Ajaloo esimene elamusretk toimus 2008. aasta aprillis Keilas. Tänavu 7. jaanuaril toimus Põhja-Kõrvemaal Võhma rabas järjekorras juba 200. elamusretk. Matkade peakorraldaja Kunnar Karu sõnul pakub sarja kuueteistkümnes hooaeg avastamist igale maitsele ja seda igas Eestimaa otsas.
Aasta oli siis 2008, kui toona Eesti Kepikõnni Liidus töötanud Martti Soosaare ja nüüdseks legendaarse Mount Everesti vallutamiseks valmistuva Karu algatusel panid aktiivsed noored pead kokku ja asusid organiseerima esimest elamusretke. Kuna tollel hetkel Eestis pikemaid kõndimis- ja matkaüritusi ei olnud, nähti sarjal tugevat potentsiaali.
„Me tahtsime kõndida rohkem kui kümme-viisteist kilomeetrit. Ei tahtnud joosta, suusatada ega rattaga sõita, vaid 20 kilomeetrit looduses kõndida. Kuna õiget üritust selleks ei olnud, siis tulime välja ideega teha Eestisse selline sari, mille käigus saavad inimesed avastada erinevaid kohti, sportlikult liikuda ja selle käigus elamuskilomeetreid koguda,“ meenutab Karu õhinal.
Elamusretkede algusaegadel pidid osalejad lisaks looduses kõndimisele täitma erinevaid sportlikke ülesandeid. „Tuli visata nooli, hüpata ja karata, osalejad said selle kaudu lisaks kilomeetrite läbimisele elamuspunkte juurde. Idee oli selles, et kui saad aasta jooksul sada punkti täis, siis saad auhinnaks näiteks jope. Aga kaotasime suhteliselt kiiresti need ülesanded ära, sest me saime aru, et matkamine ja noolevise ikka kokku ei käi,“ räägib kogenud matkajuht.
Nii kujunes elamuspunktist hoopis elamuskilomeeter, mis on kasutusel tänaseni. Üks läbitud matkakilomeeter võrdub ühe punktiga ja korraldajad premeerivad hooaja jooksul vähemalt kümmet enim punkte kogunud kõndijat. Lisaks loositakse kõigi üle 100 elamuspunkti kogunud osalejate vahel välja loosiauhindu. Auhinnad on Karu sõnul lihtsalt väike boonus: „Osalejate jaoks on palju olulisem ikkagi elamus ise!“
Matkatakse sinna, kuhu tähistatud rajal kõndijad ei satu
Kuigi mitmed matkad algavad tõmbekeskustest, siis enamik neist viib osalejad looduse rüppe, tihtipeale ka kohtadesse, kus ametlikke märgistatud matkaradu ei ole. „Kindlasti on tegemist natuke sportlikuma ettevõtmisega kui teised käimisüritused. Just seetõttu, et meie matkad on pisut pikemad. Loomulikult lubame me endale ka raja mõttes natuke rohkem, sest kuidas muidu saaksime me elamust pakkuda? Kui terviserada on neli meetrit lai, siis meile sobib ka kakskümmend sentimeetrit lai rada. Meie jaoks sünnibki elamus ägeda raja, liikumisrõõmu ja Eesti looduse koosmõjul,“ räägib korraldaja.
Elamusretkede missioon on tutvustada matkalistele ka meie kodumaa erinevaid vaated. „Kui me alustasime, siis oli idee korraldada matku eri maakonnakeskuste ümbruses et inimesed saaksid kodu lähedal liikuda. Praegu on olukord selline, et oma kodukandis ei viitsi mitte keegi kõndida. Tartlane tahab minna Põhja-Eestisse, pealinlane tahab minna Lõuna-Eestisse jne. Turismi ja avastamise faktor on kindlasti suurem kui varem,“ selgitab elamusretkede eestvedaja.
Elamusretked 2023 pakub matku Kihnust Iisakuni
Elamusretkede 2023. aasta hooaeg, nagu juba mainitud, algas 200. juubelimatkaga Võhmas. Räätsadel matkajaid ootas tõeline talvine võlumaa ja matka naelaks oli imeline päikeseloojang. „Ma arvan, et kui osalejatelt küsida, mis tollest matkast meelde jäi, siis kindlasti tuuakse välja talvised olud ja just see päikeseloojang. See, et tegemist oli juubelimatkaga, on pigem sümboolne, aga elamus oli kahtlemata meeldejääv,“ ütleb Karu.
Elamusretkede hooaeg jätkub juba 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 105. sünnipäeval Taevaskojas. „Tegemist on sini-must-valge retkega. Kellel on kaasas väike lipp, kellel on põsel maalingud, kellel on sini-must-valge kostüüm. Sööme kiluvõileiba, joome glögi, teeme lumeingleid ja tähistame meie riigi sünnipäeva. Taevaskoja rada on klassikaline Lõuna-Eesti matkarada ning sobib selleks matkaks ideaalselt.“
Elamusretkede sari rändab naistepäeval ehk 8. märtsil Järvakanti. Naistepäeval pole korraldajad varem retke teinud. Kui tavaliselt tehakse matku nädalavahetusel, siis nüüd on retk kolmapäeva õhtul. „Läheme pealampide ja räätsadega rabasse. Ma loodan, et see formaat sobib ja on piisavalt neid inimesi, kellel on hommikul naistepäeva kook söödud, lilled vastu võetud ja õhtul on täpselt see moment, millal väike elamusterohke jalutuskäik teha,“ räägib matkafanaatik.
