hea \u00e4rkaja ma pole,\u201c kirjeldab Rasmus spordimehe argip\u00e4eva algust, \u201e8\u20139 vahel ajan end \u00fcles. 10.30 trenn, kuni kaks tundi. Koju s\u00f6\u00f6ma. Kella viiest \u00f5htune trenn \u2013 see venib sageli \u00fcle kahe tunni. Koju magama. Nii kuus p\u00e4eva \u2013 p\u00fchap\u00e4ev on vaba.\u201c<\/p>\n

Maris, Eesti 400 m t\u00f5kkejooksu rekordiomanik, noogutab. Venna r\u00e4\u00e4gitud p\u00e4evakava on laias laastus koopia tema omast. \u201eSama p\u00f5nev,\u201c pareerib ta k\u00fcsimuse sama igavast elur\u00fctmist. Varem \u00f5nnestus tal aga intensiivse sportimisega \u00fchendada edukalt ka inglise filoloogia \u00f5pingud \u00fclikoolis. \u00c4rge k\u00fcsige, kuidas.<\/p>\n

Ebaeestlaslikult v\u00e4he nurinat <\/strong><\/p>\n

Kergej\u00f5ustikutreeneritest vanemate Taivo ja Anne t\u00f6\u00f6p\u00e4evade esimene pool kattub laste omaga \u2013 neid, Grit \u0160adeikot ning veel poolt tosinat tudengit juhendades. P\u00e4rastl\u00f5unal kehastuvad nad paariks tunniks Tartu Erakooli kehalise kasvatuse \u00f5petajateks. Edasi v\u00e4iksemate kergej\u00f5ustikus\u00f5prade trenn, siis v\u00e4he suuremate oma, \u00f5htu hakuks taas tippude harjutuskord. Kella kaheksa paiku \u00f5htul saab liialdamata teise kodu tiitlile pretendeeriva Ujula t\u00e4nava spordihoone ukse selja tagant kinni lasta, et see siis uuel hommikul taas avada.<\/p>\n

\u201eM\u00f5ni auk on ikka p\u00e4evas ka, kus j\u00e4\u00e4b aega paberimajandus korda seada. Aga ega seda aega \u00fclearu palju ole k\u00fcll,\u201c tunnistab Taivo spordipedagoogi t\u00f6\u00f6 pingelisust.<\/p>\n

\u201eK\u00f5rvalt kuulates igav, aga tegelikult \u00fcsna p\u00f5nev,\u201c v\u00e4idab Anne, kes valikut tegema sunnituna loobuks pigem pisemate \u00f5petamisest. Seda vaid ajakirjaniku pealepressitud teoorias, sest praegu saavad treenerid oma t\u00f6\u00f6koorma all \u00e4gamata kenasti hakkama. Palgatase, mida meie pedagoogid saavad, seab lihtsalt praeguse paratamatuse. Nurina peale aga aega ei raisata, sest \u201emeil on t\u00f6\u00f6, mis pakub palju r\u00f5\u00f5me\u201c.<\/p>\n

Harva kaduma kippuvat energiat aitab taastada maakodu T\u00fcri kandis. \u201eMinu vanemate talu, kuhu kisub lakkamatu innuga igal n\u00e4dalal\u00f5pul. Saan maad kaevata ja Taivo saab muru niita,\u201c r\u00e4\u00e4gib pereema. \u201eIga\u00fchele t\u00f6\u00f6 vastavalt v\u00f5imetele,\u201c \u00fchmab perepea l\u00e4bi muige. \u201eP\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul, viimasel minutil saab alles koju tagasi.\u201c Rasmusegi kriitika on halvastiteeseldult irooniline.<\/p>\n

\n

\u201eT\u00e4nu sellele, et olen ise sportlasena omal ajal \u00fcle treeninud, tean praegu kuna ja kus neid tagasi hoida. Kui ma vaatan, kui palju Rasmus on n\u00f5us maksimumi v\u00e4lja v\u00f5tmise lootuses end piinama, siis rollide vahetumise puhul ootaks mind ees veel suurem \u00fclekoormus.\u201c
\nTaivo<\/p>\n<\/blockquote>\n

Anne s\u00f5nul v\u00f5iks ehk pisut rohkem aega olla s\u00f5prade jaoks, aga mis seal ikka \u2013 vahel harva siiski \u00f5nnestub. Endise tippjooksjana on Taivo s\u00fcdamel nudiks kahanenud aeg ise sporti teha. Varem oli m\u00f5neski hommikus liigutamiseks sobiv aken.<\/p>\n

Detailidega \u00fcle ei pinguta <\/strong><\/p>\n

Kui s\u00f6\u00f6misr\u00fctm oli Rasmuse jaoks varem juhuslikumatki laadi, siis sel hooajal on mees ise tajuma hakanud, kuiv\u00f5rd \u00f5ige toitumine v\u00f5ib positiivset m\u00f5ju avaldada. Minuti ja grammi pealt siin siiski asjad ei k\u00e4i. Ka men\u00fc\u00fc koha pealt erilisi piiranguid pole, kaalule astumine murem\u00f5tteid ei kaasa.<\/p>\n

\u201eViimasel ajal olen hakanud k\u00f5rgelt hindama kala. Valget isegi rohkem kui punast. Ja hernesupi j\u00e4taks v\u00f5imalusel \u00fcldse valikust v\u00e4lja,\u201c seab Rasmus roogi maitsvuse skaalale. \u201eSeeni ta ka ei s\u00f6\u00f6 \u00fcldse!\u201c Ilme ei reeda, kas \u00f6eldu teeb Marise, usina korilase ja seenes\u00f5bra kurvaks, et vend tema hoidiseid ei meki, v\u00f5i sootuks r\u00f5\u00f5msaks, kuna nii j\u00e4\u00e4b v\u00e4\u00e4rt kraami endale rohkem. \u201eSeenel v\u00f5in k\u00e4ia, aga s\u00fc\u00fca neid v\u00f5i vaaritada \u2026\u201c<\/p>\n

\u00dcldse seni, kuni keegi teine s\u00fcldi valmis nikerdab, hoiab Rasmus end k\u00f6\u00f6gist targu eemale. Ja kui te arvate n\u00fc\u00fcd, et pottide- pannide kuningriik on trafarette j\u00e4rgides ema Anne p\u00e4rusmaa, siis peate uuesti pakkuma. \u201eMina teen salati, Taivo liha,\u201c kostab Anne. \u201eAhjus hautatud erinevad h\u00f5rgutised, need kukuvad tal oivaliselt v\u00e4lja.\u201c \u201eMe pole sellised, kel eesm\u00e4rk k\u00f5ht punni s\u00fc\u00fca lihtsalt s\u00f6\u00f6mise, energia kogumise p\u00e4rast,\u201c lisab Taivo. \u201eNii toit kui ka toidutegemine peab olema nauding. Mitte n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris gurmaanid, aga \u2026 hirveliha n\u00e4iteks oleme enda jaoks avastanud hiljuti. \u00d5rn ja mahlane. T\u00e4na \u00f5htulgi laual.\u201c<\/p>\n

Mitu kalorit, valku v\u00f5i s\u00fcsivesikut k\u00f5hupauna peab koguma, M\u00e4gidel ette rehkendatud pole. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes toetutakse k\u00f5hutundele. Ja ega laagreisse, mida treeningperioodil tuleb Portugalis ja Aafrikas p\u00e4ris mitu ette v\u00f5tta, musta leiba v\u00f5i kohupiima seljas kaasa ju vea. K\u00fcllap pole Vahemerest p\u00fc\u00fctud v\u00e4rske kala ja nektarist n\u00f5retavate apelsinidega leppimine kellelegi meeltmuserdavaks katsumuseks.<\/p>\n

Unistustega ettevaatlikud <\/strong><\/p>\n

Kui varem on Rasmus vankumatu visadusega v\u00e4itnud, et on p\u00f5nnist saati igatsenud sportlase ametit, siis hiljuti paljastus arhiividest teistsugune reaalsus. Eelkooliaegsel taiesel on ta oma k\u00e4ega joonistanud \u2013 tulevikus hakkan p\u00e4kapikuks! Marise lapseajast nii kindlapiirilist t\u00f5endit pole leitud. Veel.<\/p>\n

Lasteaias pole kumbki lastest p\u00e4evagi k\u00e4inud. Hoopis rohkem kiskus ikka vanematega koos trennipaikadesse. \u201eEga see v\u00e4ga lihtne ja lubatud olnud, et veame lapsi t\u00f6\u00f6 juurde kaasa,\u201c meenutab ema. \u201eKorra staadionil juhtus nii, et n\u00e4en pisikest Rasmust tulemas meie suunas ja hetk hiljem on ta kadunud kui maa alla. Kukkus lahtisesse kanalisatsiooniauku. \u00d5nneks polnud see eriti s\u00fcgav, saime ta kohe k\u00e4tte.\u201c<\/p>\n

