Anette Zukker (23) on tÔusnud sÀrava tÀhena meie triatlonitaevasse. Kui eelmisel aastal pidi ta rangluu murru tÔttu mitmetest vÔistlustest loobuma, siis tÀnavu saavutas vÀga kÔrgeid kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Milline oli lapsepÔlves sinu suhe spordiga?
Minu suurimaks eeskujuks spordis on alati olnud isa, kes on ise vÀiksest peale tegelenud eri spordialadega ning seetÔttu igati toetanud ja suunanud meid vennaga spordiga tegelema. Juba vÀiksena meeldis mulle koos isaga jooksmas kÀia. MÀletan, et esimeses klassis pidime kirjutama oma lemmiktegevusest ning mina kirjutasin, et selleks on isaga jooksmas kÀimine. Koos oleme suusatanud, matkanud ja ratast sÔitnud ning teeme seda siiani.
Millised olid sinu esimesed trennid?
Esimesse klassi minnes lÀksin tantsutrenni, sest NÔo PÔhikoolis oli, ja on siiani, vÀga populaarne Tantsuklubi Triiniks. Seal tantsisin ja treenisin seitse aastat. Trennid toimusid viis korda nÀdalas ja mulle kÔik vÀga meeldis. Sain tihti ka peaosas tantsida.
SeejÀrel leidsin ratsutamise, sest loomad on mulle alati vÀga meeldinud (unistasin toona isegi loomaarstiks saamisest) ning meie elukoha lÀhedal alustas tööd uus ratsaklubi Ecu tallid. Ratsutamisega tegelesin samuti mitmeid aastaid, eriti meeldis mulle takistussÔit.
Kuidas ja millal jÔudsid triatloni juurde?
2008. aastal toimus peretuttavate poolt sĂ”pradele korraldatud triatlon Peipsi ÀÀres, kus olin kohal abilise ja pealtvaatajana. Andsime teiste lastega koos lubaduse, et jĂ€rgmisel aastal vĂ”tame ise ka osa. JĂ€rgmisel aastal pidasid lubadusest kinni vaid kaks last, ĂŒks neist olin mina. Enne seda Ă”petas isa mind maanteerattaga paremini sĂ”itma ja kĂ€ike vahetama, kĂ€isin koos temaga jooksmas ning ujumistrennis. Sealt alates hakkas ka isa tegelema triatlonitrennidega pĂ”hjalikumalt ja liitus Trismile klubiga. Mina kui isa sabarakk tahtsin samuti triatloniga tegelema hakata, olles siis 13-aastane.
Miks ja millal tegid otsuse triatloniga tipptasemel tegeleda?
Aastatega on treeningud liikunud selles suunas ning lÔpuks on hakanud need ka vilja kandma. 2016. aastal osalesin esimesel poolpikal Ironmanil ning tekkis suur tahtmine tegeleda pika distantsiga edaspidigi. 2017. aasta hooaja alguses sain treeneriks Margus Pirksaare, kellega panime paika tulevikuplaanid, kuna olin otsustanud hakata tegelema triatloniga kÔrgemal tasemel. Tekkis tahe ja motivatsioon treenida tugevamalt ning saavutada kÔrgemaid tulemusi.
Kuidas möödus triatlonis lÔppenud hooaeg, millega eriti rahule jÀÀd ja millised oma tulemused esile tÔstaksid?
Möödunud hooaeg oli minu jaoks ĂŒpris edukas. Kui ma eelmise hooaja keskel enne pĂ”hivĂ”istlusi rangluu murdsin, siis tundus, et on raske sellest olukorrast vĂ€lja tulla ning jĂ”uda jĂ€rgmisel hooajal samale vĂ”i kĂ”rgemale tasemele. Just  seetĂ”ttu vÀÀrtustan tĂ€navust aasta hooaega vĂ€ga. Eriti rahule jÀÀn Tartu Mill Triatloniga, mis oli ka Balti meistrivĂ”istlus ning kus saavutasin 1. koha. KĂ”ige rohkem jĂ€in seal rahule rattadistantsiga, kus suutsin end ĂŒsna hĂ€sti realiseerida.
Hea vÔistlus oli ka OtepÀÀ 70.3 Ironman, kus saavutasin vanuseklassi 2. koha ja Eesti meistrivÔistluste N18-24 vanuseklassis 1. koha. VÔitsin ka Eesti Triatloni Liidu 2019. aasta karikasarjas N20-24 vanuseklassi.
Ăldiselt tundsin end sel hooajal paremini kui kunagi varem, eriti tĂ€nu sellele, et sain tegeleda rohkem jooksmisega kui varasematel aastatel.
Millised eesmÀrgid triatlonis oled omale tulevikuks seadnud?
Tahan jĂ”uda maailmatasemele ning rohkem ja kaugemale pĂŒrgida kui praegu saavutanud olen. LĂ€himaks eesmĂ€rgiks on lĂ€bida poolpikk Ironman alla viie tunni, kuid kĂ”iki oma soove ja unistusi ei tahaks praegu veel avaldada.
