Eesti neiu Stella Täht Rio olümpial meediatiimis

Stella Tähe (28) unistus olümpiamängudest sai alguse 2012. aastal, mil ta plaanis minna Londonisse, et seal siis pealtvaatajana kaasmaalaste sooritusi jälgida. Asjaolude kokkulangemise tõttu jäi aga neli aastat tagasi spordipeole minemata. “Kajastasin toona Eesti harrastusratturite sõitu Tour de France´ile ning jõudsin Eestisse tagasi alles juulikuu lõpus ja siis oli juba liiga hilja olümpiapileteid organiseerima hakata,” meenutab üritusturundusagentuuris töötav Stella. “Kui Londoni olümpiamänge kodus diivanil pisarsilmi vaatasin, siis otsustasin, et järgmistel suveolümpiamängudel olen kindlasti kohal.”

Naudib olümpiamelu

Stella otsustaski kaks aastat tagasi kandideerida Rio olümpiamängudele vabatahtlikuks. Ta tegi kandideerimise eel endale selgeks vabatahtliku töö plussid ja miinused ning saatis ankeedi Rio suunas teele. Väikese polügloti sõnul osutus kandideerimise kõige tüütumaks osaks keeletestide tegemine. “Üllatusena pidin kõigis märgitud keeltes läbima kolmeosalise testi, mis kinnitas keeleoskuse taset,” lausub Stella, kes kõneleb nii inglise, prantsuse, hispaania kui ka vene keelt.

Pärast seda kulges kandideerimise protsess aga rahulikult, sest viimane etapp ehk online intervjuu toimus veidi enam kui pool aastat hiljem.

Töögraafiku said vabatahtlikud üldjoontes endale aga ise määrata. Nii kujundaski Stella oma päevad nii, et näeks piisavalt võistluste korralduslikku poolt, kuid saaks nautida ka olümpiamängude melu. “Minu jaoks oli oluline, et saaksin vaadata erinevaid spordialasid ja eestlastele kohapeal pöialt hoida.”

Tööpäev kestab hilisõhtuni

Stella on varasemalt käinud vaatamas küll kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi ja maailmameistrivõistlusi, kuid vabatahtlikuna ei ole ta suurvõistlustel varem kaasa löönud. “Arvan, et vabatahtlikuks olemine annab mulle võimaluse olümpiamängude köögipoolt näha,” ütleb suurvõistluste tuline fänn.

Rios töötab ta olümpiamängude korvpallivõistluste meediatiimis. “Minu peamisteks ülesanneteks on ajakirjanike ja fotograafide abistamine kõikvõimalikes küsimustes ja muredes,” lausub Stella.  “Esimestel tööpäevadel oli vaja lahendada rohkem probleeme, aga mida päev edasi, seda enam tuli ise otsida võimalusi töö tegemiseks.” Stella tööpäev alagab Rios kella kahe paiku päeval ning tööpäevade pikkus sõltub peaasjalikult mängude graafikust. “Kui toimusid alagrupimängud, siis venisid tööpäevad päris pikaks, sest kohtumisi oli rohkem. Nüüd lõppeb tööpäev hiljemalt kümne paiku, kuid esimestel päevadel olin tööpostil südaööni,” lisab ta.

Võimas emotsioon ja rahvustunne

Kõige enam meeldib Stellale suurvõistluste juures kohapeal tekkiv emotsioon, mida teleri vahendusel ei tunne. “Staadionil tekib märkimisväärselt tugevam rahvuslik tunne, sest Eesti särkides ja lippudega inimesed on kokku tulnud, et omadele kaasa elada,” sõnab särav neiu. Stella on vaatamas käinud nii vehklemist, kettaheidet kui naiste maratoni. Plaani on ta võtnud aga ka Epp Mäe võistluse, Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagori jooksud. “Lisaks olen tööpäevadel jälginud eestlaste võistlusi online’is ja televiisorist, nii et sisuliselt olen kõik olulised alad ära näinud,” ütleb tõeline spordisõber.

Lisaks võimalusele vahetult tippsportlastele kaasa elada on Stella sõnul vabatahtliku töö plussiks ka uute tutvuste loomine. “Üks peamisi võlusid ongi erinevate maailmajagude inimestega kokkusaamine ning ühise eesmärgi nimel pingutamine,” sõnab ta. Seega proovib ta suhelda võimalikult palju välismaalastega ning kaasmaalastega kohtub medalipeol. “Õnneks on eestlastel olnud põhjust kokku tulla,” lausub Täht. “Minu prantslannast töökaaslane imestas, et eestlased saavad iga medali puhul kokku. Suurriigi elaniku jaoks tundus selline ettevõtmine üllatav ja mina mõistsin sel hetkel väikese riigi võlusid,” ütleb Stella. Seega on ehedat rahvustunnet võimalik tunda ka tuhandete kilomeetrite kaugusel sambakarnevali kodumaal.

Tekst: Laura Kalam