Suurejooneline KVARK teadus-show toob 15. ja 16. novembril Saku Suurhalli lavale noored teadlased Arnold Rein Tatuntsi ja Mats Mikkori, kes demonstreerivad vaatemänguliste katsete abil, et teadus pole hunnik valemeid, vaid meeletult põnev seiklus.
Nii Mats kui Arnold Rein on KVARK teadusteatriga seotud olnud selle loomisest alates ehk aastast 2015. Teadusteatrit on nad teinud veelgi kauem. Samuti on mõlemad noormehed osalenud saates “Rakett 69”. Kahte noort teadlast iseloomustab uudishimu, soov avastada, katsetada ning oma teadmisi edasi anda ja teisi harida. Uurisime lähemalt, mida teadusega tegelemine Matsile ja Arnold Reinule pakub ning mida novembris enneolematus ja mastaapses teadus-show’s näha saab.
Kuidas sattusid teaduse tegemise juurde?
Mats: Kuna mu vanemad on õpetajad, siis viibisin juba väiksena palju koolis. Esimene tõsisem kodus katsetamine tuli põhikooli viimases astmes, kui internetist kuivjää kohta lugesin. Nende katsetuste lõpuks jättis kuivjää rakett hoovimurule meetrise läbimõõduga kraatri.
Sealt edasi jõudsin läbi Viitna laagri “Rakett 69” juurde, kust kutsuti suveks teadusmalevasse ESTCUBE-1 tudengisatelliidi juurde tööle. Lisaks oli mul gümnaasiumis suurepärane füüsikaõpetaja, kes aine niivõrd põnevaks tegi, et seda ka ülikooli õppima suundusin. Selle valiku puhul on minu arvates peale lõpetamist maailmas võimalused kõige vähem piiratud.
Arnold Rein: 5-aastasena oli mu siht selge – Nobeli preemia. Iga paari nädala tagant muutus aga plaan, kuidas sinna jõuda. Algselt oli see kõige kiirema auto leiutamine, hiljem vähiravim ja merevee puhastusseade. Nõnda oli suund juba varakult paigas.
Olen õnnelik, sest miks-küsimuse küsimine ei ole mul üle läinud. Kui miski on segane, siis näen justkui kohustust välja selgitada, miks see just nõnda on. Kahtlemata muudab see mind vahel tüütuks, kuid samas suudan tänu sellele ümbritsevat maailma paremini mõtestada. Julgustan ka teisi selles osas rohkem tüütu olema.
Millistes valdkondades teaduses peamiselt tegutsed?
Mats: Peamine tegevusala on hetkel maailma toimimise saladuste tutvustamine huvitatud inimestele. Päris teadustööga tegelesin kiletehnoloogia vallas, kus uurisin väga õhukeste materjalikihtide magnetilisi omadusi – väga õhuke tähendab kuni 100 nanomeetri paksuseid kihte. Võrdluseks, inimese juuksekarva läbimõõt on 100 000 nanomeetrit.
Arnold Rein: Igapäevaselt tegelen teaduse populariseerimisega. Suurem kokkupuude on reaalteaduste ja haridusteadustega. Lisaks sellele, kuidas maailma süsteemid toimivad, huvitab mind, kuidas need teadmised teistele edasi anda. Efektiivne õppimine sünnib koostöös ja seda soovin ma paremini mõista.
Mis Sind teaduse juures köidab?
Mats: Avastamise tunne. Mis sellest, et tegelikult on enamik asju juba varem tehtud ja olemas, kuid oma silm on ikkagi kuningas ning tihtipeale satud ka olukorda, kus päriselt avastad midagi, mida pole kunagi varem kogenud.
Lisaks tunne, mis tekib kui oled suutnud mõne keerulise seaduspära või reaktsiooni kellelegi arusaadavaks teha ning kuulajatest peegeldub teadmisrõõmu. Sel juhul on õpetamise rõõm veelgi suurem.
Arnold Rein: Soov teha asju paremini, efektiivsemalt ja kiiremini on arengu mootor. Maailma hästi mõistes saame selle paremini enda eesmärkide suunas tööle panna. Näen teadusel suurt rolli ühiskonna (ja ka indiviidide) eesmärkide saavutamisel.
Seejuures ei peitu teadus mitte meie arvamustes, vaid hüpoteesides ja tõestustes. Sõltumata sellest, kes neid teeb. Korrektselt toimides jõuame kõik lõpuks sama vastuseni, isegi kui see meile ei meeldi. Teadus ei diskrimineeri.
Mis on need n-ö suured küsimused, mis Sind kõige rohkem huvitavad ja tegutsema panevad?
