Laupäeval on purjetajatel tähtis päev, sest Pärnus avatakse A. Le Coq 63. Muhu Väina regatt. Tegemist on Eesti vanima purjeregatiga, mis seekord on järjekorras 63. Võistlustulle on minemas üle 100 jahi, nende seas Pärnu purjejahi Sly naiskond.
2016. aastal Pärnu Jahtklubis alustades ei olnud enamik Sly liikmetest purjetamisega eriti kokku puutunud, kuid neid ühendas meeletu tahe paadiga merel käia. Tänaseks on nad kolinud väiksemast jahist suuremasse ning kasvanud on ka naiskonna liikmete arv. Rääkisime algusest peale tiimi kuulunud Nele Leit-Teetlausi ja Anneli Lepaga Sly naiskonnast, purjetamisest ja Muhu Väina regatist veidi lähemalt.
Millal purjetamise juurde sattusid?
Nele: 9-aastaselt, kui isa võttis mu kaasa Pärnu Jahtklubi purjespordikooli uue hoone avamisele. Mõtlesin, et vaatan niisama huvi pärast ühe trenni ära, aga vaimustusin purjetamisest kohe.
Anneli: Olen Lõuna-Eesti tüdruk, nii et minu lapsepõlv möödus sisemaal. Purjetamise juurde jõudsin läbi Pärnu Jahtklubi. Kuna meri on mulle alati hingelähedane olnud, sattusin jahtklubisse erinevaid arendustegevusi tegema ning enne, kui ise purjetama jõudsin, olin purjeregattide korraldusmeeskonnas.
Mis sulle purjetamise juures kõige rohkem meeldib?
Nele: Värske õhk, meri, tuul, lained. Kunagi pole samasugust ilma ega olusid. Tähelepanu peab pöörama paljudele pisiasjadele, reageerima, kohanema. Kokkuvõttes meeldib ala mitmekülgsus – purjetades ei hakka iial igav.
Anneli: Kohalolek. Nii kui lased mõtted uitama või tähelepanu hajub, siis alati midagi juhtub. Austus mere ja naiskonna vastu.
Missugune ilm on purjetamiseks parim?
Nele: Mõõdukas kuni tugev tuul, mis pole muidugi nii tugev, et paati lõhuks. Tugevama tuulega on rohkem adrenaliini, sõit nõuab rohkem pingutust, aga on samas lõbusam. Kuni tuulepuhangud ja erinevad lained jäävad mõistuse piiresse, muudavad need sõidu huvitavamaks. 180-kraadised lühikeste intervallidega tuule pööramised on juba natuke liig.
Anneli: Mõõdukas tuul purjetamiseks. Niisama merel võib käia ka vaikse tuule ja päikeselise ilmaga, see on aeg suplusteks ja nautimiseks. Võistluste ajal meeldib, kui on rohkem tuult.
Milline on teie jaht?
Anneli: Sly on MATCH-3 tüüpi, ümardatult 9,8 m pikk ja 3 m lai, pigem sportliku ehitusega. Eelmisel hooajal kuulus ESTLYS klassi, aga nüüd eristatakse Eestis (Muhu Väina regatil) vaid ORC ja FOLKBOOT klasse. Ilmselt liigub meie jaht kõige paremini mõõdukas tuules. Kuna meil on suur spinnaker, on äärmuslikult vaikne ja äärmuslikult tugev tuul meie kahjuks.
Mitmendat korda osalete Muhu Väinal?
Nele: Praeguse naiskonnaga osaleme Muhu Väinal teist korda, kuigi mitmed meist on võistlusel varem käinud teiste jahtide tiimides.
Millised on Teie senised tulemused Muhu Väinal ning milliste eesmärkidega tänavu starti lähete?
Nele: Eelmisel aastal olime oma grupis kokkuvõttes 14. kohal 30-st ehk üsna täpselt keskel. Parim etapitulemus oli 7. koht. Võiksime sel aastal võistelda iseendaga ja proovida eelmise aastaga võrreldes parema koha saada.
Anneli: Loodame, et jaht jääb terveks. Anname endast parima ning säilitame
rõõmsat meelt – kui läheb hästi, oleme rõõmsad ning kui ei lähe, oleme ikka rõõmsad.
Mis Muhu Väinal osalemise eriliseks teeb?
Nele: Eelkõige on see ikkagi Eesti suurim ja rahvarohkeim purjetamisüritus. Mulle meeldib, et saab purjetada ühest kaunist Eesti sadamast teise ja et igal aastal on erinev rada. Tugev kogukonnatunne ja kaldal toimuv melu käib kindlasti asja juurde.
