\u201eLugusid oleks mul muidugi raamatu jagu,\u201c hoiatab Lembitu ja lisab, et valitud lugusid pole vaja j\u00e4rjestada mingis t\u00e4htsuse-vapustuse j\u00e4rjekorras. Kirjas on need nii, kuidas esimese emotsiooni pealt meelde tulid…<\/p>\n
1.<\/span>\u00a0Andrus Veerpalu esimene tiitliv\u00f5it \u2013 \u00fcldse Eesti suusataja esimene tiitliv\u00f5it. See oli 2001. a maailmameistriv\u00f5istlustel Lahtis. V\u00f5ita varem startinuna 30 km eraldistardist s\u00f5idus kuld 0,2-sekundilise eduga Frode Estili ees! See emotsioon oli v\u00f5imas. Lendasin otse\u00fclekande l\u00f5puks otse \u00fclevalt kommentaatorikabiinist l\u00e4bi suure staadionihoone alla staadionile. Ei olnud mul enam aega vaadata, mis teed pidi minna…<\/p>\n Dopingukontrolli ala l\u00e4bisin ka t\u00e4iskiirusel, joostes. Oleks veel kiiremini saanud, aga igal nurgal h\u00fcppasid soomlased kaela ja \u00f5nnitlesid, nagu oleks see v\u00f5it osaliselt nendegi oma! Ja fini\u0161i juures intervjuupaigas andis Eurospordi reporter kohe esimese inteka \u00f5iguse meile \u2013 neil \u00fcksk\u00f5ik, kas ta j\u00f5uab eetrisse minut varem v\u00f5i hiljem. Meie aga j\u00f5udsimegi veel ETV otse\u00fclekandesse Andrusega otseintervjuu teha!<\/p>\n 2.<\/span>\u00a01996. a ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Atlantas v\u00f5\u00f5rustas tolleaegne EOK president Tiit Nuudi meid Toomas Uba ja kaameramehe Robert Voodiga ol\u00fcmpiak\u00fclas ja s\u00f5idutas meid elektriautoga \u2013 golfiv\u00e4ljakutelt h\u00e4sti tuntud mudel. Ega meie ei saanud ju teisiti, kui salvestasime kaameraga kogu meie uhke teekonna ja kommenteerisime sealsamas, kus olime ja mida n\u00e4gime.<\/p>\n Siis s\u00f5itis meie k\u00f5rvale v\u00e4gev politseimasin \u2013 muidugi t\u00e4helipuga… Kiiresti tehti selgeks, et oleme reeglite vastaselt k\u00e4itunud ja kummalisel kombel saadeti meid ol\u00fcmpiak\u00fclast v\u00e4lja Atlanta liiklusse… Kolm kiirteed \u00fchele ja kolm teisele poole. Nagu kosmoselaevad kihutasid meist vist 50 korda suurema kiirusega m\u00f6\u00f6da Buickid, Lincolnid, Fordid, Chevrolet\u2019d ja mis k\u00f5ik veel… Kuni politseipatrull filmidest h\u00e4sti tuntud laskeasendis meid teelt maha v\u00f5ttis. Karistuseta me j\u00e4ime, aga omaette kaameli ajamine l\u00e4bi n\u00f5elasilma oli k\u00fcla territooriumile tagasi saamine. Aga Ameerika on teatavasti tuhande v\u00f5imaluse maa!<\/p>\n 3.<\/span>\u00a0Pikkade otse\u00fclekannete ajal juhtub ikka \u00fcht-teist. Minu esimeste ol\u00fcmpiareportaa\u017eide ajal t\u00f6\u00f6tasime kadunud s\u00f5ber Tiit R\u00e4\u00e4guga Eesti Raadios, elasime Moskvas ja t\u00f6\u00f6d tegime muidugi suures Ostankino keskuses. Kergej\u00f5ustiku reportaa\u017ei tehes saatsime k\u00e4ijad rajale, t\u00f5stsin mulle tollal suhteliselt tundmatute meeste kohta k\u00e4iva infopaki laua teise otsa ja … sinna see \u00fcha kasvava kultuurikihi alla j\u00e4i. Kuni ilmuvad statkale \u00e4kki need tublid k\u00e4ijad… Pabereid pole, stardiprotokolle polnud meil siis \u00fcle\u00fcldse. Kes see v\u00f5itja on?<\/p>\n Ise r\u00e4\u00e4gin midagi, aga alateadvuses tiksub m\u00f5te \u2013 sinine s\u00e4rk \u2013 see saab olla idasakslasel, v\u00f5ib-olla ka t\u0161ehhil. Ei Ida-Saksa vapp peaks kaugelt silma torkama, j\u00e4relikult t\u0161ehh ja noh, loomulikult \u00fcks favoriitidest Josef Priblinec. N\u00fc\u00fcd on see nimi igavesti pealuu sees. Tiit pani ilmselt sama \u201etehnikaga\u201c paika h\u00f5bedamehe ja pronksiv\u00f5itja h\u00f5iskasime kahekesi koos s\u00fcnkroonis. Pihta saime, aga nahk oli seljas m\u00e4rg, nagu oleks ise 20 kilomeetrit l\u00e4bi kihutanud.<\/p>\n 4.<\/span>\u00a0Kuidas saaks unustada Eesti v\u00f5rkpallikoondise lausa uskumatut v\u00f5itu kodus, Audentese spordihoones 2009. a Euroopa meistriv\u00f5istluste valikturniiril hiljem Vana Maailma meistriks kroonitud Poola \u00fcle! Me v\u00f5itsime tookord \u00fchtlasi valikgrupis esikoha ja p\u00e4\u00e4sesime esmakordselt EM-finaalturniirile. Igat sorti individuaalset tunnustust p\u00e4lvinud \u00fcks maailma tippsidem\u00e4ngijaid Pawel Zagumny t\u00f5stis l\u00f5pupunktide m\u00e4ngimisel ikka ja ainult Mariusz Wlaslyle, kuigi platsil puha staarid olidki. Aga nii oli blokki juba lihtsam ette seada ja eks ole Wlaslygi inimene. Siis kippus h\u00e4\u00e4lgi vist v\u00e4risema ja k\u00e4risema….<\/p>\n 5.<\/span>\u00a0Aastate eest oli Gunnar Klettenbergil niisugune v\u00e4gev ratsu nagu Favoritas. Heast sugupuust hirmsa h\u00fcppev\u00f5imega t\u00e4kk, kes Eestis esimesena ka 2-meetrise k\u00f5rguse \u00fcletas. Aga tal oli \u00fcks viga \u2013 v\u00f5istluste pingelises \u00f5hkkonnas hakkas tagant \u00fcles l\u00f6\u00f6ma. Kahel jalal aga on raske nii kiiresti edasi saada kui neljal jalal. Kuidas Gunnari selg k\u00fcll vastu pidas, on omaette teema. Ja siis v\u00f5itsid nad Tallinnas MK Kesk-Euroopa liiga suure auhinna \u2013 muidugi m\u00f5ista tagus Favoritas ikka hasartselt tagant \u00fcles.<\/p>\n Kohe, kui v\u00f5itjad platsilt tulid, jooksin kaameramehega neile vastu \u2013 kuidas k\u00fcll Favoritas end \u00fcleval peab? Gunnar h\u00fcppas sadulast, alustasime ja mida teeb Favoritas? See metsik t\u00e4kk, kes minut tagasi vaata et viskaks oma ratsaniku seljast, kummardab ja oma pika koonuga silitab minu jalga p\u00f5lvest \u00fcles nagu maailma malbeim kiisu! Intervjuu pilt oli muidugi fantastiline. No see hobune PIDI ju m\u00f5istma, et n\u00fc\u00fcd sai ta millegi suure ja kiiduv\u00e4\u00e4rsega hakkama!<\/p>\n 6.<\/span> K\u00fcll tahetakse elus k\u00f5ike ette n\u00e4ha, spordis muidugi ka. Enne Ateena ol\u00fcmpiam\u00e4nge, 2004. aasta suvel korraldas EOK ajakirjanikele erinevate alade sportlaste- treeneritega hommikus\u00f6\u00f6ke (meie naersime veel, et l\u00e4heme aga j\u00e4lle \u201ekodutute\u201c hommikus\u00f6\u00f6gile). Kergej\u00f5ustiklastega kohtumise j\u00e4rel istusime veel v\u00e4iksema seltskonnaga koos, kui \u00e4kki v\u00f5ttis jutuotsa \u00fcles meie hulgast vara lahkunud Aleksander Tammert seenior. Ja \u00fctles s\u00f5na-s\u00f5nalt (ikka oma teada- tuntud m\u00f5nusa aktsendiga): \u201eTead, minu poiss saab Ateenast pronksi, kuigi tegelikult on ta neljas.\u201c Ja p\u00f5him\u00f5tteliselt nii ju l\u00e4kski. Vana Sass oleks ka oraaklina v\u00f5inud leiba teenida!<\/p>\n 7.<\/span>\u00a0\u00d5udne \u00fcleelamine oli 2007. a suusatamise MM-il Sapporos. Oma esimese poja pulmas, just enne v\u00e4ljalendu Jaapanisse, olin vist k\u00fclma saanud, mis on omaette haruldane ja harjumatu juhus. Juba lennu ajal kippus asi kehvaks kiskuma. Sain kokku veel Austria eest v\u00f5istleva Mihhail Botvinoviga, kes oli just samas seisus. Temal l\u00e4ks aasta t\u00e4htsaim v\u00f5istlus nurja ja minul ju ka \u2013 h\u00e4\u00e4l kadus \u00e4ra…<\/p>\n Sprindi tegin veel \u00e4ra. Kommentaatorikoht oli vabas \u00f5hus ka. Mingi kange lik\u00f6\u00f6r oli mul k\u00f5rval, niikaua kui h\u00e4\u00e4lt j\u00e4tkus, r\u00e4\u00e4kisin. Kui hakkas \u00e4ra minema, panin j\u00e4lle kl\u00f5maka. \u00dclekande tegin l\u00f5puni, aga energiakulu oli niisugune, nagu poleks n\u00e4dal otsa mingit kangemat kraami suu sisse v\u00f5tnudki. Aga paari p\u00e4eva p\u00e4rast saabus vaikus… Kuum \u00f5lu meega t\u00f5i h\u00e4\u00e4le aga l\u00f5plikult tagasi. Mis teha, reporter peab oma t\u00f6\u00f6vahendi h\u00e4\u00e4le alati vormis hoidma.<\/p>\n 8.