Rakveres korraldatakse juba 2011. aastast Eesti Ööjooksu, mis on kohale meelitanud nii harrastajaid kui ka tippe. Kaisa Kukk on Rakveres jooksmas käinud kaheksa korda ning on alati sealt kaasa võtnud super emotsioonid.
Tänavu 1. juunil toimuv Eesti Ööjooks-Rakvere on liialdamata Eesti ööjooksude kroonijuveel, mis juba esimesel toimumisaastal sai palju tähelepanu. Korraldusmeeskond Marko Tormi juhtimisel ei väsi üllatamast. „Rakveres ootab startijaid uus rada, stardi- ja finišipaik on Spordi tänaval, spordikeskuse veerel. Rajal on kokku 21 elamuspunkti, kus astuvad üles orkestrid, kellest mitmed on täiskoosseisus, kohal on koorid, tantsijad ja DJ-d.10 km distantsil osalejad saavad kahel ringil korralikku tulevärki nautida,” kinnitab Marko. Ta lisab, et kohale tasub tulla juba varem, sest üle kümne aasta toimub enne starti kontsert.
Valikus 5 või 10 km
Sellel aastal saab Rakveres end proovile panna 5 km või 10 km distantsil. Ring on viie kilomeetri pikkune ehk vastavalt valikule, läbitakse üks või kaks ringi. Pikema distantsi jooksjad saavad erakordset suurt möllu ja melu nautida seega topelt. Rakverre oodatakse spordihuvilisi ikka kogu perega, sest kõige väiksemad saavad end proovile panna 0,2-0,3 km pikkusel Cappy lastejooksul.
Mõeldud on neilegi, kes ei saa kohale minna, sest kõikidest distantsidest saab virtuaalselt osa võtta.
Poolmaratoni seekord Rakvere programmis pole, aga seda saab joosta sama korraldusmeeskonna taktikepi all toimuval Ülemiste ööjooksul augusti keskpaigas.
Esimene jooks meeles elu lõpuni
Tuntud pikamaajooksja Kaisa Kukk on jooksnud Rakveres korduvalt nii lühemaid kui pikemaid distantse ning hindab kõrgelt nii sealset korraldust kui pealtvaatajaid. Eri aastate lõikes on tal meenutada nii mõndagi põnevat ja lõbusat, aga ka palju õpetlikku. „Minu esimene osaluskord oli täiesti ekspromt otsus, kui 2013. aastal nägime vennaga kuulutust, et Eestis korraldatakse äge öine jooks koos meelahutusprogrammiga. Kuigi me jooksutrenni ei olnud eriti teinud, mu pisipoeg oli ka alles kaheaastane, siis tundus uudne formaat nii väljakutsuv, et otsustasime sellest osa saada,“ räägib Kaisa. Tal on esimesest korrast meeles, et poolmaratonis läks 12-15 km vahel ikka pööraselt raskeks, aga suure tahtejõuga jooksis lõpuni ja sai ajaks 1:40:20. „Vennal tuli veidi kehvem aeg, sest enne starti oli ta liitri jogurtit ära joonud ja pidi jooksu ajal mitmeid metsapeatusi tegema, õnneks toimus jooks pimedas,“ muigab Kaisa.
Ta tunnistab, et tol ajal polnud neil erilisi teadmisi ei võistlemisest, õigest varustusest, stardieelsest soojendusest ega toitumisest. „Aga see jooks jääb elu lõpuni meelde. Tookordne rada viis linnast välja, meeleolupunktid olid suhteliselt raja alguses linnas ning lõpus oli ka vaimselt päris raske, sest olin kuidagi üksinda rajale jäänud ning ergutussõnu hüüdsid vaid mõned joovastavaid jooke pruukivad härrad.“
Aasta hiljem oli aga Kaisa tagasi ja parandas oma poolmaratoni aega tunduvalt ja saades protokolli 1:21.17. Aastal 2016 näitasid numbrid finišis juba 1:19.30. „Seega, kui natukenegi trenni teha, siis tulemused paranevad kindlasti,“ leiab ta.
