TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid esimest korda EM-il! | Sportland Magazine

Jaga „TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid esimest korda EM-il!“

TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid esimest korda EM-il!

Tallinna Tehnikaülikooli tantsutüdrukud ja saltopoisid on viimased kaheksa kuud näinud korralikult vaeva, et end seni suurimaks väljakutseks väga hästi ette valmistada – saabuval nädalavahetusel asuvad nad Helsingis Eesti eest tulle cheerleading’u Euroopa meistrivõistlustel.

Suurvõistlusel osalemine on seitsmekordsete Eesti meistrite jaoks seni tõsiseim väljakutse, kuhu minnakse tegema oma parimat sooritust. Kogu õpitu tuleb peatreener Andre Orgi kinnitusel esitada puhtalt, korrektselt ja näidata Euroopale, et Eestis on selle ala esindajad samuti olemas. “Lisaks soovime olla teistele kodumaal tegutsevatele rühmadele eeskujuks ning anda oma panuse ala arengusse,” kinnitab Org.

Kondikava valmis eelmisel sügisel

Võistluskava üldine ülesehitus on paigas olnud alates mullu sügisest, trenni selle lihvimiseks on lisaks esinemistele tehtud kaks kuni kolm korda nädalas. „Erinevaid elemente ja raskusastet oleme muutnud vastavalt liikmete arengule jooksvalt. Nõu ja tuge oleme saanud soomlastelt nii rahvusvaheliste reeglite kui mitmete muude nüansside osas. Käisime talvel Soomes laagris, et õppida nende parimatelt ja küsida nõu erinevatelt treeneritelt. Suurimaks inspiratsiooniks, mentoriks ja julgustajaks on sellel teekonnal kahtlemata olnud Mika Pennanen, tänu kellele julgeme ja tahame näidata, et Eestis on tugevaid ja rõõmsameelseid noori, kes suudavad ergutada väga kõrgel tasemel.“

Võistlustules on 26 riigi esindajad

Euroopa meistrivõistlustel peetakse arvestust nii juuniorite kui seeniorite arvestuses. Nooremad on vanusevahemikus 12-16 eluaastat ja vanematesse truppidesse võib kuuluda alates 14. eluaastast. Kokku osaleb riike 26, kusjuures rühmad valib iga maa esindaja alaliit oma põhimõtete järgi. “Iga riik saab välja panna kaks rühma,” teab Andre Org, kelle sõnul on cheerleading’us kaks peamist suunda: “Püramiidid, visked, akrobaatilised hüpped, partner- ja grupitõsted võtab kokku mõiste performance cheer. Teine on tantsulisem suund ehk cheer dance, mille alla kuuluvad cheer freestyle, cheer hip-hop ja cheer jazz.” Helsingis näidatakse oma oskusi nii performance’i kui cheer freestyle kategooriates.

“Igas kategoorias võisteldakse ühe eelnevalt kokku pandud ja harjutatud kavaga. Sooritust hindavad kümme kohtunikku vastavalt kategooria reeglitele, punktid liidetakse. Reeglid näevad ette kindlate tõstete, hüpete, tehnikate ja tantsuelementide kasutamise, kuid kogu loominguline pool ning nende omavahel sidumine jääb iga võistkonna otsustada,” selgitab peatreener.

Esikohale ei panustata

Konkurentsi kohta ei oska eestlased veel suurt midagi arvata. “Igas kategoorias on mitmeid võistkondi, nii uusi tulijaid kui kogenud tegijaid. Tase on väga erinev, ala kiiresti arenev ning uusi rühmi tuleb pidevalt peale. Soomlased on sellel alal maailma tipus ning meile alati suureks eeskujuks ning abiks olnud. Nende esinemisele läheme kindlasti kaasa elama, seal näeb tõeliselt kõrgetasemelisi viskeid ning elemente. Meie anname igal juhul oma parima, kuigi esikohale me hetkel ei panusta,” on trupp ees ootava võistluse eel Orgi sõnul ootusärev.

Kulukas ettevõtmine

Võistlus toimub küll Eestile väga lähedal, kuid kogu trupi osalemiseks on vaja arvestada 10 000 eurose väljaminekuga. Raha koguti Hooandjas ja heade toetajate abiga, et noorte omaosalus võimalikult väikseks saada. „Kahe rühma peale koos treenerite ja varuvõistlejatega sõidab Helsingisse 50 inimest. Kuna tegemist on siiski spordialasse väga pühendunult suhtuvate õpilaste ja tudengitega, siis on igasugune n-ö hoo andmine suureks abiks!“ tõdeb peatreener tänulikult.

Varuvõistlejate olemasolu aitab treeneri kinnitusel hoida sisemist konkurentsi ja motivatsiooni rühma sees. „Positiivne „kannale astumine“ hoiab inimesed erksana. Lisaks võib juhtuda vigastusi või ette tulla muid ootamatusi ning inimeste vahetamiseks tuleb alati valmis olla. Oleme oma liikmed selleks ette valmistanud ning erinevad olukorrad trennis läbi mänginud,“ avaldab Org.

Pühendumus teeb kõik võimalikuks

Eestlaste trumbiks on üksteise toetamine ning suur ühtekuuluvustunne. “Meie liikmete jaoks on need võistlused esmakordseks kogemuseks, mille nimel on palju vaeva nähtud ja aega panustatud. Soovime teha kindla soorituse ning näidata, et kui tõesti midagi tahta, siis pühendumusega on kõik võimalik,” ütleb Org.

Suurim väljakutse on kogu trupi arvukas liikmeskond, erinevad isiksused, võimed, nõrkused ja tugevused. „See teeb ühtse taseme leidmise ja soorituse keerukaks – tugevamatel tuleb järgi anda ja nõrgemaid kaasa aidata, mis esmapilgul tundub parimaid küll pidurdavat, aga kokkuvõttes on see üks suur meeskonnatöö ja ühtsuse õppetund,“ leiab peatreener.

Tekst: Marta Vasarik
Pildid: Raul Mee ja Jake Farra

—————-

Võistlustulle asuvad: Andre Org, Laura Karindi, Keisy Põldsam, Anna-Mai Allikmäe, Tõnis Alvet, Belinda Borodin, Janne Jõe, Mario Kajasalu, Kauri Kalbre, Keit Arleen Kalle, Julia Alexandra Krohn, Lisanna Laanela. Elina Lainelo, Anastasija Lezepjokova, Arabella Neostus, Pearu Jakob Ojamäe, Anna Laura Perve, Joosep Pihelgas, Tauri Põldema, Gert Andero Popovitš, Andreas Rebane, Marin Saagpakk, Tõnis Talviste, Elina Melanija Tannenberg, Triin Toom, Georg Andres Veskioja, Allar Viinamäe, Laura Johanson, Sigrit Põldme, Joosep Padu, Erko Teor, Kristiina Voolar, Vadim Kööp, Jana Jakovleva, Kristiina Krause, Helen Lukk, Tiina Nei, Birgit Orulaid, Martina Pilviste, Heli-Mari Sakala, Jana Vinkel, Velli Võsu, Hanna Maria Rool ja Liisa Lotta Savolainen.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Mis viib jalgpallurid tippu?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus