Ann Marii Kivikas (23) on Eesti parim sprinter, kelle teekonda iseloomustavad järjepidevus, enesekindlus ja suur armastus spordi vastu. Tänavu on ta tublisti oma rekordinumbreid parandanud ning täitnud ühe suure unistuse, pääsedes võistlema kergejõustiku MM-ile Tokyos.
Said viimasel hetkel teada, et pääsed Tokyo MM-il 200 meetri starti. Palju õnne! Mis tundeid see sõnum tekitas ning kuidas kulgeb viimane ettevalmistus?
Aitäh, väga hea tunne on. Enne Tokyot jõuan teha nädalase minitreeninglaagri Türgis, sealt lendan otse Jaapanisse, kus jõuan veel nädala aklimatiseeruda. See peaks päris piisav aeg olema.
MM-ile jõudmisega oled täitnud ühe unistuse, aga kuidas sai alguse sinu tee kergejõustikus ja miks kujunesid lemmikuks jooksualad?
Kergejõustik võlus mitmekülgsusega. Lapsena proovisin erinevaid spordialasid, aga kergejõustiku trennides sai kaugust ja kõrgust hüpata, heiteid-tõukeid ja palliviskeid sooritada. Jooksudistantse oli samuti seinast seina, lisaks ka tõkkejooksud.
Kui juba võistlema hakkasin, proovisin ka mitmevõistlust, aga kui keskendusin rohkem sprindile, tuli edu suhteliselt kiiresti. Tavaliselt ma ikka võitsin ning kooli kehalise kasvatuse tundides olin ka poistest kiirem. Enesekindlus kasvas iga trenni ja võistlusega ning siis enam polnud spordiala valikus küsimust.
200 meetri jooksu peetakse üheks keerulisemaks sprindidistantsiks. Miks sellest sinu lemmik sai?
Raske küsimus. Mingil hetkel sai selgeks, et sellist lühema sprindi, 60 meetri ja 100 meetri plahvatuslikkust minus loomupäraselt liiga palju ei ole, aga nendel distantsidel on start ülioluline. 200 meetrit annab võimaluse ka jooksu teises pooles esile tõusta. Minu trump on tippkiirus ja selle hoidmine.
Millise plaaniga sa 200 meetri distantsi jooksma lähed?
Stardipakkudelt tuleb kohe täiega minema panna. Kipun stardis olema liiga passiivne, kui sellele konkreetselt ei mõtle. Nüüd, kui olen hakanud paremaid tulemusi näitama, siis mõtlen rohkem, kuidas saaks veel paremini ja milliseid detaile lihvida. Jooksu esimeses pooles saaksin parandada kiirust kurvis, mida ma ei jookse veel nii kiiresti kui puhtal 100 meetri sirgel. Viimast 100 meetrit saan nautida. Mõni just seal kannatab, aga mina naudin, küll hambad ristis, aga see on mu lemmik osa jooksust.
Kust ja kuidas oleks sul võimalik edaspidi kõige rohkem sajandikke näpistada?
Ikka stardist. Sealt on kõige rohkem võita. Plahvatuslikkust on võimalik arendada isegi siis, kui sa pole selles loomupäraselt andekas. Alati peab mõtlema ka sellele, et trumpe ei tohi jätta tahaplaanile. Kui liiga intensiivselt tegeleda nõrkade kohtadega, kaob lõpuks sinu trump ära ning sa võid muutuda halvimal juhul keskpäraseks. Neid näiteid on päris palju.
On sul oma lemmik jooksurada või rada, kus pigem ei tahaks startida?
Esimene rada ei ole parim valik, sest sisekurvi kõrval on rajapiire ning kui sinna vastu minna, võib jooksurütm häiritud saada. Enamikel jooksjatel tekib esimesel rajal kergekujuline vaimne blokk. Üldiselt ma liiga palju sellele ei mõtle, sest igalt rajalt on joostud tipptulemusi.
Kuidas sa jooksudeks valmistud, on sul mingid kindlad rituaalid?
Veel aasta tagasi ei oleks ma osanud sellele küsimusele vastata, aga nüüd võin öelda, et mulle meeldib, kui jooks toimub päeva teises pooles, siis saab teha tunnise lõunauinaku. Paljud ütlevad, et see teeb uimaseks, aga mind vastupidi just kosutab. Enne staadionile minekut mõjub värskendavalt külm dušš. Paarikümne minutiline jalutuskäik staadionile mõjub samuti hästi, et mõtted mujale viia.
