67. Muhu väina regatt algab suurejoonelise paraadiga Tallinna lahel

Eesti pikima traditsiooniga purjeregatt, A. Le Coq Muhu väina regatt saab 14. juuli keskpäeval suurejoonelise avalöögi läbi aegade suurima mereparaadiga Tallinna lahel. Juhuse tahtel võõrustab pealinn samal ajal maailma suurimat purjeõpperegatti Tall Ships Races, mille lõppakord on otsekui pidulik teatepulga üleandmine purjetajate laulupeoks peetavale spordisündmusele.

67. Muhu väina regati direktor Agnes Lill innustab kõiki meresõpru lahe äärde uudistama tulema, sest nii võimsat vaatemängu pole siinkandis varem nähtud. Purjekaid saab jälgida kogu lahe ulatuses ehk nii Viimsi poolsaarel kui ka näiteks Lennusadama ümbruses. Paraad saab avalöögi keskpäeval ning kestab pea kolm tundi.

Samal õhtul kell 20 algab Kalevi Jahtklubi juures välikino seanss, kus vaatajateni jõuab film “Kon-Tiki”, milles Norra maadeuurija võtab oma viie kaaslasega balsapuidust parvel ette 8000-kilomeetrise ja 101-päevase mererännaku Peruust Polüneesiale.

Osalejad kogunevad jahisadamasse juba 13. juulil

Mereparaad on siiski vaid sümboolne avalöök, nii-öelda ood purjetamisele, sest Muhu väina regati ametlik avatseremoonia toimub meeleoluka sündmusena päev varem ehk juba 13. juulil. “Uksed avab regatibüroo ja algab jahtide tehniline kontroll. Õhtul kell 17.30 esineb Kalevi Jahtklubi juures Puuluup, peetakse kõnesid ning tuju hoiab üleval DJ Reigo Ahven,” täpsustab Lill ja lisab, et ka sellest võivad kõik soovijad osa saada.

Esimene tõsine mõõduvõtt toimub 15. juulil

Võistu- ja matkapurjetamiseks läheb 15. juulil kell 11, mil merele saadetakse kuue paadiklassi peale ligi 700 purjetajat. Esimesel kahel päeval on plaanis sõidud kodusel Tallinna lahel ning pealtvaatajad on oodatud Piritale Kalevi Jahtklubi alale nii jahte uudistama kui ka pakutavast programmist osa saama. Keha saab kinnitada tänavatoidukohvikutes ja päeva jooksul lahutab meelt DJ. Õhtul kell 21 astub üles põnev LED-saksofonist.

17. juulil algusega kell 10 võetakse merel suund Hiiumaa poole, kus saarerahvas saab purjekaid tervitama tulla nii samal õhtul kui järgmisel päeval, mil toimub põnev võistupurjetamine Kärdla ringil. Start on korraldaja sõnul planeeritud kell 14. Mereteemalise muusikalise poole eest hoolitseb neljapäeva õhtul ansambel Untsakad ja DJ Black Mama.

Võitjad selguvad Haapsalus

19. juulil kell 11 antakse Kärdlast lähe Haapsalu suunas, kus järgmisel päeval on plaanitud regati viimane mõõduvõtt. Seltskonna ja kaldarahva meelt tuleb reede õhtul lahutama Eesti pärimusmuusikaansambel Duo Ruut, õhtu jätkub Grand Holm Marina siseruumides ansambel Remindersi rütmides.

Muidugi on sadam avatud nii paatide uudistamiseks, purjetajate muljete kuulamiseks kui ka hea ja paremaga keha kinnitamiseks. Olgu öeldud, et kogu kaldapealne programm igas sadamas on kõikidele uudistajatele täiesti tasuta.

67. Muhu väina regati pidulik lõpetamine toimub Haapsalus Veskiviigi sadamas 20. juulil orienteeruvalt kell XX. “Täpne hetk ei ole meil kunagi ajaliselt n-ö kivisse raiutud, sest kõik sõltub konkreetsest võistluspäevast ja kohtunike tööst. Kui tulemused on koos, siis kuulutame need ka pidulikult välja.”

