Eestlased asuvad suurejoonelisele teadusmissioonile Antarktikasse

Antarktika avastamise 200. aastapäeva suurejooneliseks tähistamiseks asub 11. juulil Kroonlinnast lõunamandri suunas teele 1984. aastal Hollandis ehitatud kahemastiline teraskerega Jongert 24 tüüpi mootorpurjekas Admiral Bellingshausen. Tegemist on praegusaegse Eesti merenduse kõige suurema Antarktika-missiooniga, millega tähistatakse Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Bellingshauseni ajaloolise tähtsusega retke aastapäeva.

Pärast Kroonlinnast lahkumist plaanitakse esimene peatus Helsingis, kust võetakse suund Saaremaale. Randuda kavatsetakse Oslos, Gdanskis ja Kaliningradis, lisaks veel Kopenhaagenis, Inglismaal ning Brasiilias Rio de Janeiros. Mitmel pool on koostöös sealsete meremuuseumidega plaanis oma lugu ka kõikide huvilistega jagada. Reisi eesmärk on juhtida tähelepanu kliimamuutustele ning populariseerida mereteadusi.

Projekti veab Tiit Pruuli

Ettevõtmist koordineerib maailmarändur ja väsimatu seikleja Tiit Pruuli. „Minu visiitkaardile on  kirjutatud Antarktika 200 ekspeditsiooni juht ehk vastutan suures osas kogu korraldusliku poole eest. Loomulikult teen seda heade partnerite abiga, näiteks laevaehitusega on meid aidanud Saaremaa ettevõte Baltic Workboats ning programmiga on suures osas tegelenud Eesti Meremuuseumi spetsialistid, häid inimesi ja ettevõtteid on minu ümber palju,” on Pruuli tänulik.

Mõte Antarktika avastamist just sel viisil tähistada ei sündinud teps mitte Tiit Pruuli peas. „Ei saa seda au endale võtta, kuigi tahaks,” muheleb ta ja jätkab: „Mullu sügisel avastati, et  Bellingshauseni retkel on tulemas juubel ning ühistes aruteludes jõudsime sinna, et konverents oleks küll tore ja mälestuskivi vahva, aga teha võiks midagi erilist. Lõpuks jõudsimegi välja merereisi ideeni.”

„Nii hakkasimegi polaaraladele sõiduks sobiva aluse osas ringi vaatama. Esialgu tegime seda Eestis, kus leidub küll väga häid ja kiireid jahte, kuid kahjuks mitte midagi Antarktikasse minekuks kõlbulikku.Ka kasvas ettevõtja Heiti Häälega suheldes projekt lõpuks sedavõrd, et me ei otsinud enam 14 meetrist, vaid 24 meetrist mootorpurjekat ehk siis alust, mille põhiliseks edasiviivaks jõuks pole ainult purjed. Koos jõudsime ka selleni, et võiksime oma retkel tegeleda kõigega, mis merega seotud ehk nii ohutuse, ajaloo, bioloogia kui ka kliimaprobleemidega. Reisiks sobiva alusega kohtusime viimaks Barcelonas,” avaldas Pruuli ja lisas, et idee tekkimisest mullu novembris kuni laeva leidmiseni kulus umbes kuu aega.

Kolm vahetuvat kaptenit

Kapteni valimisele läheneti Pruuli sõnul loominguliselt. „Eestis on professionaalseid meremehi palju, meie mängisime sümboolset mängu – kuna läheme Saaremaal sündinud Bellingshauseni jälgedes, siis leidsime väikese otsimise peale kolm saarel sündinud meest – Indrek Kivi, Indrek Lepa ja Meelis Saarlaiu. Esimene töötab jäälõhkuja Botnica kaptenina ning teenib leiba Kanada arktikas, Lepp sõidab Tallinki laevaga Riia ja Stockholmi vahet ja kogenud jahtkapten Saarlaid oli Lennuki ümbermaailmareisil esimeseks tüürimeheks,” tutvustab ta ja lisab, et kolme vahetuva kapteni leidmine oli mõistlik kasvõi juba seetõttu, et sedavõrd lühikese etteteatamisega oleks kellel iganes keeruline end kogu aastaks töölt vabaks saada.

„Meelis Saarlaid on ettevõtmise juures kõige pikemalt, temaga ületame Atlandi ookeani, Lepp alustab sõitu Kroonlinnast, Kivi juhtimisel sõidame Antarktika vetes. Lisaks liitub tiimiga veel üks sealset piirkonda hästi tundev professionaal, kes on esimese tüürimehena sõitnud kruiisilaevadel Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Jäämere erinevate saarte vahet seitse aastat. Mehe nimi on Jaanus Hannes ja tema peaks end koduselt tundma enam-vähem kõigis olukordades, kuhu me vähegi sattuda võime. Seega kapten, mehaanik ja tüürimees on meil professionaalid,” võtab ta teema kokku.