Kas võistluseelsel ööl magad rahulikult?
Pigem jah. Olen küllaltki hea unega. Võin igal pool suhteliselt hästi uinuda. Pärast jooksu võib olla küll mõnikord keeruline magama jääda, kui adrenaliin on üleval. Eriti kui võistlus on õnnestunud ja olen enne jooksu kofeiini tarbinud.
Kas on mõni rada või staadion, kus tunned end eriti hästi?
Mu kodu on Pärnus ja sealsel staadionil on kodune ja mugav. Suurim lemmik on Kadrioru staadion, kuna olen seal nii palju võistelnud ning Eesti meistrivõistlustel ja teistel jõuproovidel väga häid emotsioone saanud. Hetkel trumpab Kadriorg kõik teised maailma staadionid üle, aga võib juhtuda, et Tokyo muudab mu meelt.
On sul eeskujusid, keda oled jälginud?
Väga palju pole eeskujusid olnud, aga tippude kontosid Instagramis ikka vaatan. Tehnilisi detaile märkan, aga ülemäära süvitsi ei lähe. Aastaid tagasi jälgisin pea igat Usain Bolti jooksu ja olen ka tema raamatu mitu korda läbi lugenud.
Tänavu juulis võtsid enda nimele pea 20 aastat Ksenija Baltale kuulunud rahvusrekordi 200 meetris. Uued numbrid on nüüd 23,04. Poole lühemal distantsil kordasid Baltale kuuluvat rekordit 11,35. Mida oled õppinud Ksenija Baltalt, kelle rekordeid sa nüüd purustad?
Ksenija Balta puhul tulevad esmalt silme ette muidugi tema kaugushüppe võistlused. Läbi teleekraani hakkas alati silma tema keskendumine, kusjuures ta suutis samaaegselt end ka üles kütta.
Millised on sinu unistused ja eesmärgid?
Ei saa üle ega ümber olümpiamängudest. Need on ja jäävad kergejõustiku kõige suurejoonelisemateks võistlusteks. Usun, et mul on reaalne pääseda mõnel tiitlivõistlusel finaali, aga jätan täpsustamata, millal ja kus.
Mida sa soovitaksid noortele, kes sinu jookse jälgivad ja sooviksid ka kunagi tiitlivõistlustele jõuda?
Tahe on kõige olulisem, see on A ja O. Järgmisena nimetaksin järjepidevust ja pidevat võitlusvaimu. Mul vedas, et meil oli väga hea sportliku vaimuga treeningpunt. Minuga ka tegeleti kogu aeg piisavalt ehk minu loomulik talent ei jäänud kunagi treenerite tõttu unarusse. Kõik treenerid said aru, et ma tahan ja minus on see miski. Loodan, et samamoodi märgatakse noori ka täna.
Eesti naiste sprindis on hetkel väga hea seis. Meil on, keda võtta teatejooksus esimesse vahetusse, keda hoidma tempot ja keda finišeerima. Kuidas sulle teatejooks meeldib?
Mulle väga meeldib teatejooks. Ei vaidle vastu, seis on hea. Ülitore, et saime Bahamasse teatejooksude MM-ile, ka Rooma EM-ile jõudsime. Ulmelisi tulemusi ei tulnud ja natuke läks aia taha. Tulevikus peaks mõtlema sellele, et teatejooksuks peaks olema parem ja konkreetsem plaan.
Sportlase jaoks on oluline ka varustus, milles trenni teha ja võistelda. Sina oled Nike usku. Miks see bränd sulle meeldib?
Nike riided on väga mugavad ja stiilsed ning nende tootevalikust leiab midagi igale maitsele. Nike treeningriided on väga kasutajasõbralikud ja sobivad nagu mulle valatult.
Naelikutest olen pikalt-pikalt kasutanud Maxfly õhkpadjaga mudelit. Need tulid esimest korda välja ligikaudu viis aastat tagasi ja selle ajaga on mul neid kulunud juba üle kümne paari. Maxflyd on väga usaldusväärsed.
Ann Marii Kivikase järgmine start on Tokyos kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, mis toimuvad 13.-21. septembrini. 200 meetri eeljooksud leiavad aset 17. septembril, poolfinaalid päev hiljem ja finaal 19. septembril. 200 meetri starti pääseb Tokyos 48 naist.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Taaniel Malleus
Spordinädala kokkuvõte: Eesti hingas jooksurütmis, jõutõstjad võitsid medaleid ja algas kergejõustiku MM