Melu on super äge
Tänaseks on Kaisa jooksnud Rakveres neli poolmaratoni ning sama palju osalenud ka 10 km distantsil. „Mõlemal distantsil olen saavutanud kaks esikohta, kuid igal osaluskorral olen vähemalt poodiumile jõudnud. Muljed on alati olnud positiivsed ning Rakvere ööjooks oligi see tõuge, mis kannustas mind rohkem ja teadlikumalt jooksutreeningutega tegelema hakkama.“
Täieliku õhtuinimesena naudib ta Rakvere võistlusel eelkõige hilist starti ja ägedalt pimedaid tänavaid, mis tekitavad hoopis teistsuguse fiilingu. „Alati on palju spordisõpru stardis, meeleolupunktid, esinejad, melu – just see, et kõik erineb traditsioonilisest ja liiga tõsistest võistlustest. Rakveres olen alati jooksnud naeratus näol, endise tantsijana nautinud väga muusikat, mis annab lisaenergiat ja viimastel aastatel, kui enam suuri eesmärke pole, lihtsalt jooksmist nautinud!“
Kaisa möönab, et raja profiil on Rakveres olnud pigem teisejärguline, sest tema on pigem keskendunud esinejate, ilutulestiku ja meeleolupunktide nautimisele, aga uudne ja tore on olnud alati. „Kui peaks valima, siis võib-olla on enim meeldinud viimaste aastate 10 km rada, kus 5 km rada tuleb kahel korral läbida ja kus jooks toimub linna keskel. Seal on palju pealtvaatajaid, ergutajaid ja hetkekski ei teki tunnet, et oleks rajal üksinda,“ ütleb ta. „Munakividest tõus on lisanud lõpukilomeetritel ägedat eneseületust. Just sel viisil peakski mõtlema nagu seda tehakse Keenias, et iga raskus on väljakutse, mil hea võimalus saada ise paremaks.“
Nautides liikumisrõõmu
Suurte kogemustega jooksjana soovitab Kaisa kõikidel Rakverre tulla seetõttu, et teist sarnast jooksuvõistlust kindlasti ei ole. „Kuigi ka teised üritused on ka hakanud panustama meeleolupunktidesse, siis Rakvere öistel tänavatel omandab see kõik hoopis teise tunde. Minu meelest tasukski võtta hoiak, et see võistlus pole ideaalse rajaga isiklike rekordite jooksmise koht, vaid paik, kus saab koos teiste jooksusõpradega nautida ja rõõmustada liikumise ning vahva melu üle. Kuid teisalt aitab selline pingevaba olek ja positiivne suhtumine sageli just rekordite sünnile kaasa. Näiteks 2021. aasta 10 km distantsilt on pärit minugi isiklik rekord 34:59.“
Kaisa meenutab, et kõige lõbusam, aga samas ka hirmutavam oli joosta Rakveres 2017. aastal, kui poolmaratoni ajal oli alguses üle 30 soojakraadi, mis pöördus äikesetormiks. „Rajal kukkus minu nina ees raske metallkaar maha, vihmavesi oli tänavatel kohati põlvini, tuul rebis puudelt oksi. Jooksin esimesel positsioonil ja tormi saabudes ei näinud vahepeal ühtki osalejat, vaid jooksujalu põgenevaid pealtvaatajaid. Siis käis peast läbi, kas teised veel üldse jooksevad või peaks katkestama. Jooksin ikka lõpuni, päris hea ajaga, aga kuna ajavõtt oli üleujutatud ega funktsioneerinud, siis sain kirja kehvema aja. See muidugi ei olnud oluline, olin rõõmus, et terveks jäin,“ naerab Kaisa. „Sellist kogemust hiljem rohkem pole olnud ka, nii et Rakverest on igasuguseid ägedaid seiku meenutada!“
Nostalgia toob taas Rakverre
Kui Kaisa oleks ise Rakvere ööjooksu korraldaja, siis ta ei muudaks midagi, sest mõned asjad ongi parimad oma omanäolisuses ja ebaperfektsuses. „Ei kujuta Rakvere ööjooksu ette ideaalse sirge rajaga mööda maanteed, vaid ikka pööretega linnatänavad, tõusud-langused ja kindlasti meeleolupunktid!“
Ta ise pühendub tänavu pigem trepijooksudele ja käis mai alguses Taipeis trepijooksu MM-il, kust õnnestus tuua Eestile ajaloo esimene medal trepijooksus – pronks. „Traditsioonilises jooksus on Eesti tasemel kõik justkui saavutatud, eelmine aasta oli isegi juba boonuseks, mil ma tegelikult ei plaaninud enam võistelda. Aga Rakverre tahaks ikkagi starti tulla, juba ainuüksi nostalgia pärast. Hindan väga kõrgelt korraldajaid ja loomulikult on soov kõigi liikumissõprade sünergiat kogeda!“ räägib Kaisa.
Just esimene Rakvere ööjooks oli talle kõige õpetlikum ning tekitas soovi areneda nii füüsiliselt kui saada teadmisi treenimisest, võistlemisest, riietusest, toitumisest jne. „Olles ise kümneaastase jooksukarjääri ajal kõikvõimalikud ämbrid läbi kolistanud, hakkasin kohe esimesest aastast, kui ise treeningutele pühendusin, jagama teadmisi ka teistele,“ sõnab Kaisa. Esmalt tegutses ta Fittest spordiklubis, siis andis Treeningpartneri spordiklubis jooksu- ja ÜKE treeninguid. Nüüd on ta viis aastat vedanud PPA jooksugruppi ja tänagi on tema käe all treenimas kümme ägedat naist.
Eesti Ööjooks Rakvere kava 1. juunil
19.30 – Cappy lastejooksud
21.00 – Kontsert ööjooksjatele
21.50 – Tervitused ja soojendusvõimlemine
22.00 – Neptunas 10 km stardid
22.10 – Stebby 5 km ning Kostüümijooksu stardid
23.20 – Autasustamine
00.00 – Finiši sulgemine
PS! Osalemine toimub ainult Eesti Ööjooks – Rakvere 2024 ametlikus T-särgis ja stardinumbrit rinnal kandes (v.a. Kostüümijooksul osaleja).
Soovi korral on virtuaalse läbimise võimalus 1.05-30.05.24 – medal ja särk (lastejooksu puhul ainult medal) postitatakse pakiautomaati.
Lisainfo ja registreerimine: https://eestimaraton.ee/
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Grete Veedla, Ain Liiva ja erakogu
Jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister: üks võlusõna vajalike muutusteni on sport