Mats: Maailma harimine. Mida vanemaks saan, seda enam mõistan, et väga tihti tehakse otsuseid oskamata hinnata nende tagajärgi. Loodan läbi enda tegevuse seda muuta ning üheskoos liikuda teaduspõhisema ühiskonna poole, koos objektiivsete otsuste ja õnnelikumate inimestega. Mulle väga meeldib kuidas Bhutan viib iga-aastaselt läbi õnnelikkuse uurimist.
Arnold Rein: Eks kõige suurem küsimus ongi see esimene miks? Tahan, et kõigil oleks julgust küsida miks-küsimusi ja mitte karta eksida. Hirm eksimise ees hoiab inimkonda meeletult tagasi. Kui suudame sellest üle olla, siis kahtlemata eksime palju, kuid õpime veel rohkem ja lõpuks jõuame ka kaugemale.
Novembris toimub Saku Suurhallis KVARK teadus-show. Kellele see on mõeldud ning mis täpsemalt toimuma hakkab?
Mats: See on mõeldud absoluutselt kõigile. Ei ole ühtegi inimest, keda laval toimuv külmaks jätab. Show’st osa saamiseks on kaasatud kõik meie viis meelt ning terasemalt jälgijatele on jäetud hulganisti üllatusi, mida kohe esimesel vaatamisel ei pruugi tähele pannagi. Laval hakkame demonstreerima, kuidas teadmised teevad igaühest superkangelase, kui neid õigesti kasutada osatakse. Samuti näitame kohe ette, kuidas ise superkangelasteks hakkasime ning nüüd super tugevana elusid päästame ja tuld enda tahtmisele allutame.
Arnold Rein: KVARK teadus-show on loodud nõnda, et kõik leiaksid sealt midagi põnevat. Eesmärk on tuua publikule uut indu maailma avastamiseks ja anda igaühele kaasa supervõimed. Mis nendega pärast peale hakatakse, on inimeste enda otsustada. Ma ei suuda ette kujutada inimest, keda kohapeal toimuv võiks külmaks jätta – usun, et igaüks lahkub naeratus näol.
Mis on selle show ettevalmistamisel olnud kõige põnevam ja kõige väljakutsuvam?
Mats: Esimene ajurünnaku faas, kus saime ilma ruumilistele ja muudele füüsilistele piiridele tähelepanu pööramata mõelda, milliseid katseid ja efekte tahame teha ning kuidas seeläbi publiku maailma avardada ja nende peades korraldada mõistmise plahvatus.
Arnold Rein: Loominguline protsess oli kindlasti üks põnevamaid. Keeruline oli heade ideede vahel valida, samuti see, kui asjad ei õnnestu. Raske on loobuda ideest, mida teostada ei saa, kuid eks selliste mõtete jaoks ongi järgmine kord.
Teadusega tegelemine nõuab kindlasti vaimset pingutust. Millega seda tasakaalustad?
Mats: Tegelen juba üle 20 aasta rahvatantsuga, aga sellest hoopis rohkem meeldib aega veeta erinevate pallimängude seltsis, korvpall on olnud lapsepõlvearmastus, mis pole kunagi möödunud, praegu käin lisaks ka aktiivselt võrkpalli mängimas ning Tartusse ülikooli tulles, avastasin laheda spordiala ultimate frisbee. Selles mängus tuleb omavahel lendavat taldrikut söötes jõuda teise võistkonna punktitsooni. 2017. aastal õnnestus koos Tartu võistkonnaga ka Eesti meistriks tulla.
Arnold Rein: Viimased neli aastat olen osalenud intensiivtreeningprogrammis nimega KVARK. Kuigi peamiselt on see olnud treening meelele, siis eneselegi üllatavalt avastan, kui suur on meie füüsiline koormus. Olen võtnud sihiks võimalikult vähe kasutada autot, liigun palju jala ja rattaga. Kahtlemata on Tartu selleks mugav koht ning loodud on head võimalused. Löön aktiivselt kaasa ka Kaitseliidus ning ka Kaitseliidu väljaõpe on paras treening.
NB!
· KVARK teadus-show valmib koostöös “Rakett 69” saate ülesannete loojatega.
· Euroopa suurimal teadusetendusel astuvad lisaks teadlastele üles slackliner Jaan Roose, trikijalgpallur Eno Lints, trummar Reigo Ahven ja laulja Liis Lemsalu.
· Etendused toimuvad 15. ja 16. novembril Saku Suurhallis.
· Ürituse koduleht ja piletiinfo: www.kvarkshow.ee
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: KVARK-teadusteater / Rene Riisalu
„Õhtu!“ saatejuhid lahutavad vaatajate meelt põnevate intervjuude ja pööraste eksperimentidega