<\/span>\u00a0Jaapanis, 1998. a Nagano ol\u00fcmpialt on meeles ka \u00fcks vahva kohtumine. \u00d5ieti k\u00fcll juba m\u00e4ngudej\u00e4rgselt vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamiselt Tokios. Olime seltskonnas saatkonnat\u00f6\u00f6tajate ja kohalike VIP-idega m\u00f5nda aega inglise keeles vestelnud. Siis saabus hetk, kus pidime end tutvustama. Minu k\u00f5rval ulatab noorem h\u00e4rrasmees nimekaardi ja lisab \u2013 Kuuse. Mina muidugi v\u00e4lkkiirelt vastu \u2013 No, I\u00b4 m Kuuse. Ja annan oma kaardi. Tema seda ikka veel vaatamata, et tema on Kuuse.<\/p>\n Siis sai suure nalja ja naeruga selgeks, et kaks Kuuset, Mark ja Lembitu, olid Tokios kokku saanud. Tema t\u00f6\u00f6tas \u00fches Jaapani suurpangas ja eesti keelt praktiliselt ei k\u00f5nelnud. K\u00fcll aga v\u00f5ttis ta kohe k\u00f5ne isale Austraaliasse. Vana r\u00e4\u00e4kis uskumatult puhast eesti keelt, aga \u00fchiseid juuri me ei leidnud \u2013 nemad olid p\u00e4rit L\u00e4\u00e4nemaalt, mina aga olen ju Rakverest.<\/p>\n 9.<\/span>\u00a0Olen nakatunud niisugusesse kirge, et v\u00f5istlustelt ja igast paigast, kus ikka pikemalt tegutseda olen saanud, olen ostnud \u00f5llekannu \u2013 muidugi vastavate kirjade ja pildiga. Neid on aegade jooksul ligi sada kogunenud. 1998. a Nagano m\u00e4ngude \u00f5llekannu mul aga pole. Otsisin seda kaua \u2013 aega ju ka polnud. Aga suurimas ametlike suveniiride kaupluses oli ta olemas. Valge, nagu oleks sulalumest kokku pandud. K\u00e4epidemeks oli kullakarvaline suusah\u00fcppaja.<\/p>\n Mitte keegi ei l\u00e4henenud ka sellele vitriinis aukohal olnud kannule. Mitu korda k\u00e4isin selle kannu juures ja siis naersin omaette \u2013 n\u00fc\u00fcd on siis ihnsuse piir k\u00e4es. Meie rahasse \u00fcmber arvutatult maksis see \u00fcle viie tuhande krooni! Ja aasta oli 1998. Nii j\u00e4igi see kann mul ostmata. Kas on kahju? N\u00fc\u00fcd muidugi on, aga siis oli veidi teine aeg.<\/p>\n 10.<\/span>\u00a0Ei ole nii s\u00fcgavalt \u00f5udset pilku n\u00e4inud, kui Mika Myllyl\u00e4l 2001. a suusatamise MM-il Lahtis. Olin kutsutud ainsa v\u00e4lisk\u00fclalisena Soome koondise nn medalikohvile. Andrus Veerpalu oli just maailmameistriks tulnud. T\u00e4nasin l\u00fchikeses k\u00f5nes h\u00f5imurahvast, \u00f6eldes k\u00f5ige muu k\u00f5rval, et ju tundsite teie ka veidi heameelt meie h\u00fcmni kuulates nagu meie aastak\u00fcmneid nende \u201eMaammelaulu\u201c kuulates. Ning muidugi soovisin edu.<\/p>\n Ja siis tabasin endalt Mika pilgu. Olime temaga nii m\u00f5nigi kord kohtunud ja jutustanud, aga see oli niisugune pilk, nagu oleks ta surmasuus v\u00f5i tonti n\u00e4inud… Paar p\u00e4eva hiljem oli asi kogu maailmal selge. Mika teadis seda juba siis, aga see \u00f5htu oli veel nagu pidu katku ajal. See dopinguskandaal r\u00e4sis kogu suusasporti, k\u00f5ige enam aga Soome rahvast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u201eLugusid oleks mul muidugi raamatu jagu,\u201c hoiatab Lembitu ja lisab, et valitud lugusid pole vaja j\u00e4rjestada mingis t\u00e4htsuse-vapustuse j\u00e4rjekorras. Kirjas\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":165,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[80,293,81,149],"class_list":["post-89","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-elustiil","tag-elustiil","tag-muu-ala","tag-persoon","tag-sport"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15436,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/89\/revisions\/15436"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media\/165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=89"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sportland.ee\/magazine\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=89"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}