Kultuuriministeerium on 2023. aasta kuulutanud liikumisaastaks. Selle eesmärk on suurendada teadlikkust regulaarse liikumise vajalikkusest, kasvatada huvi liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside vastu ning suurendada seeläbi regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis.
Üks liikumisaasta eestvedajatest Renna Nelis, on lahkelt nõus sellest tänuväärsest ettevõtmisest lähemalt rääkima. Aastate eest alustas Renna tööinimese elu just Sportlandis, ettevõtte asutajate ja omanike Anti Kalle ning Are Altraja assistendina, ning sealt sai naine palju väärtuslikke kogemusi, mis hilisemas karjääris kasuks tulid.
Rennale pole ka spordikorraldus võõras teema: liikumisüritusi on ta korraldanud juba aastast 2000. Algus sai tehtud Tallinna sügisjooksu organiseerimisega Rocca al Mares, millest on nüüd välja kasvanud Eesti suurim rahvusvaheline liikumissündmus Tallinna maraton, kus rekordaastal 2018 osales ligi 24 000 jooksjat. Kokku on Renna aidanud korraldada üle 500 spordisündmuse ning pannud liikuma üle poole miljoni inimese!
2022. aastast töötab tegus naine sihtasutuses liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on Eestis liikumisharrastust edendada, tervislikke eluviise propageerida ja viia Eesti lähemale Põhjamaade tasemele. Neis riikides liigub aktiivselt 2/3 elanikkonnast meie 1/3 vastu. „Just võimalus, et saan liikumisharrastuse edendamisse panustada riiklikul tasemel, ajendas mind uut väljakutset vastu võtma,“ seletab Renna. „Kindlasti ei ole see kerge, sest võluvitsa, mis mitteaktiivse inimese liikuma paneks, ei ole, seetõttu on meie jaoks paras pähkel, kuidas inimene mugavustsoonist välja tuua.“
Hakkame liigutama!
Kuidas siis liikumisaasta eestimaalasi diivanil istumist hülgama innustab? Koostöös partneritega pakutakse aasta jooksul üle Eesti põnevaid võimalusi. Proovida saab erinevaid treeninguid ja liikumisviise, alates tasuta suusatundidest kuni välijõusaalide kasutamaõppimiseni. Koostöös peitub jõud ning partnereid on palju ja erinevaid: maakondlikud spordiliidud, kohalikud omavalitsused, avalik sektor, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonid, spordiürituste korraldajad ning kultuuri- ja haridusasutused.
„Soovime inspireerida eelkõige mitteaktiivseid eestimaalasi regulaarselt liikuma, tutvustades iga kuu lihtsaid ja kõigile kättesaadavaid võimalusi hea enesetunde ja tervise nimel füüsilise aktiivsuse hoidmiseks,“ selgitab Renna.
Igas kuus uus fookus
Liikumisaasta on jagatud teemakuudeks. Eesmärk on pakkuda igal kuul välja sündmusi, mille käigus saab pere ja sõpradega liikumisest rõõmu tunda, selleks suurelt ettevalmistumata. Jaanuaris olid tähelepanu keskmes näiteks suusatamine ja talverõõmude nautimine. Koostöös partneritega andsid Eesti parimad suusatreenerid üle riigi tasuta suusatunde. Tundidesse olid teretulnud nii algajad kui ka edasijõudnud suusasõbrad.
Veebruaris kutsus liikumisaasta kõiki üles lihtsalt värskes õhus liikuma – enda ja vabariigi terviseks. Üle Eesti toimusid mitmed rahvamatkad ja muud liikumisalgatused ning igaüks leidis endale sobiva ja jõukohase viisi, mille käigus liikumisest rõõmu tunda.
Märtsis on liikumisaasta fookuses liikumine töökohal ja koolis. Kõiki inimesi kutsutakse avastama erinevaid lihtsaid liikumisvõimalusi, mida saab rakendada töö- või koolipäeva ajal.
