Teist aastat järjest kingiti Sportland Kõrvemaa Metsajooksu lõpetajale lisaks medalile ja unikaalsele vaba aja T-särgile männiistik. Sellega anti kaasa istutamise juhend, kuid soovi korral võis puu jätta korraldajatele istutada. Kõrvemaale jäetud puud pandi kasvama talgupäeval 8. septembril.
Sportland Kõrvemaa Metsajooks sai alguse tänu koroonast tingitud piirangutele, kui kahel viimasel kevadel ei ole õnnestunud Sportland Kõrvemaa Nelikürituse raames traditsioonilist kevadjooksu korraldada. „Tulevikus jääb ikkagi Kevadjooks nelikürituse osaks ning Metsajooksul pööratakse rohkem tähelepanu looduse hoidmisele ja teadlikumale tarbimisele,“ ütleb nelikürituse peakorraldaja Mari Hütsi.
„Puude istutamine on Metsajooksu viis anda loodusele tagasi. Metsajooksu idee ongi see, et tulge liikuma ja loodust nautima. Võit pole siin oluline. Männiistikuid pole mujal varem kingitud ning nii suures plaanis pole ka loodusele mõeldud,” kirjeldab Mari. Kingitud istikud on pärit Räpinast, Juhani Puukooli kasvatusest, kus tegeletakse istikute kasvatamisega.
Kõik see mees metsa istutama
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse sportlik juht Margus Mäll vedas 8. septembril Kõrvemaal toimunud mändide istutamise talgupäeva. „Korraldasime seda aktsiooni juba teist korda. Peamine eesmärk on vähendada jalajälge, teha loodusele vastukingitus, et meil oleks ikka metsa, kus tulevikus liikumisrõõmu nautida,” ütleb talgupäeva peavastutaja.
Metsajooksul osaleb umbes 600 jooksusõpra. Margus Mälli sõnul võtavad umbes pooled männistiku kaasa ja panevad selle endale sobivasse kohta kasvama. Teise poole eest vastutavad korraldajad. Istutamata ei jää ükski puu. „Meil on Kõrvemaal maalapikesed, kuhu need mulda pistame. Platside ettevalmistamisel konsulteerisime spetsialistidega, antud juhul Juhani Puukooliga. Sobivad platsid niitsime ära. Arvutasime välja puude tiheduse, et istikud asetseksid üksteisest sobival ja õigel kaugusel,” kirjeldab Margus ettevalmistust.
Head koostööpartnerid panid õla alla
„Koostöös Eesti Terviseradadega, kelle partner on omakorda Swedbank, korraldasime talgupäeva,“ selgitab mees tagamaid.
Puud istutati keskusele üpris lähedale, umbes 500 meetri raadiusesse. „Varasemalt on selles kohas ilmselt toimunud raie. Heinamaa on peale kasvanud ning nüüd oligi paras aeg uued puud peale istutada,” ütleb Margus. Ajalises plaanis võttis sobiva platsi valimine, niitmine ja väljamõõtmine umbes päevakese ning istutamisega tegelesid 10 inimest kokku umbes neli tundi. „Mõõdulint oli meil käes, mõõtsime puude vaheks neli meetrit, panime diagonaalid paika. Üks brigaad mõõtis, teine kaevas ning kolmas istutas,“ seletab Margus protsessi. Tema sõnul kulus niitmisega kokku poolteist tummist päeva.
Lisaks Margusele võtsid istutamisest osa üks Terviseradade esindaja ning kaheksa Swedbanki töötajat, kellele see oli mõnus vaheldus tööpäevade rutiinile. Nagu eestlastele kohane, järgnes tublile töötegemisele ühissöömine ja saunatamine.
Sportland mõtleb rohelisele tulevikule
Osalejatele kingituseks mõeldud puuhakatised on ligikaudu 50 cm pikkused. Männid kasvavad aastas umbes 40-60 cm ehk aasta pärast peaks seal heinamaal nägema juba meetriseid puid. Spetsialistide sõnul saavutavad männid raieküpsuse umbes 100-120 aastaga, seega vähemalt selle sajandi lõpuni saame neid praeguses kasvukohas imetleda.
