Berit Kiik: iga trenn loeb!

Rakverest pärit tantsutreener Berit Kiik (24) mäletab, et on sporti teinud juba väga varasest lapsepõlvest. Praegu õpetab noor naine teismeeas tüdrukutele show-tantsu ning juhendab Sparta spordiklubis täiskasvanute rühmatreeninguid.

Berit on proovinud mitut ala. „Olin alles pisike tüdruk, kui isa mind korvpallitrenni kaasa võttis. Muidugi ei mänginud mina tema tiimiga, vaid jooksin pigem väljakuringe. Pallimängudest olen kätt proovinud tennises, rahvaste- ja võrkpallis. Meeltmööda on alati olnud ka jooksu- ja võistkonnaalad. Suusatamisega pole väga head lood, kuigi olen isegi suusavõistlustel oma klassi esindanud. Kooli ajal oli minu jaoks kõige ebamugavam akrobaatikaveerand, kus pidi üle kitse hüppama. Nutsin, see oli õudne!” meenutab Berit.

Tantsuga uute väljakutseteni

Tantsimisega alustas tüdruk tänu vanaemale Rakvere Esteetika- ja Tantsukoolis, kust tee viis BC Rakvere Tarva ja sealt edasi Tallinna TTÜ tantsutüdrukute ridadesse. Kui Sparta Spordiklubi rühmatreeningute peatreener Janika Koch-Mäe talle treeneriametit pakkus, haaras südikas neiu võimalusest kinni. Berit sukeldus pea ees õpingutesse ja läbis hulga spordikoolitusi, nende seas EOK aeroobika ja rühmatreeneri kolmanda taseme tunnid, FAF Foundationi, FAF Indoor Cyclingu, Fitness FXi Pump FXi treeneri koolituse ja Blast FXi treeneri koolituse.

Treenib FC Levadia tantsutüdrukuid

Rühmatreeningute kõrvale jäi ka tants. Beriti asutatud FC Levadia tantsutüdrukute trupis lööb kaasa keskmiselt 15–20 noort, koos käiakse nii esinemas kui ka võistlustel. „Paljud ei saa tegelikult aru, milline on ühe treeneri ja tema tiimi pingutus ning kui suur on töö, mis kulub ühe tantsu selgeks õppimisele ja lihvimisele. Kava puhastamine võib olla noorte jaoks väga igav, lisaks peab paratamatult mahutama trenni veel venitused, spagaadid ja lihastöö. Spordisaalist väljaspool tegelen organisatoorse töö, kavade loomise ning muu trupi toimimiseks vajalikuga,” räägib ta oma tegemistest.

Noored tüdrukud pühendavad tantsule keskmiselt neli-viis aastat. „Tantsimisega lõpetamine on tihti tingitud näiteks koolivahetusest või uutest valikutest haridusteel.” Tantsutrenn annab Beriti sõnul noorele palju enesekindlust. „Soovitan kõikidel lapsevanematel panna oma võsukesed tegelema mõne võistkondliku alaga. See aitab kaasa nii suhtluse arendamisele kui ka distsipliini kujunemisele: nad õpivad teistega arvestama, ise panustama ja meeskonnas töötama.”

Pühendumine on oluline

Suhted on teismeeas tantsutüdrukute vahel head. „Õelutsemist ja üksteisele ärategemist ei ole, küll aga tuleb vahel ette kummalisi vabandusi, miks trennist puududa. Paar kuud tagasi teatas üks 15-aastane neiu, et jooksis koolis peaga vastu seina ja ei saa tulla. Vahel on nii-öelda haigeks jäänud kogu sõbrannade punt, kuigi nende sotsiaalmeedia kontolt näen, et eelmisel õhtul käisid nad koos peol. Ju siis läks õhtu pikaks,” muigab treener noorte lihtsameelsuse üle.

Beriti kinnitusel tuleb tantsus edu saavutamisel kasuks küll eriline sära ja „see miski”, kuid ainult neist ei piisa. „Lõpuks taandub kõik motivatsioonile ja inimese enda valmisolekule tööd teha. Kõigile ei ole looduse poolt palju kaasa antud, aga kui nad on valmis selle teekonna ette võtma ja vaeva nägema, võivad nad saavutada suurt edu.”

Leia õige ala!

Sportimiseks pole Beritil enda kinnitusel mitte kunagi motivatsiooni otsida tulnud. „Mulle meeldib liikuda ja minu jaoks on oluline olla kehaliselt aktiivne. Arvan, et võti peitub õige trenni või ala leidmises, sest kõigile ei saagi sobida näiteks jõusaalitrenn. Selle asemel võiks lihtsalt järjest igasuguseid asju proovida ja kasvõi metsas kiirkõndi teha. Küll tuleb ka äratundmine. Iga trenn loeb! Iga samm loeb! Kui lähed sportima, siis tee seda mõtestatult ja eesmärgipäraselt,” innustab särtsakas treener.

„Mina ise katsun oma trennid hoida võimalikult mitmekülgsena. Tegelen pidevalt iseenda nõrkade kohtade otsimise ja arendamisega. Näiteks vajavad harjutamist lõuatõmbed või triitseps-kätekõverdused. Viimaseid olengi harjutanud nii, et mul on telefonis igal õhtul meeldetuletus ning teen siis harjutusi teatud arv kordi. Edasiminekut on tunda. Uus suur proovikivi on lõuatõmbed,” on ta avameelne.

Beriti valik on adidas

Treenerina hindab Berit kõrgelt adidase spordivarustust. „Mulle sobib adidase stiil ja riiete mugavus, lisaks on need väga vastupidavad – mul on 2013. aastal ostetud asju, mis ei ole liialt kulunud, katki või koledaks läinud. Eraldi tahan välja tuua adidase Stella McCartney kollektsiooni tossud. Ma poleks arvanud, et ühed jalanõud saavad nii mugavad olla,” kiidab treener. Tal endal on pidevalt kasutuses kokku umbes kuus paari treeningjalanõusid.

Tekst: Marta Vasarik
Pildid: Jake Farra / erakogu