Õhinapõhisest ettevõtmisest purjetajate pidupäevaks

Võistluse direktor Agnes Lill, kes alustas purjetamist Kalevi Jahtklubi juures 1990. aastate algul, mäletab spordisündmust juba varajasest noorusest saadik. “Ilmselgelt ei ole ma nii vana, et saaksin mäletada Muhu väina regati algusaegu, kuid tean, et kõige esimesel meresõidul Riiast Tallinna osales kaheksa alust. Aastate jooksul kasvas osalejate hulk paarikümne purjekani ning sealt tasapisi edasi.”

Kunagi koosnes korraldajate tiim Lille sõnul vaid mõnest inimesest, kelle õlul oli võistlusradade koostamine, tulemuste rehkendamine, protestide lahendamine, autasustamine ning regatist kokkuvõtva ajaleheartikli kirjutamine.

“Täna saadavad purjekaid fotograafid ja droonid, kohal on ERR ja teised suuremad meediamajad, korraldavas tiimis on 10–15 inimest, merel 700 purjetajat, kaldal kaasaelajad ning elu keeb igas sadamas,” ütleb Lill ja rõõmustab, et purjetajatele südamelähedane sündmus on nii pikalt vastu pidanud ja ägedalt kasvanud.

Kui regatile osalema saab tulla ka päris algaja ja teha seda matkapurjetajate klassis, siis eraldi arvestust peetakse nii folkboot klassile kui ka neljas kategoorias ORC klassi jahtidele. “Muhu väina regati võitmiseks pead olema hea purjetaja, sest seal on koos maailma tippvõistlustelt koju kõige kirkamaid medaleid toonud sportlased, kes on vägagi võitlushimulised ning teevad ka selleks regatiks eraldi ettevalmistusi,” kinnitab Lill.

Merele saadetakse ligi 100 purjekat

Tänavu on võistlustulle oodata ligi 100 erinevat alust. Soodusregistreerimise lõpuks oli end üles andnud 95 osalejat, kuid kirja saab veel panna kuni võistluspäevani. “Muhu väina 60. aasta juubelil osales veidi alla 150 jahi. See on praegune osalejate rekord, aga ka absoluutse maksimumi lähedane jahtide arv, mida meid vastu võtvad sadamad suudavad hallata, sest nii suure koosseisuga päris igale poole minna ei saagi. Lihtsalt ei mahu.”

Suur heameel on korraldajatel folkbootide populaarsuse kasvu üle, millele andis hoogu mullu Tallinnas toimunud folkbootide Gold Cup. “Kui siiani on Muhu väina regatil neid olnud umbes kümne ringis, siis tänavu on kirjas juba 16 alust. Paistab, et mitmed tiitlivõistluseks kokku tulnud tiimid jätkavad sellel toredal joonel,” rõõmustab võistluste direktor.

Purjetamise juures hinge ja südamega

Merele regatil osalema Agnes Lill ei kipu, tema enda suurim saavutus jääb aastasse 2005, mil ta krooniti kolmepurjelises kahepaadiklassis 470 juunioride maailmameistriks. Aasta varem tõi ta samalt võistluselt pronksmedali. Olümpiaunistuse purustas põlvevigastus, mille tõttu tekkis sportimisse pikk paus.

“Ma ei käinud kaks aastat mitte kordagi isegi jahtklubis. Tagasi tulin 2010. aastal tänu sellele, et mind kutsuti appi tiitlivõistlusi korraldama. Olulist rolli sel teel mängis Jüri Saraskin, kes tutvustas mulle jahtide mõõtmisega seonduvat ning suuresti tänu tema eeskujule sai ka minust nii mõõtja kui erinevate tehniliste komisjonide töögruppide ja rahvusvahelise alaliidu liige,” ütleb Agnes Lill.

Alates sellest ajast ongi ta olnud purjetamise juures väga mitmeski rollis – mõõtjana, kohtunikuna ja regattide direktorina. “Püüan anda oma panuse ja teha purjetamist paremaks,” võtab ta tabavalt kogu teema kokku.

Muhu väina regatil saab silma peal hoida: https://www.muhuvain.ee/et

Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Janis Spurdzins