Novembri alguses tähistas renoveeritud Kääriku spordikeskus oma 75. juubelit konverentsiga. Esimesel päeval arutati sporditurismi üle ning teisel räägiti teaduse ja spordi koostööst ning innovatsioonist tehnoloogia vallas. Keskuse juhataja Kristjan Karis jagas lahkelt oma muljeid toimunust.
Kristjan, räägi palun lähemalt, millist tüüpi konverentsiga oli tegu?
Peamine põhjus konverentsi kokkukutsumiseks oli meie 75. juubeli väärikas tähistamine koos Kääriku sõpradega. Meie nägemus oli pöörata konverentsi ja juubeliga rohkem tähelepanu Kääriku ja laiemalt Eesti spordi tulevikule ning mitte meenutada vaid väärikas eas keskuse pikka ajalugu. Kolm põhiteemat olid sporditurism, sport ja teadus ning sport ja innovatsioon. Kõikide teemade puhul oleme oma keskuse näitel aru saanud, et just need punktid vajaksid kõige rohkem tähelepanu, kui vaadata Eesti spordi tulevikku.
Korraldusliku poole pealt sujus kõik ilusti. Elekter ei läinud kordagi ära, mida kahjuks Käärikul siiski kohati juhtub ning esimesel päeval oli ka saal maksimaalselt täis, umbes 150 inimest. Samuti tegi Postimees live ülekande, mida jälgis vahelduvalt kuni 100 huvilist korraga.
Väga spetsiifilisi teemasid püüdsime ettekannetes vältida, aga eks iga esineja fokusseeris oma sõnavõttudes enda jaoks kõige olulisemad punktid. Kokkuvõttes võib rahule jääda, sest käsitletud teemad pakkusid laias laastus kõigile kuulajatele huvi.
Käärikul on tänasel päeval, ning tulevikus loodetavasti veelgi rohkem võimalusi, et ühendada sporditegemine teadustööga ehk teha sporditeadust või innovatsiooni. Usun, et nii mõnedki esinejad tekitasid kuulajates huvi, et teha laiemat koostööd teaduse vallas.
Kes olid kohale tulnud?
Ikka spordi ja Käärikuga seotud inimesed. Väga oluline, et saime üle pika aja jälle spordirahva kokku, sest selliseid mõttekodasid ülearu tihti just ei toimu. Kuna konverents kestis kaks päeva, siis arutati ka vabal ajal väiksemates gruppides mitmeid teemasid väga isukalt.
Kas lisaks mõttetööle ja pidulikule osale jäi aega ka spordiks?
Ikka. Teisel hommikul sai kasta end karastavasse Kääriku järve või minna väikesele metsajooksule. Samuti olid osalejatele broneeritud massaažid ning sai ennast liigutada joogarühmas. Jõusaal oli kõigile avatud kogu konverentsi vältel.
Mida sa sooviksid räägitust lähemalt välja tuua?
Igal sessioonil olid oma eesmärgid. Sporditurismi valdkonnas soovisime nii kuulajatele kui ka üldsusele näidata, et sporditurism ei ole vaid sündmusturism. Mitte vähendades sündmusturismi olulisust, aga sporditurismi alla kuuluvad ka laagrid ja nn tavaharrastajad. Kui minnakse Soome suusatama, siis see on ju ka sporditurism. Sündmuste kõrval võiksime Eestis rohkem tähelepanu pöörata laiemale sportimisele ja selles osas ka andmete kogumisele. Täna puudub hea ülevaade sporditurismi statistikast.
Kuna konverentsil olid esinejate hulgas ka Tartu Ülikooli rektor ning mitmed teadlased, saime ülikooliga paika mitmed lähtepunktid, et teha oluliselt tihedamat koostööd sporditeaduste vallas. Tegime n-ö tagatoa otsuseid. Tihedam koostöö ülikooliga oli meie jaoks üks konverentsi põhieesmärke.
Mulle endale, ja võibolla ka mõnedele kuulajatele, jättis kõige sügavama mulje ettekannete osa, mis keskendus spordi innovatsioonile tehnoloogia valdkonnas. Dror Briger Iisraelist näitas väga hästi, kuidas innovatsiooni abil saaks ka finantsilisi võimalusi parandada, olgu need ülekanded või erinevad turundusteemad.
Kui räägime sporditurismist, siis kas turismi- ja spordiinimesed suhtlevad Eestis omavahel piisavalt?
Konverentsile oli kutsutud peamiselt spordirahvas. Koostöö on alati kahepoolne. Spordiinimesed peavad rohkem suhtlema nii turismiinimestega kui ka näiteks teadlastega. Samuti vastupidi. Eesti võiks olla rohkem sporditurismi sihtriik ja me võiksime sellesse ka ise laiemalt uskuda ja seda uhkelt kuulutada. Meil on oma plussid, nagu palju puutumata loodust, väga heal tasemel spordirajatised ja tugiteenused.
Kui rääkida sporditurismist väljaspool sündmusturismi, siis sport vajaks väga palju brändingut. Ega ka meie lähinaabrid pole ülemäära hästi kursis meie võimalustega. Siin on veel lai tööpõld ees.
Andmete kogumisega tuleb kindlasti rohkem tegeleda, mitte lugeda vaid ööbijate arvu. Me ei peaks spordist rääkima vaid saavutuste najal või kui terviseedendusest, aga peaksime näitama seda, kui palju see riigile sporditurismi näol raha sisse toob.
Kuidas osalejad rahule jäid ja mida nad kõige rohkem hindasid?
Kääriku kohta lähevad esmakordsete külastajate suust kindlasti jutud liikvele, sest tingimused mitmesugusteks sporditegevusteks ja vaba aja veetmiseks on ju väga head.
Vestlustes tuli kõige rohkem välja, et päriselt tuleb hakata rohkem tegelema sporditeaduste ja innovatsiooniga. Kohe homme ei juhtu midagi, see on pikem tee, mille esimesi samme alles astume. Kõikide alaliitude, EOK, kultuuriministeeriumi ja teiste ühine arvamus tundus olevat, et kiiresti tuleb asuda olukorra kaardistamisele.
Olles ise riigi osalusega sihtasutus, peame mõtlema alati natukene laiemalt ja juhtima tähelepanu spordi valupunktidele. Konverentsil saime ka tunnustuse, et väärime Team Estonia treeningkeskuse ametlikku nime, mis omakorda annab võimaluse laiemaks turundustegevuseks. See on ka sõnum koondistele, et olete meile alati oodatud.
Räägi palun konverentsivõimalused üle.
Kellel tekkis mõte minna meeskonnaga looduse rüppe, siis lisaks suurepärastele võimalustele ööbimiseks, toitlustamiseks, sportimiseks ja nostalgilisteks ajarännakuteks on Käärikul võimalus läbi viia tõeliselt kõrgetasemelisi konverentse ja seminare. Keskuses on neli erineva suurusega seminariruumi ja konverentsisaal, mis on kõik sisustatud vajaliku tehnika ning koosolekute ja kaugtöö jaoks sobivate seadmetega.
Praegu ootame lund, mis tooks keskusesse rohkem tavaharrastajaid. Välisturgudel oleme näo pööranud kolmes suunas – Läti, Leedu ja Soome.
Kui spordil läheb üldises mõttes hästi, siis läheb ka meil keskusena hästi. Olgu siis tegu sporditurismiga laiemas plaanis või asukoha turismiga, sest Kääriku on looduse ja rajatiste poolest väga unikaalne kompleks.
Tutvu võimalustega ja mine ise kohale: www.kaariku.ee/et
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Kääriku spordikeskus
CFC Spordiklubi tähistab tänavu juba 20. juubelit