Tuleval kevadel oma kolmandat profihooaega alustav discgolfar Albert Tammel (23) on maailma absoluutne tipp käeulatuses. Latitude 64 tiimi kuuluv sportlane loodab suurema osa järgmisest aastast veeta USA-s, et teha karjääris samm edasi.
Discgolfi hooaeg on läbi saanud. Kus kandis Sa hetkel viibid ja millega tegeled?
Olen Sardiinias Olbia linnas. Kuna mu tüdruksõber Kristiine Miilen mängib võrkpalli ja tema koduklubi on siin, otsustasin pärast hooaja lõppu siia tulla, pisut puhata ja alustada ettevalmistust järgmiseks hooajaks. Jõusaal on kohe käe-jala juures, aga discgolfi radu ei ole. Seetõttu on mul oma korv kaasas ja saan ühe platsi peal oma visketrennid tehtud. Maja all on suur parkla, kus teen õhtuti puttimist lisaks.
Tulid tänavu neljandat korda Eesti meistriks. Kuidas sa möödunud hooajaga rahule jääd? Mis olid sinu jaoks suurimad õnnestumised?
Õnneks sain tänavu rohkem USA-s võistelda. Tegin kaasa Disc Golf Pro Touril, mis on kõige kõvem sari kogu maailmas. Mängisin viis etappi. Parimaks tulemuseks jäi 18. koht Iowas. MM-il saavutasin 33. koha, kokku võistles seal üle 200 sportlase. Tšehhis toimunud EM läks aia taha. Tulemus ei olnud kindlasti see, mida ma püüdma läksin (Tamm lõpetas 24. kohal, toim.), aga õppida on sellest kahtlemata palju. Valus, aga vajalik kogemus.
Ühel natuke teistmoodi võistlusel näitasid taaskord, miks sinu hüüdnimi on Bazooka. Räägi sellest lähemalt.
USA viimasel võistlusel oli ka distantsivõistlus, mille võitsin. Lennutasin ketta 197 meetri kaugusele. Mu parim tulemus enne seda oli 192 meetrit, viis meetrit on vahepeal juurde tulnud. Vaja on veel kolm meetrit leida, et maagiline 200 meetri piir ületada. (Naerab.)
Millises elemendis sa viimastel aastatel suurima edasimineku oled teinud?
Eelmise offseason’i ajal oli selge eesmärk tagantkäe tehnikat timmida. Teadsin, et on mingid detailid, millega pean kõvasti vaeva nägema. Kui vaatan tänavuse hooaja videoid, siis näen, et need nüansid tulevad nüüd automaatselt välja. Ma ei pea selle peale eraldi mõtlema, et neid õigesti teha. Sellega olen kindlasti rahul.
Millised discgolfari treeningud välja näevad?
Tegemist on spordialaga, kus otseselt ei ole vaja sellist füüsilist ettevalmistust nagu näiteks kergejõustiklastel või korvpalluritel. Seetõttu on discgolfarite lähenemised hästi erinevad. Mina isiklikult teen hooajavälisel ajal palju jõusaalitrenni. Selles aitab mind MyFitnessi personaaltreener Raiko Kokmann, kes paneb paika treeningplaani. Spordialaspetsiifilist üldkehalist ettevalmistust teen praegu neli-viis korda nädalas. Sinna juurde vähemalt päevas korras visketrenni. Tavaliselt on rutiin selline, et kaks päeva järjest on kaks visketrenni päevas, siis teen ühel päeval ühe visketrenni ja siis jälle algusest. Seitsmendal päeval üldjuhul puhkan, aga jätan endale alati valikuvõimaluse, et kui ikkagi motivatsioon on laes, lähen trenni. Jõusaali osa kandub edasi ka hooaja sisse, aga siis juba oluliselt väiksemas mahus.
Millised visketrennid on?
Variante on palju. Üks võimalus on mängida rada, aga olen leidnud, et hooajavälisel ajal on kasulik panna rohkem rõhku tehnikale. Üritan viia oma baasvisked nii automaatseks, et nende peale ei peaks mõtlema.
Mainisid enne, et discgolfi mängimiseks ei pea tingimata olema suurepärases füüsilises vormis. Miks oled otsustanud füüsilist ettevalmistust nii tõsiselt võtta?
Kui võrdlen oma karjääri algust, kus nii palju kehalisele ettevalmistusele tähelepanu ei pööranud ja tänast päeva, siis on mu tehnika kindlasti paranenud. Kui kombineerida tehnika ja jõud, saab visata kettaid kaugemale. Samuti suudab keha taluda rohkem koormust. Võistlushooaeg kestab üheksa kuud ja sisuliselt igal nädalavahetusel toimub võistlus. Sinna juurde veel treeningud. Kokku on see suur koormus. Hea vorm võimaldab olla läbi hooaja võistlusvalmis ja vältida vigastusi. Järjest enam professionaalseid mängijaid võtab füüsilist ettevalmistust väga tõsiselt.
Füsioterapeuti pole sul vaja kaugelt otsida, need teadmised on sul endal olemas, sest oled kõrgharidusega füsioterapeut.
