Joogaõpetaja ja coach Maarja Kaseväli usub, et sport hoiab pea selge ja toetab tervist. Lisaks annab sport igaühele võimaluse seada endale jõukohased eesmärgid.
„Sport tuli minu ellu 6. klassis. Pea kõik mu klassikaaslased käisid sel ajal tantsutrennis ning tegelikult tahtsin samuti sinna minna, aga arvasin, et poole aasta pealt ei saa seda teha. Siis ütles üks sõbranna, et tema käib kergejõusikus ning selle trenniga tundus sobiv igal ajal liituda, nii läksingi sinna,“ meenutab ta. „Hakkasin 4-5 korda nädalas kergejõustikku tegema ning mitmed tolleaegsed trennikaaslased on tänaseni minu lähedased sõbrad,“ lisab ta.
Kuigi vahepeal oli Maarjal sporditegemises seljaprobleemide tõttu paus, on tänaseks mured kadunud ning naine ei kujuta ette, et liikumist ja trenni tema elus ei oleks. „Ma ei tea, kuidas oleks võimalik hästi ja mõttega igapäevast tööd teha, kui ma sporti ei teeks. Sport aitab hoida pea selge ja ennast ümber lülitada – kui päevatöö on tehtud, siis võtad enda jaoks aja ja lähed trenni. Pärast seda saab õhtu alata,“ ütleb ta ning lisab: „Muidugi toetab sport igatpidi ka füüsilist tervist.“
Jooga abil valust vabaks
Aastaid tagasi aitaski tal seljavaludest võitu saada just liikumine, täpsemalt jooga. „Alguses mulle jooga isegi ei meeldinud, aga hakkasin sellega tegelema sõbra soovitusel ning kui joogaharjutusi tegin, siis seljavalu ei olnud, kui ei teinud, tuli valu tagasi. Aja jooksul muutus jooga elu loomulikuks osaks ja hakkas nii palju meeldima, et olen nüüd ise joogaõpetaja,“ räägib Maarja.
Tänaseks on ta joogatanud seitse aastat ja nendest kaks viimast ka teistele tunde andnud. „Tegelen vinyasaga. See stiil meeldib mulle, sest on üsna reeglite vaba. Selles ei pea liikuma alati sirgjooneliselt ega tegema harjutusi kindlas järjekorras, on vabadus lihtsalt voolata ning teha seda, mida keha tahab teha,“ kirjeldab ta.
Jooga pole aga ainus asi, mis aitab Maarjal heas vormis püsida. „Minu nädalas peab olema kolm J-i, isegi siis, kui on hästi kiire,“ ütleb ta. „See tähendab: jooga, jooksmine ja jõusaal. Esimene arendab painduvust ja loomingulisust, teine vastupidavust ja kolmas jõudu.“
Aitab suurt pilti näha
Spordiga tegelemine ja jooga õpetamine on Maarja jaoks hobi, sest igapäevatööna tegeleb ta coaching’uga olles spetsialiseerunud juhtidele, tiimijuhtidele ja müügiinimestele. Ta annab nõu, kuidas teistest paremini aru saada, kuidas ennast paremini väljendada ning aitab mõista, kuidas välja öeldud sõnad teisi mõjutada võivad. „Inimesed teavad enamasti ise ka, mida tegema peavad, aga vahel on tempo nii kiire, et ei suuda enam asjades korralikult orienteeruda ja ajusopist vajalikku välja noppida. Siis on hea, kui saab kellegagi läbi arutada, kuidas mingites olukordades tegutseda. Vahel tulebki coach’ina küsida väga lihtsaid või isegi rumalaid küsimusi, sest need toimivad inimese jaoks hästi silmi avavalt,“ kirjeldab ta pisut oma töö olemust.
Eesmärgid viivad edasi
Suur osa Maarja tööst on seotud inimeste motiveerimisega, seda läheb tarvis nii joogaõpetaja kui coach’i ametis. Seepärast teab ta hästi, et inimese paneb liikuma eesmärk, mille suunas minna. Praegune aeg ongi tema meelest sellepärast veidi keeruline, et igapäevaseid eesmärke ei ole enam nii lihtne leida. „Ilma eesmärgita hakkab inimesel igav ja kõik tundub natukene mõttetu. See on üks suur põhjus, miks koroonaaeg on raske, sest me ei saa seada eesmärgiks, et töötame kõvasti kolm kuud ja siis sõidame puhkusele. Paljusid toredaid asju, mille nimel oleme varem tegutsenud, ei saa praegu sihiks seada,“ ütleb Maarja. Siiski soovitab ta võimaluste piires endale eesmärk panna, sest see annab tahtmise tegutseda ja edasi liikuda.
Miks eesmärgid ei täitu?
Paraku pole alati nii, et võtad endale eesmärgi ning see täitub võluväel. Maarja sõnul on kolm peamist viga, miks kohe oma sihtideni ei jõuta. Esiteks ei toimi asjad siis, kui eesmärk pole piisavalt selge. Näiteks tahad kaalust alla võtta, aga pole paika pannud, mis ajaks mitu kilo peaks kadunud olema ega läbi mõelnud, mida selleks tegema peaks, et soovitud kaalunumbrit saavutada. Teiseks kipub siht silme eest kaduma, kui sa ei näe seost tegevuse ja tagajärje vahel – näiteks käid küll kolm korda nädalas trennis, aga kaalunumber on ikka täpselt sama. Kolmas põhjus on see, et sa tegelikult ei tahagi seda eesmärki nii väga. Näiteks soovid küll mahtuda paar numbrit väiksematesse riitesse, aga veelgi rohkem tahad igal sünnipäeval süüa kaks koogitükki.
Seega, kui tahad, et eesmärgid täituksid, siis pane need paika väga selgelt. Samuti mõtle läbi, mida sa pead tegema, et nendeni jõuda ning mis on asjaolud, mis eesmärkide täitumist takistavad. Hea oleks ka veenduda, kas sa ikka tahad päriselt seda, mida arvad end tahtvat.
Mis aitab eesmärke saavutada?
Õnneks on olemas mõned head nipid, mis aitavad eesmärke saavutada. Ka Maarja kasutab neid ning on lahkesti nõus jagama. „Mulle meeldib kasutada eesmärgi kaarti, kuhu kannan peale asjad, mida tahan igapäevaselt või teatud kordi nädalas teha. Kui see asi on tehtud, siis saab vastavasse kasti linnukese teha ning kui järjest linnukesi teha, siis ühel hetkel näed, et oled juba nii palju asju ära teinud ning oledki motiveeritud neid edasi tegema, sest kahju on tekkinud head harjumuse mustrit rikkuda,“ kirjeldab Maarja.
Tema sõnul toimib ka see, kui leiad kellegi, kes tahab sama eesmärki saavutada sama palju või natukene rohkem kui sa ise. Sellisel juhul veab teine oma entusiasmiga ka sind kaasa.
Kolmas nipp on oma eesmärk kõva häälega võimalikult paljudele välja öelda. „Kui on vaja teha üks kord midagi, mis nõuab pingutust, siis räägi sellest hästi paljudele inimestele. Siis on hiljem lihtsam see asi ära teha, kui hakata mitmetele inimestele selgitama, miks ma seda ei teinud,“ leiab ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Sportland / erakogu
Annika Sakkarias soovitab raskuste korral oma eesmärgid ringi vaadata