Mis sind triatlonis kÔige enam köidab?
Triatloni puhul köidab mind kĂ”ige rohkem selle ala mitmekĂŒlgsus. Treeningud on igal perioodil pisut erinevad ja saab tegeleda mitmete aladega. Triatloniks treenides ei hakka kunagi igav.
Kas sul on kolme ala seas ka oma lemmik?
Lemmikuks on ratas. Olen end alati rattal kÔige tugevamana tundnud, see on olnud minu trumpalaks. Mulle meeldib ka erinevatel rattavÔistlustel end proovile panna. Olen osalenud Tartu Rattarallil ja saavutanud hÀid tulemusi.
Ujumisega alustasin vÀga hilja ning on raske saavutada sarnast arengut nendega, kes on teinud ujumistreeninguid juba lapseeas. Jooksurajal ei ole ma veel samuti piisavalt kiire.
Mida pead triatlonis oma suurimaks tugevuseks?
Alade poolest peangi oma trumbiks rattasĂ”itu, aga ĂŒldiselt pean enda suurimaks tugevuseks positiivset meelt ja tugevat tahtejĂ”udu, mis sunnib mind ikka ja jĂ€lle rohkem pingutama, et tugevamaks saada.
Mis sind motiveerib tegelema nii raske alaga nagu seda on triatlon?
Triatlon sisaldab endas peale spordi palju muudki. Olen tĂ€nu triatloniga tegelemisele saanud palju uusi tuttavaid ja sĂ”pru. Eks iga ala vĂ”ib enda jaoks raskeks mĂ”elda, aga triatlon annab mulle vĂ”imaluse end mitmekĂŒlgselt arendada. Samuti meeldib see, et iga pĂ€ev ei pea ainult jooksma vĂ”i ainult rattaga sĂ”itma, iga pĂ€ev on erinev ja see teeb asja huvitavaks. Triatlon on minu jaoks elu loomulik osa. Vaheldust on vaja ja see motiveeribki. Eriti Ă€ge on nĂ€ha ennast arenemas ja kasvamas.
Kas rangluumurd eelmisel aastal on olnud su tÔsiseim vigastus ning mis aitas sul vigastuseperioodil suurt eesmÀrki silme ees hoida?
Rangluumurd on olnud mu tĂ”siseim vigastus. See juhtus 2018. aasta juulikuus rattatrennis. Veel Ă”nnetumaks tegi asja see, et Ă”nnetus juhtus enne toonase hooaja pĂ”hivĂ”istlust – Ironman 70.3 Gdynia Poolas. Samuti ei saanud ma osaleda Tartus toimunud Euroopa meistrivĂ”istluste olĂŒmpiadistantsil. Kogu töö, mis oli selleks hetkeks tehtud, jĂ€i realiseerimata.
Traumast taastudes oli pÔhieesmÀrgiks saada kÀsi vÔimalikult hÀsti liikuma, et vigastus edaspidi ujumist ei hÀiriks. Arstid otsustasid, et tuleb opereerida. Kolm kuud hiljem, kui luu oli kokku kasvanud, tehti uus operatsioon, et varras eemaldada. Luumurrust taastumine kestab siiani, kÀe liikuvuse olen suutnud 100%-liselt taastada, aga valu teeb see piirkond mÔnikord endiselt. Eks tÀielikuks paranemiseks lÀhebki kauem aega.
Suurt eesmĂ€rki aitas taastumisel silme ees hoida tahtejĂ”ud â ma tahtsin saada uueks hooajaks veel paremasse vormi kui 2018. aastal. Mul ketras peas alati lause: âMa tulen tagasi tugevamana kui kunagi varem!â
Praegu on kÀes talvehooaeg. Mida tÀhendab see triatleedi jaoks, kas tegeletakse ikka kÔigi kolme alaga vÔrdselt vÔi on fookus mujal?
Talvel on eesmĂ€rgiks tugiliikumisaparaadi tugevdamine ja baasvastupidavus. KĂ”ik alad on esindatud omal moel. Samuti on treeningplaanis rullsuusatamine, suusatamine, matkad, jĂ”usaal, ĂŒldkehaline ettevalmistus jm. Rattatreeningud toimuvad siseruumis pukil vĂ”i spinnirattal. Jooks, matkad ja suusatamine toimuvad vĂ€ljas ning ujun basseinis.
Â
Mis triatloni kÔrval veel praegu sinu ellu mahub?
Ăpin Tartu Ălikoolis kehalise kasvatuse Ă”petajaks magistriĂ”ppe teisel aastal. Ees ootavad magistritöö kirjutamine ja kaitsmine ning ka erinevad lĂ”pueksamid, mis vĂ”tavad suure osa minu ajast. Samal ajal töötan Tartu Ujumisklubis triatloni- ja ujumistreenerina.
Trennide, kooli ja töö kĂ”rvalt jÀÀb ĂŒpris vĂ€he aega, aga mulle meeldib vĂ€ga maalida, perega aega veeta ning kokata ja erinevaid kooke kĂŒpsetada.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Getter Kuusmaa / erakogu