Daniel Kõopuu (13) on tegelenud jalgpalliga peaaegu kümme aastat. Sügisel seitsmendat klassi alustav poiss on esimesest trennist alates olnud FC Flora suure jalgpallipere liige ning mängib praegu FC Flora 2009 võistkonnas.
Jalgpallitrenni läks Daniel vanemate initsiatiivil juba nelja-aastaselt, kuna paljud nende sõprade lapsed tegelesid samuti jalgpalliga. „Ega ma päris hästi esimesi trenne ei mäleta, sest olin siis väga väike. Jalkasse läksin vanemate soovitusel, aga mulle hakkas seal kohe päriselt meeldima. Jalgpall on minu jaoks kõige põnevam spordiala. Meeskonnamängus tuleb palju kombineerida. Lisaks saan seal palju energiat kulutada,“ ütleb ta.
Kui algaastatel treeniti Kotka staadionil, siis nüüd toimuvad treeningud A. Le Coq Arena väljakutel. Esimestel aastatel tehti peaasjalikult tutvust palli ja väljakutega, aga palju sai ka joosta ning see on ka põhjus, miks Danielile jooksmine väga meeldib. Lisaks harrastab ta meeleldi mitmeid teisi alasid. „Oma klassis olen üks kiiremaid jooksjaid ning oma kooli, Tallinna Kristiine Gümnaasiumi eest, olen tihti võistelnud. Kehalise kasvatuse tundides tegeleme sageli rahvastepalli ja saalihokiga. Talvel käime uisutamas, suvel meeldib mulle ka seiklusparkides ronimas käia.“
Trenn ja kool käivad käsikäes
Danielil on väga vedanud, et kool ja pallplatsid asuvad kodule väga lähedal. Nii ei pea ta ühest kohast teise liikumiseks liialt palju aega kulutama. Pärast koolipäeva teeb poiss kodus väikese söögi- ja puhkepausi. Tavaliselt jõuab ta enne trenni õppida ära kõik koolitükid. Sõltuvalt ainetest võtavad kodused tööd aega pool kuni kaks tundi. Kõige kiiremini saavad valmis matemaatika ülesanded, sest see aine on Danieli jaoks kõige lihtsam ja huvitavam. „Pärast trenni ma lihtsalt enam ei jõua eriti õppida. Mõnikord, kui tulemas on tähtis kontrolltöö, siis ma ikkagi kordan asjad õhtul veel üle. Kui vaba aega jääb, siis käime sõpradega niisama väljas, mängime korvpalli ja jalgpalli. Õhtuti on lubatud natukene ka arvutis mängida. Kui võistlustel hästi läheb, siis premeerin ennast sellega, et sööme koos sõpradega sushit,” räägib Daniel.
Paljud klassivennad tegelevad samuti jalgpalliga, kuid hiljem alustanutena ei treeni ega mängi nad samas grupis. Danieli treeningud toimuvad kolm-neli korda nädalas, kuid ka trennivälisel ajal võib poissi koos kaaslastega tihti platsil mängimas näha. Suviti on ta osalenud ka jalgpallilaagrites. „Hiljuti käisin sõpradega aga hoopis Kloogal trenni- ja ujumislaagris, kus mängisime jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, hüppasime hüppenööriga, ujusime. Toimusid mitmed osavusvõistlused. Seal oli väga lahe,“ ütleb Daniel.
Mängujuht on võistkonna süda ja aju
Jalgpalliplatsil täidab Daniel mängujuhi ülesandeid. See eeldab palju jooksmist, aga ka platsinägemist ning võistkonnakaaslastele söötude jagamist. „Kui otsida võrdlusi Eesti koondisega, siis olen nagu Vassiljev, kes peab kaaslasi juhendama ja palju jooksma.“
Danieli lemmikmängija Eestis ongi Konstantin Vassiljev, keda ta kohtab tihti ka Lilleküla staadionil. Maailma tippude seas on samuti mehi, keda noor jalgpallur imetleb. „Kaitsemängijatest meeldib kindlasti hollandlane Virgil van Dijk. Ründajatest Ronaldo, ääreründajatest Messi. Neymar meeldib mulle samuti väga. Kunagi imetlesin brasiillastest Roberto Carlost, kes tegi suurepäraseid kauglööke ja andis häid sööte. Eelmise aasta maailmameistrivõistlustel elasin kaasa Argentinale ja Portugalile. Olin päris šokeeritud, kui argentiinlased said alagrupis Saudi Araabialt lüüa. Noortest mängijatest meeldib mulle kõige rohkem Haaland. Ise tahaksin endale Ronaldo numbrit 7, mille all ta mängis Manchester Unitedis ning praegu mängib Saudi Araabia liigas. Minu mängijanumber on praegu 12.”
Danieli unistuseks on joosta kunagi platsile ka Eesti koondise eest. Praegu saab ta suurt jalgpalli lähedalt näha koondise või FC Flora maskoti- ja pallipoisina.
Nike on lemmik bränd
Iga sportlase ja jalgpalluri jaoks on tähtis ka varustus, mida treeningutel ja mängudel kasutada. Kogu Danieli pere on alati eelistanud Nike tooteid ning ka jalgpallisaabastest eelistab noormängija Nike Mercury ja Nike Elite mudeleid.
Lisaks kõigele muule valmistab Nike väga kvaliteetseid koolikotte ning Daniel näitab uhkusega oma uut seljakotti. „Eelmisel aastal kasutasin koolikotina ühte Nike spordikotti, mille ostsin Sportland Football poest, kuid uus Nike kott on mõeldud vaid kooli jaoks. See on väga kerge ja mahutab päris palju. Disain ja värv on samuti väga ilusad. Rihmad on pehmest materjalist, seljaosa on pehme ja mugav. Mulle meeldib see kott sellepärast, et sinna saab kõik kooli ja kehalise asjad ära mahutada. Eraldi on kaasas veel pinali kott ja veepudeli jaoks on oma koht. Tegelikult teeb Nike ka ägedaid riideid ja kooli minnes kannan ikka nende T-särke, pusasid, pükse ja vabaajatosse,” ütleb Daniel.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Keir Rämson