Tõsi ta on. Teadmised selles vallas on olemas. Samuti on kasuks tulnud ülikoolist saadud tutvused. Kui mul ongi probleem, millest ise jagu ei saa, tean vähemalt, kelle poole pöörduda. Aga enamike lihasvalude ja traumade puhul oskan tõesti ise kiirelt diagnoosida ja n-ö esmaabi ära teha. Olen seda usku, et paljude pisitraumade puhul pole otsene paus vajalik, vaid spetsiifiliste harjutustega saab koheselt hakata probleemset kohta taastama.
Teed alates 2019. aastast koostööd vaimsete oskuste treeneri Hristo Neilandiga. Kuidas ta sind aitab ja miks on vaimne valmisolek discgolfi juures oluline?
Discgolf on spordiala, kus sa ei lähe väga otseselt vastast võitma. Rajal oled sina ise enda suurimaks vastaseks. Oma mõtetega tuleb hakkama saada. Selleks, et paremini aru saada, mis sulle toimib ja mis mitte, on hea kui vahepeal annab keegi kõrvalt tagasisidet. Ühe esimese asjana võtsime Hristo soovitusel kasutusele nn mänguplaani ehk paberile pandud märkmed selle kohta, kuidas mõnda konkreetset rada mängida. Mul on kotis märkmik, kus on kirjas, kuidas ma viskan, mis kettaga ja lisaks muud detailid raja kohta, mis ei tohi ununeda. Ma ei jälgi seda enne igat korvi, sest tegelikult tean oma plaani peast. Pigem on märkmik selleks, et kui midagi läheb totaalselt valesti ja hakkan üle mõtlema, siis võtan plaani välja ja see toob fookuse tagasi. See aitab päästa palju viskeid.
Teed koostööd ka Sportlandiga? Milline see on olnud?
Koostöö Sportlandiga on olnud väga meeldiv. Sportland toetab mind adidase varustusega. Olen äärmiselt rahul adidase riietusega. Samuti Terrex jalanõudega, mis on parimad, mida discgolfi mängides olen kasutanud. Selle brändi varustuses leidub väga mõnusaid tooteid ka vabaks ajaks. Näiteks adidas Utilitas Down Parka on mugav ja soe. Kindlasti oleks see minu eelistatud valik sügisesteks ja talvisteks matkadeks looduses.
Kevadel alustad oma kolmandat hooaega profitiimis Latitude 64. Milline on professionaalse discgolfari elu?
Hooaja sees reisin võistluselt võistlusele. Näiteks Ameerika tuur läbib sisuliselt kõiki osariike. Asjatamist on endal väga palju. Tean väheseid mängijaid, kellel on isiklik mänedžer, kes hoolitseb selle eest, et sul on järgmiseks võistluseks lennupiletid ja majutus organiseeritud. Enamus professionaalseid discgolfareid peab selle kõigega ise tegelema. Kui jätta kogu organiseerimine viimasele hetkele, võib see olla väga stressirohke. Mina võtan tavaliselt ühe nädala, kus planeerin kaks-kolm kuud ette ära.
Millist tuge sa tiimilt saad?
Latitude kannab kõik võistlus- ja reisikulud, aga ise organiseerin, kuidas kohale saan. Samuti saan igakuist palka, mis on väga suur abi. Palju on mängijaid, kellel on küll sponsor, kes katab võistlemisega seotud kulud, aga palka nad ei saa. Nende jaoks on iga võistlus ka rahaliselt ülioluline ja see paneb kahtlemata suuremad pinged peale. Igakuine sissetulek võtab stressi kindlasti vähemaks.
Sina täiendavalt lisatööd tegema ei pea ja saad sada protsenti spordile keskenduda?
Ei pea. Enne profilepingut tegin grupitrenne ja koolitusi, millega teenisin endale hooajafondi.
Uue hooaja alguseni on jäänud loetud kuud. Milline plaan järgmiseks aastaks on?
Soovin võimalikult palju kaasa lüüa USA Pro tuuril. See on sari, kus võistlevad maailma tipud. Pole paremat sarja, kus areneda ja end proovile panna. Veebruaris hakkavad seal võistlused ja kestavad sisuliselt oktoobrini. Ideaalis tahaksin kaasa teha kogu tuuri, aga viisareeglite tõttu pean vahepeal kodumaale naasma.
Mis on su kõige suurem eesmärk discgolfarina?
Maailmameistritiitel on kahtlemata kõige magusam saavutus. Samaväärne on tegelikult mainitud USA Pro tuuri võit. Euroopa meistrivõistluste tase on samuti väga tugev.
Mida pead selleks tegema, et sinust saaks maailmameister või USA Pro tuuri võitja?
Tulebki võimalikult palju lombi taga võistelda, et saada kogemust maailma parimate mängijate keskel. Mida kõrgemal tasemel mängida, seda arendavam see on. Ja loomulikult tuleb teha toorelt tööd, et saada paremaks. Tippu jõudmiseks pean saavutama sellise taseme, et visked tulevad iga ilmaga välja nii, et silm ka ei pilgu.
ALBERT TAMME LEMMIKRAJAD
Mäetaguse, Sportland Prodigy Elva, Sportland Kõrvemaa, Pühalepa (Hiiumaa), Fox Run (Vermont, USA), Winthrop (Rock Hill, USA), Nokia (Soome).
Tekst: Virgo Agan
Piret Järvis-Milder ja Egert Milder on pühendunud perele ja muusikale