Tänavu tähistab Tartu Maraton 60. juubelit. Nimelt anti 16. jaanuaril 1960 Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega sai alguse tänaseks päevaks suusatalve tähtsündmuse staatuse saavutanud Tartu Maraton.
· Teadaolevalt lõpetas 1960. aastal peetud esimese Tartu-Kääriku 55 km pikkuse suusasõidu 210 suusatajat ja esimese maratoni võitjaks tuli Rein Tikk, kes läbis raja ajaga 3:27.10.
· 1964. aastal sai Tartu Maratoni finišipaigaks Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta.
· 1967. aastal toimus esmakordselt võistlus ka naistele, varem said naised osaleda vaid matkajatena.
· 1976. aastal valmistati rajad esmakordselt ette mootorsaaniga.
· 1980. aastal said kõik osavõtjad esimest korda stardinumbri ja kõik tulemused kanti protokolli. Rada pöördus 180 kraadi – Matult Tartusse.
· 1986. aastal püstitati senini kehtiv osalejate rekord, kui 60 km distantsi finišisse jõudis 9858 suusatajat. Kui lisada juurde MINImaratoni 3560 ja MIDImaratoni 2327 last, siis oli lõpetajate rekordarvuks 15 745. Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks.
· Kõige rohkem muresid on korraldajatele tekitanud ilm. Näiteks 1972.–1975. aasta talved olid niivõrd lumevaesed, et maratoni korraldamine ei tulnud kõne allagi. Pea sama pikk lumepõud valitses 1988.–1990. aastal.
· 2005. aastal sai Raul Ollest esimene ja seni viimane kolmekordne võitja ning ühtlasi on ta ka viimane eestlasest mees, kes on võitnud Tartu Maratoni.
· Lisaks Eestile on Tartu Maratoni võidud läinud Rootsi, Austria, Saksamaa, Norra, Tšehhi ja Soome esindajatele.
· Naiste konkurentsis on viimane eestlannast võitja Tatjana Mannima (2015). Kahelt viimaselt maratonilt on võidu koju viinud rootslanna Maria Gräfnings.
· Mõnel korral on võitja selgitamiseks vaja läinud fotofinišit. Lähiminevikust on väga tihedad heitlused olnud 2018. aastal, kui võidumees Auger edestas teise koha omanikku Angellet’d 0,3 sekundiga ning 2013. aastal, kui Östenseni ja Brinki vaheks jäi 0,4 sekundit.
· Praeguse pikkusega rajal sõideti esimest korda 1998. aastal. Rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt (31 km start on Arulas) ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Sõidetakse klassikalises tehnikas.
· Eelmisel aastal püstitas soomlane Niko Koskela 63 km rajarekordi ajaga 2:31.09.
· Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas.
· Päev enne põhiüritust aga toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis lastele mõeldud TILLUsõit ja MINImaraton.
· Eelmisel aastal lisandus põhipäeva programmi Tartu Maraton Vintage. Vintage’i suusatajaks kvalifitseerumise aluseks on eeldus, et varustus (vähemalt suusad ja kepid) on pärit eelmisest sajandist. Retrosõitjatele on eraldi ajastutruud stardinumbrid ning finišis ootab vastava kujundusega diplom.
· Sportland ja Klubi Tartu Maraton teevad koostööd alates 2015. aastast. Algselt oli Tartu Maratoni suusapartner Madshus, tänaseks on selleks Salomon.
· Enne igat maratoni hooldab Sportland hooldusjaamades umbes 200 suusapaari. Seda protsessi poodides haldab umbkaudu 10 hooldustehnikut. Raja ja lume info tuleb otse Tehvandilt, kus käiakse 5-6 mehelise tiimiga olusid testimas.
· Ka Sportlandis on suusarahvas – igal maratonil on rajal ka 30-40 Sportland Teami suusatajat.
· Mullu võttis Tartu Maratoni üritustest osa üle 7000 inimese. Tänavu
16. veebruaril peaks toimuma 47. Tartu Maraton. Lõplik otsus kas, millistel radadel ja kuidas maraton lõpuks aset leiab, langetatakse maratoninädala esimestel päevadel.
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Kaimo Puniste
Milline on hea suusajope?