Eestlastel on liikumisharjumustes veel arenguruumi
Kuidas aga Eestis asjad üldiselt on? Kas keskmine eestlane on tubli tervisesportlane ja aktiivne liikuja? Renna nendib, et kahjuks pole numbrid sugugi rõõmustavad – üle poole Eesti elanikest ei liigu piisavalt. Kultuuriministeeriumi tellimusel ning ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel 2021. aastal valminud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest. Sagedamini kui kord nädalas tegeleb liikumisharrastustega vaid 37% elanikest. Protsent väheneb vanuse kasvades: 18–34-aastastest liigub sagedamini kui kord nädalas 46%, 35–49-aastastest 40% ning 50–75-aastastest ainult 29%.
Nagu paljudes teisteski riikides, on ka Eestis probleemiks laste ja noorte vähene liikumine. Uuringud näitavad, et laste liikumisaktiivsus väheneb just nädalavahetusel. „Koolis on vähemalt kaks liikumistundi nädalas kohustuslikud, aga nädalavahetustel, kui motiveerijaid ei ole ning lapsevanemad eeskuju ei näita, väheneb kahjuks olulisel määral ka laste liikumisaktiivsus,“ avab Renna uuringu tagamaid.
Kui palju peaks sporti tegema?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaksid täiskasvanud tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 2,5–5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1–2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning eelkõige vähendada istudes veedetud aega.
Lastel ja noortel soovitab WHO liikuda iga päev vähemalt ühe tunni mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks vähemalt kolmel päeval nädalas teha tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.
Mida teha, kui pole kunagi sporti teinud, tahaks alustada, aga ei tea, kuidas? Renna soovitab, et alustada tuleks väikeste sammudega. „Kui liikumisharjumust pole, siis tuleks see järk-järgult tekitada. Nii tekivad liikumisest positiivsed emotsioonid, heaolutunne suureneb ja tervis paraneb.“
Algust võiks teha lihtsate liikumisviisidega, nagu kõndimine. Võib ju minna jala tööle või parkida auto töökohast veidi kaugemale. Kõige olulisem on järjepidevus. Renna rõhutab, et koostegemisel on suur jõud. „Võimalusel võiks kõnniringe teha koos kaaslasega – see lisab motivatsiooni, et end toast välja ajada!“
Tean, et Renna ise on tubli tervisesportlane ning pärin, mis teda külmal ja pimedal talvepäeval liikuma innustab. „Mind innustab eelkõige suurepärane enesetunne, mis tekib pärast spordiga tegelemist. Kindel on, et pärast liikumist olen rõõmsameelsem ja rahulikum ema, õnnelikum kaaslane, positiivsem kolleeg ning endaga rahul ja tasakaalukas inimene,“ ütleb ta.
Liikumisaasta algatustega ühinemine on lihtne
Liikumisaasta tegevustega ühinemiseks piisab vaid sellest, et hakata lihtsalt ennast regulaarselt liigutama. „Kes ei soovi, ei oska või ei jaksa, ei pea kohe trennidega alustama. Esialgu aitab ka see, kui hakata järk-järgult oma istumisaega vähendama: liikuda rohkem jala, võimalusel seista rohkem püsti, teha tööl liikumispause, rohkem jalutada ning kasutada lifti asemel treppi,“ jagab Renna nõuandeid.
Tegevustega on oodatud ühinema ka kõik organisatsioonid, kes soovivad anda oma panuse Eesti inimeste regulaarse liikumisharjumuse kujundamisse. Liikumisaasta tiim kutsub kõiki üles algatama aasta jooksul enda võimaluste kohaselt uusi liikumakutsuvaid üritusi.
Rohkem infot: liikumisaasta.ee
Tekst: Ingrid Eomois
Avafoto: Sandra SĂĽsi
Personaaltreener Kadri Paat: püsivus on edu võti