Anneli: Purjetajad ise teevad selle võistluse eriliseks. Väin on ikka südamelähedane, kuna korraldusmeeskonnas olnuna tean, et kõik panustavad 100% eesmärgiga, et oleks võistlust, fun’i ja purjetajatel soovi ikka ja jälle regatil osaleda.
Kuidas teie naiskond võistlusteks valmistub?
Nele: Kevadel algab kõik jahi parimasse võimalikku korda seadmisest, mis jätkub vaikselt kogu hooaja kestel. Purjetame koos nii palju kui võimalik. Maa peal hoiab igaüks end vormis oma parema äranägemise järgi, näiteks on meil naiskonnas mitmeid tublisid jooksjaid.
Enne sõitu räägime läbi, missugused on olud ja mida seetõttu on vaja silmas pidada, missuguseid purjeid kasutame, jagame kohustused vastavalt sellele, kui palju meid hetkel kohal on jne. Rohkem vast valmistuda ei saagi, kui olla võimalikult kindel selles, mis ees ootab. Sõidu ajal räägime muudatused läbi. Neid hetki, kus midagi läks vussi või rabedalt, analüüsime kõige rohkem, tuleb ju kindlustada, et sama viga teist korda ei teeks. Räägime nii sõidu rahulikematel hetkedel kui pärast finišeerimist alati läbi, kuidas meil läks ja miks.
Purjetamine on ala, kus tänu ilmale tuleb ette olukordi, millesse varem võibolla ei ole sattunud ning milleks ei saagi praktiliselt valmistuda. Mis aitab selliste olukordadega merel võimalikult hästi toime tulla?
Nele: Tuleb jääda rahulikuks ja üksteist usaldada. Paljudest meeskondadest erineme ilmselt selle poolest, et karjumist, kärkimist, üksteise süüdistamist ja vihastamist on väga minimaalselt. Nii on kõigil lihtsam raskel hetkel keskenduda tegelikult olulisele – purjetamisele.
Anneli: Üksteise usaldus ja rahulikuks jäämine on tõepoolest eelduseks, et olukorrad kontrolli alt ei väljuks. Peale võistlust teeme alati kokkuvõtte, mida keegi õppis. Kuna meie naiskonnas ei ole palju profipurjetajaid, kes juba lapsest saadik on mere ja paadiga sõbrad, siis uusi situatsioone ilmneb igal purjetamisekorral.
Mida ütlete nendele, kes pole kunagi purjetanud, aga tahaks kunagi mõne tiimi koosseisus regatil osaleda?
Nele: Kõige parem võimalus õppimiseks on asjaga tegelemine. Väikelaeva juhiload on väga olulised, aga praktiline purjetamisoskus tuleb merelt ja kogemusega. Jahtklubides on sõbralikud ja avatud kogukonnad, tasub kohale minna või internetis ühendust võtta, kuskil kulub kindlasti mõni kätepaar marjaks ära. Kui oled juba jahile jõudnud, tuleb julgesti küsida, meelde jätta ja käed külge lüüa.
Anneli: Kui on tahe, siis alati tekib võimalus. Olen paljudelt kuulnud, et: ah need purjetajad on üks oma seltskond, kuhu on keeruline sisse saada. Minu kogemus ütleb aga, et ei ole üldse keeruline, kui ise tahad. Erinevad meeskonnad ootavad uusi purjetajaid ning kõik jahtklubid teevad tööd selle nimel, et purjetajaid juurde tuleks. Kunagi pole liiga vara või liiga hilja. Alusta soovist ja astu julgelt paatidele ligi, sest seltskond on mõnus ja heatahtlik.
PS!
Sly naiskonda kuuluvad: Marit Murd (kapten), Nele Leit-Teetlaus (kapten ja rool), Helen Vimberg, Helen Margus, Maret Pais, Piret Pais, Kristel Hirvesaar, Merlin Langebraun, Anneli Lepp, Nele Saluveer ning vahel sõidab nendega noor purjetaja Johanna Tagu.
PS2!
A. Le Coq 63. Muhu Väina regatt toimub 11.-18. juulini.
Start antakse Pärnus ja finišeeritakse Pirital Kalevi Jahtklubis.
Regatti saab reaalajas jälgida siin.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Karl Herodes: vahel on õnneks vaja ainult head tuult ja piisavalt suurt purje