\"Rasmus-Magi-pere\"<\/a>
Perekondlik pidu p\u00e4rast mullust medaliv\u00f5itu Tamperes. Taivo M\u00e4gi(vasakult), Grit \u0160adeiko, Rasmus M\u00e4gi, Maris M\u00e4gi ning Anne M\u00e4gi.<\/figcaption><\/figure>\n

Taivole meenub juhus, kui Anne oli \u00f5pilastega Rootsis v\u00f5istlustel, aga tilluke Maris eelistas jonnakalt vanaema juurde j\u00e4\u00e4mise asemel olla isaga, kel omakorda k\u00e4ed-jalad t\u00f6\u00f6d t\u00e4is seeriajooksu korraldamisega. \u201eV\u00f5tsingi ta kaasa. Panin staadioniv\u00e4ravasse seisma: \u201eOota siin, kohe tulen!\u201c Nelja tunni p\u00e4rast j\u00f5udsin tagasi,\u201c t\u00f5deb isa.<\/p>\n

Maris m\u00e4letab ja lisab: \u201eIssi oli nii kuri, et ma ei julgenud kuhugi minna. Tal oli niigi palju tegemist ja siis mina pressisin ka end veel kaasa. Ega see mingi trauma olnud. Rutiiniga harjumise trenniks ju igati v\u00e4\u00e4rt seik. Ma sain staadionile \u2013 sinna, kus mulle meeldis. Meeldib seniajani.\u201c<\/p>\n

Pere\u00e4ri erip\u00e4rad <\/strong><\/p>\n

Kuidas siiski spordiperes asi vormiliselt v\u00e4lja n\u00e4eb? Kes on juhatuses, kes t\u00f6\u00f6mesilase rollis? Kuidas raamatupidamise osakond ostujuhiga toime tuleb? Mis kirjadega suvep\u00e4evade s\u00e4rgid tellida? Kuidas t\u00f6\u00f6juubilare premeeritakse,\u00a0arenguvestlusi peetakse? Kas j\u00f5ulureisi saab haiguslehega kinni m\u00e4tsida? Taivo nendib, et nalju k\u00f5rvale j\u00e4ttes on selles vallas \u00fcksjagu k\u00fcsimusi. Kui treenerid on spordiklubi palgal, siis sportlaste endi sotsiaalse kindlustatuse pool on suures plaanis nende enda asi.<\/p>\n

Rasmusel on t\u00e4nu hiljutistele saavutustele ol\u00fcmpiakomitee \u201ekatus\u201c olemas. Marisel paraku mitte. Ise tervisekindlustust ostma t\u00f5tates l\u00f6\u00f6ks eelarvetasakaal k\u00f5ikuma. \u201eMurekohti on. Seda hetke pole veel laagreid organiseerides ette tulnud, et raha kipuks hirmsasti \u00fcle j\u00e4\u00e4ma.\u201c Taivo k\u00f5lab kaalutlev, mitte halav. Kui sellist p\u00e4eva ei tulegi, siis treenerina v\u00f5ib juba praeguses seisus endale kerge pai \u00e4ra teha. Uhkeid lubadusi Eesti mees v\u00e4lja ei \u00fctle, aga enda sees on ilmselt uued, k\u00f5rgemad v\u00f5i s\u00e4ravamad sihid valmis m\u00f5eldud k\u00fcll.<\/p>\n

Kas m\u00f5tet heita see \u201e\u00e4ri\u201c nurka, et saavutada m\u00f5nel teisel alal v\u00e4iksema p\u00fchendumuse pealt suurem tulu, pole siis? \u201eEnam mitte. M\u00f5ned t\u00f6\u00f6v\u00f5idud, Eesti rekordid, on juba tulnud. Treenerina emotsionaalselt poolelt on teatud tasu aastak\u00fcmnete t\u00f6\u00f6 eest k\u00e4es. Ei pea m\u00f5tlema, et oleks v\u00f5inud olla see v\u00f5i teine. Oleme oma tee valinud. Kas k\u00f5ik l\u00f5puks ka mingil moel materiaalselt realiseerub \u2026 see pole ainus m\u00f5\u00f5tkava.\u201c Taivo pilk ristub abikaasast kolleegi omaga, kes kiirustab heatujuliselt j\u00e4rgmist koolitundi andma.<\/p>\n

Hingelt sarnased <\/strong><\/p>\n

Utoopilisest h\u00fcpoteesist, kus \u00fcht\u00e4kki on vahetuses kehad ja hinged \u2013 Rasmusest-Marisest saaks \u00fcle\u00f6\u00f6 treenerid, kel hoolealusteks Taivo ja Anne \u2013, loodetud katastroofi ei kujunegi. \u201eK\u00f5rvalseisjana tundub, et nad on iseloomult \u00fcpris sarnased,\u201c vaeb Anne meesperet. \u201e\u00dcsna \u00fcks sisu, kest vaid m\u00f5nev\u00f5rra erinev.\u201c<\/p>\n