Igal reisijal on oma ülesanne

Lustireisijaid lisaraskuseks seekord kaasa ei võeta, seilamise aktiivne osaline on iga mees või naine, kes laeva astub. Kui korraga on Admiral Bellingshauseni pardal umbes tosin purjetajat, siis kokku loodetakse ekspeditsiooni jooksul näha erinevatel etappidel üle saja inimese. Nende hulgas on reisi õnnestumisele kaasa aidanud ettevõtete esindajaid, kliima-, mere-, kala- ja linnuteadlasi, aga ka biolooge ning videotehnika spetsialist, kelle töö tulemusel jõuab Telia telekanalite vahendusel vaatajateni reisist kümneosaline sari. „Meiega sõidavad kaasa kaks Eesti Mereakadeemia esimese kursuse tudengit – Julius Tarand ja Karolina Vaino, kelle silmade läbi see telesaade püsti pannaksegi.”

Ohtusid varitseb ookeanil üksjagu

Kaheks keerulisimaks väljakutseks peab Tiit Pruuli kümnepäevast üle Atlandi sõitu ning Drake’i väina ületamist, mis on üks maailma rängimaid purjetamispiirkondi. „Troopiliste tsüklonite periood peaks meie 1. novembril algava Atlandi ülesõidu ajaks lõppenud olema, loodame rahulikku sõitu. Drake’i ületades kohtume ilmselt suuremate lainete ja kõvema tuulega. Tehniliselt ja meeskonna vastupidavuse mõttes saab see ilmselt kõige raskem osa olema, ka ilmastikutingimusi prognoositakse seal vaid kuus tundi ette. Kui juba Antarktika saarte varju ära saame, siis läheb lihtsamaks, kuigi seal hakkavad meid nähtavasti kimbutama jäämäed. Suurematega on lihtsam, need on radaril kenasti nähtavad, ohtu kujutavad endast väiksemad, nende puhul ei saa tihti aru, kas ees on lainesäbru või jääkamakas,” kirjeldab Pruuli.

Reis kulmineerub Venemaa baasis

Antarktika poolsaarele jõudes on plaan külastada erinevate riikide teadusjaamu. „Väga täpselt me siiski Bellingshauseni marsruuti ei jälgi ehk me ei lähe Kuninganna Maudi maa lähistele, kus ta Antarktist silmas. Oleme saanud kutse Ameerika, Argentiina, Tšiili, Venemaa ja Briti baasidesse. Seal jätkub töö, mida me kogu reisi vältel teha püüame, see on rääkida Antarktikas tehtavast teadusest.”

Reisi kulminatsioon on planeeritud 28. jaanuariks (2020). „Loodetavasti esitleme sel päeval üheaegselt nii Tallinnas kui Antarktikas Eesti Panga välja antavat Antaktika 200. aastapäevale pühendatud münti ja Eesti Posti loodavat marki. Tähistamine on planeeritud Bellingshauseni ehk Venemaa baasis. Sellega saab ekspeditsiooni ametlik osa läbi, filmimeeskond astub laevalt maha ja algab umbes neli kuud kestev kojusõit.

Austusega mere vastu

Tiit Pruuli annab endale aru, et vaatamata põhjalikule ettevalmistusele on merel riske palju. „Ainult loll inimene võib öelda, et tema merd ei karda. Ilmselt pole sel juhul kogetud lainete ja tuulte jõudu ning tuntud koduigatsust. Lähen iga jumala kord merele suure austusega mere vastu. Vaatamata sellele, et meil on moodsad päästeparved ja satelliitside, jääb see ikkagi üsna suurte riskidega seotud ettevõtmiseks. Minu ülesanne on neid riske eelnevalt võimalikult palju minimeerida.”

Ekspeditsioon saab teoks tänu headele partneritele
 
Mereoludega paremaks kohanemiseks läbis põhimeeskond Reval Marine & Offshore Training treeningkeskuse merepääste koolituse, sealt sai me laev ka jäises vees elus püsimiseks vajalikud termoülikonnad ning päästevestid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla spetsialistide juhendamisel said kõik osa esmaabi koolitusest. „Õppisime, kuidas elustada, haavu õmmelda ning uppujat päästa.” Läänemere suurim laevafirma Tallink ostis laevale purjed, Telia tagab meile ühenduse koduga ning aitab sidearvete tasumisega ning tänu Sportlandile on kõigil olemas Helly Hanseni purjetamisriiete kollektsioonid kõikide kliimavöötmete jaoks ehk troopikast Antarktikani. Samuti saame süüa palju kodust toitu ja jooki – Tartu Milli kama, Põltsamaa Felixi suppe, Kalevi šokolaadi, Eesti Pagari „Polaartorte“, Liviko „Starterit“. KAFO paneb meile kaasa 100 kilo kohvi ja palju teed, Tactical Foodpack annab külmkuivatatud pakitoite tormipäevadeks ja Antarktikas ette võetavateks matkadeks.

Saa osa ajaloolise tähtsusega retkest!

Antarktika-reisi saab jälgida kodulehel www.postimees.ee/antarktika. Üle nädala kirjutavad laevamehed loo Postimehe Arterile, iga nädal räägivad KUKU raadio eetris. Facebookis on eesti keelne lehekülg Antarktika200 ja inglise keelne Antarctica200. Instagrammist leiate reisipilte aadressilt antarktika200.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Antarktika200 Facebook ja Instagram / Jaanus Piirsalu/Postimees