15. aprillil toimub Paldiskis 4 panga elamusretk. „See on hea tuttav rada koos Paldiski tuletorni ja ilusate vaadetega. Loodame, et ilm on siis juba kevadiselt värske ja saame mõnusalt samme koguda.“
13. mail külastavad elamusretkelised suvepealinna Pärnut. „Kui paljudele tundub, et nad on Pärnus palju käinud, siis kindlasti viib elamusretk kõik huvilised seniavastamata kohtadesse. Maikuu on hea hetk, millal suvepealinnas ära käia, enne kui turistid sinna saabuvad.“
Kuigi tavaliselt suvekuudel elamusretki ei toimu, siis tänavu otsustati augustikuusse üks tummine matk ikkagi planeerida. 5.–6. augustini saavad kõik soovijad elamuskilomeetreid koguda Kihnus! „Juba paar aastat pole me kahepäevast retke teinud. Kihnus oleme küll üsna värskelt käinud, aga suhteliselt lühidalt. Nüüd teeme pikema retke ja naudime Kihnut täiega! Käime meres ujumas, telgime, teeme sauna, naudime Kihnu kultuuri ja oleme saare nii-öelda põliselanikud,“ lubab matkajuht Karu.
21. oktoobril toimub Ohepalu elamusretk. „Tegemist on klassikalise sügisese rabamatkaga, kui marjad on valmis ja maastik on punakates toonides. Läheme värve uudistama ja ronime muuhulgas ka Everesti otsa – tuleb välja, et ka Eestis on oma Everest! Loodetavasti on minu jaoks tegemist siis teise Everestiga sel aastal,“ naerab mees.
Iisaku elamusretk toimub 4. novembril. Korraldaja sõnul on sealne mets lummav: „See on selline retk, kus sa lihtsalt kõnnid looduses, naudid metsakohinat ja linnulaulu. Puhas sõõm Eestimaa loodust!“
Hooaja lõpuretk viib matkalised Eesti kõige põhjapoolsema neeme otsa, 2. detsembril toimub Loksa elamusretk. Loodetavasti nauditakse siis juba esimest lundki. „Kui aprillis on matkajatel esimene vaimustus tärkavast loodusest, siis detsembri hakul pakub tavaliselt elevust esimene lumi. Talve alguses, esimeste korralike külmade ajal saab talvesaapad välja otsida ja matkama minna. Kuna tegemist on hooaja lõpuüritusega, siis ilmselt tuleb see ka pisut pidulikum.“
Karu usub, et elamusretkede kalendrist leiab iga matkasõber endale midagi sobivat: „Ma arvan, et meie kalender on mitmekülgne ja kõik, kes matkata armastavad, leiavad endale siit midagi. Loomulikult võiksime teha retki ainult suvel, kui on ilusad ilmad ja kõik ongi lihtne, aga me ei tee seda. Meie jaoks on oluline, et inimesed näeksid Eestit terve aasta jooksul. See annab kogu üritusele suurema ja tähenduslikuma mõõtme. Loodus on eri aastaaegadel väga erinev.“
Elamusretked toimuvad iga ilmaga
Kehva ilma tõttu pole mitte ükski elamusretk ära jäänud. Kõige külmem matk toimus Kirna matkarajal, termomeeter näitas tol päeval 36 külmakraadi. „Viis päeva enne matka helistati, justkui maailma lõpp hakkaks saabuma. Need, kes ikkagi julguse kokku võtsid ja kohale tulid, said väga vinge matka osaliseks. Mis siis saab, kui õues on 36 miinuskraadi? Ei pane ju kolme jopet selga või imesaapaid jalga. Paned selga tavalised riided, võib-olla ühe fliisi rohkem ja liigud nobedamalt. Tegelikult oli megaäge matk! Mitte keegi ei öelnud kordagi, et neil oleks külm olnud,“ meenutab Karu, kelle sõnul on elamusretked toimunud vaatamata tormihoiatustele ja käredale pakasele.
„Lõpuks on ilm osa saadavast elamusest. Vihm võib pakkuda hoopis meeldejäävama kogemuse kui ilus päikesepaisteline ilm. Kui otsustad ikkagi elamusretkele tulla, siis varem või hiljem saab sul selg märjaks,“ naerab Karu. „Jopet on Eestis niikuinii vaja ka jaanipäeval ja kui sul on lisaks tossudele olemas ka kummikud, mille sees on veel näiteks ka vooder, siis saab täiesti vabalt terve aasta vältel matkata. Ei ole vaja tuhandeid eurosid kulutada, et elamusretkedel loodust nautida.“
Elamusretkede korraldajad kasutavad peamiselt The North Face’i matkavarustust, mis on väga sobilik just erinevate ilmaolude puhul. „Koorikjope täidab oma rolli nii talvel külmaga, kevadel sattudes tuulisesse mereranda kui ka suvisel ajal, kui vesi peaks saarele minnes üle laeva reelingute pritsima! Me oleme valinud endale ka mugavad matkajalatsid, mis peavad vett ning haakuvad mitmesuguse pinnasega suurepäraselt – nii pole ohtu keset retke libiseda,“ kiidab Karu oma lemmikbrändi matkavarustust.
Elamusretkedele oodatakse kõiki käimishuvilisi vanusest olenemata. „Kui sa jaksad kümme kilomeetrit järjest kõndida, siis võid julgelt ennast retkele kirja panna. Ootame kõiki inimesi, kes soovivad Eestis liikuda, avastada ja nautida loodust koos omasuguste, heas mõttes hulludega. Seega – sõbrad kaasa ja retkele!“
Tekst: Virgo Agan
Avafoto: Tarmo Haud
Märten Metsaviir: liikumisel on väga teraapiline võime