„Sportlandi üks omanikest Are Altraja mõtleb pidevalt sellele, kuidas loodusele midagi tagasi anda ja jalajälge väiksemaks teha. Mina Kõrvemaa keskuse juhina armastan samuti loodust ja üritan kaasa mõelda,“ tunneb Margus end loodusega seotud.
Metsajooksul osalejate poolt on tagasiside olnud väga positiivne. „Inimesed on kiitnud nii ideed, kui puude istutamisega seotud sõnumit,” on Kõrvemaa keskuse juht rahul.
Metsajooksu patroon on Reigo Ahven
Reigo Ahven on eelkõige tuntud kui muusik, trummar ja saatejuht, kuid ta on ka suur loodusesõber ja erametsa omanik. Päeval, kui võtsin temaga ühendust, oli ta parasjagu seenel. Kõrvemaa Metsajooksul oli ta teist aastat järjest päevajuht. „Seekord elasin täiega kaasa ka oma lapse jooksule, aga talgupäevale kahjuks teiste tööde tõttu ei jõudnud. Kuid ürituse idee on tänuväärne, oma puud istutan hiljem koos lastega maha,“ kiidab muusik algatuseks Sportlandi mõtlemist rohelise tuleviku suunas.
Reigo sattus patrooniks täiesti juhuslikult, pea paar aastat tagasi enne koroonat. „Soetasin täiesti omaalgatuslikult Juhani Puukoolist 500 kuuseistikut, võtsin ühendust RMK-ga, haarasin kaasa Lenna Kuurmaa ja Karl-Erik Taukari, kellega need maha istutasime. RMK tuli spetsiaalsete istutamistorudega appi. Niimoodi võttis töö vaid tunnikese aega. Sealt edasi kutsus Are Altraja mind ürituse juurde, ilmselt nägi minus potentsiaali rohelisele mõtlemisele,“ räägib ta lõbusalt.
Reigo sõnul on metsaarendajate ja kaitsjate suhted läinud nii nugade peale, et tema otsustas panna kummikud jalga, panustada oma vahenditega metsa istutamisele ning võtta sõbrad appi. „Läbi eeskuju anda oma panus, mitte läbi sõnade,“ selgitab ta oma algatuse mõtet.
Kõrvemaal meeldib muusikule see, et sealsesse loodusesse on panustatud tohutult eravahendeid. „Kõrvemaa on nagu minu erametsa suurem versioon,“ kirjeldab ta.
Erametsa omanikuna paneb Reigo inimestele südamele, et kuigi RMK käib pidevalt uudistest läbi, on suurem vastutus erametsa omanikel, kelle omandusse kuuluvad metsatukad moodustavad kokku suurema ala, kui RMK valdused.
„Erametsa võib suhtuda kui lühiajalisse tuluallikasse, aga saab suhtuda ka heaperemehelikumalt. See võiks olla varasalv, kust võtta näpuotsaga, kui millekski väga vaja on. Olgu see värske õhk, küttepuud või ehitusmaterjal ehk suhtumine võiks olla oluliselt mitmekesisem. Nii kehale kui vaimule, mitte ainult pangaarvele,” selgitab loodusesõber oma põhimõtteid.
Reigo toob näiteks, et metsaonnide ehitamine ja rentimine või discgolfi radade rajamine tooks pidevalt tulu, erinevalt ühekordsest puude langetamisest. Lõpetuseks lubab mees ka järgmisel Metsajooksul kohal olla. „Kui ma ei ole päevajuht, siis osalen Mesikäpa jooksul,“ naerab ta.
Metsajooksu korraldajad loodavad, et kõik jooksul osalejad, kes jätsid oma männid Kõrvemaale istutamiseks, tuleksid neid ka Kõrvemaale sattudes vaatama, et nende kasvamist näha. Olgu see siis viie, kümne või 25 aasta pärast.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Sportland
Start tulevikku – noor ettevõtja Märten Kala hoiab fookuse olevikul