\u201eT\u00e4nu sellele, et olen ise sportlasena omal ajal \u00fcle treeninud, tean praegu, kuna ja kus neid tagasi hoida. Kui ma vaatan, kui palju Rasmus on n\u00f5us maksimumi v\u00e4lja v\u00f5tmise lootuses end piinama, siis rollide vahetumise puhul ootaks mind ees veel suurem \u00fclekoormus,\u201c fantaseerib isa. \u201eL\u00e4heksin vist suure hurraaga peale k\u00fcll. Esimese p\u00e4eva \u00f5htuks oleks ol\u00fcmpiav\u00f5itjad valmis … Ei, tegelikult ma saan meie noortesporti k\u00f5rvalt n\u00e4hes v\u00e4ga h\u00e4sti aru, kuiv\u00f5rd soov k\u00f5ike ja kohe saavutada on meil suisa takistuseks. Huvitav v\u00e4ljakutse igatahes,\u201c ei kohku Rasmus treeneriameti ees p\u00f5rmugi tagasi.<\/p>\n

\u201eNad on v\u00e4ga kannatlikud,\u201c tunnustab Maris vanemaid. \u201eMeil Rasmusega keeks t\u00e4nase p\u00e4eva seisuga emotsioonid liialt \u00fcle. Treenerik\u00fcpsust, eriti v\u00e4iksematega tegelemiseks, j\u00e4\u00e4ks kindlasti vajaka. Iseloomu osas \u2026 miks mitte.\u201c On\u2019s Euroopa tippjooksjaid treenides endal ikka Euroopa tipptreeneri tunne sees? \u201eEga ikka ole k\u00fcll. Samas ei ole meil p\u00f5hjust olnud oma t\u00f6\u00f6d ka h\u00e4beneda. Meile on head \u00f5pilased sattunud. Laagrites teised j\u00e4lgivad ehk silmanurgast meidki. Nagu meie omakorda neid.\u201c<\/p>\n

T\u00f6\u00f6, mis polegi t\u00f6\u00f6 <\/strong><\/p>\n

Kumb lastest ikkagi parem-tublim- usinam on, j\u00e4\u00e4b eeldatult selgeks tegemata. K\u00f5rvuti rajale pole neid enam m\u00f5tet panna. Mingis vanuseetapis sai seda korraks isegi proovida, ent t\u00f5esti korraks. Kuna kummagi loomus ei talu \u00fchtki muud positsiooni peale esimese, krutiti teineteisele \u00e4rategemise soovis tempo nii hulluks, et l\u00f5igutreeninguna m\u00f5eldud harjutuskord kippus luhtuma.<\/p>\n

\u201eRasmusega vaidleme enne trenni \u00e4ra. Milles kokku lepime, seda joont ta trennis hoiab,\u201c kirjeldab isa hoolealuste erinevusi. \u201eMaris l\u00e4heb emotsionaalsemalt igale l\u00f5igule peale. Varem ei taha vaielda, aga trenni ajal ka etteantud kiirustest ei pea. Tema puhul on pisut muret, kuidas p\u00e4itseid peas hoida. Seega on ikka pisut erinevad, mist\u00f5ttu koos samas r\u00fctmis t\u00f6\u00f6d teha p\u00e4ris ei saa.\u201c<\/p>\n

Pere\u00e4ri metafoorist johtuvalt res\u00fcmeed otsides on M\u00e4gid seisukohal, et klassikalisest ettev\u00f5tlusest v\u00f5i veel v\u00e4hem kombinaadist erineb nende mudel diametraalselt. Rasmus on arvamusel, et kui sporti hakata t\u00f6\u00f6ks nimetama, siis j\u00e4\u00e4b \u00fcllatusmomendiks v\u00e4hem ruumi. \u201eMinu jaoks sport t\u00f6\u00f6 ei ole. Isegi kui ma sellest loogikast l\u00e4htudes n\u00e4iks t\u00f6\u00f6tuna.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teatud m\u00f6\u00f6ndustega \u00fchtib eelkirjeldatud ts\u00fckkel suure osa eestlaste p\u00e4evakavaga. Kuiv\u00f5rd on asi teine siis, kui kontoriroti asemel pidada tippsportlase ametit?\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":130,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,97,81,149],"class_list":["post-84","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-jooks","tag-persoon","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15437,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84\/revisions\/15437"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}