Kui suur pingelangus tabas epeenaiskonda, kui selgus, et pÀÀsete kindlasti Rio olĂŒmpiale?
Juba pĂ€ev enne viimast ja otsustavat vĂ”istkonnavĂ”istlust oli teada, et homne vĂ”istlus meid ei ohusta ning peaksime pÀÀsema olĂŒmpiale igal juhul. MĂ€letan, et kui sellest teada sain, ei suutnud kohe uskuda. Varem kujutasin seda momenti ette kui vĂ€ga emotsionaalset hetke. NĂŒĂŒd aga ei julgenud vĂ€ga emotsionaalne olla, sest ametlikult ei olnud ju veel edetabel lukku pandud. Oli lĂ”puni tunne, et Ă€kki on midagi valesti ning jÀÀme olĂŒmpiapiletist ilma. Aga viimane vĂ”istlus kĂ€is meil juba pingevabalt, nautisime vehklemist ja tahtsime vĂ€ga kindlustada oma OM-piletit medaliga â ning tegimegi seda (kolmas koht MK-etapil Argentinas â toim).
Millised on epeenaiskonna ootused Rio olĂŒmpiamĂ€ngudeks?
KÔige julgemad ja kÔrgemad. Eelnevate aastate kogemused ja tulemused on nÀidanud, et me oleme selleks vÔimelised.
Miks on sinu arvates Eesti naiste epeevehklemine nii heal tasemel?
Sellele kĂŒsimusele on vĂ€ga raske vastata, aga julgen pakkuda, et pĂ”hjuseks on âsĂŒstemaatiline mittesĂŒsteemsusâ.
Eestis on vĂ€ga tugevad vehklemistraditsioonid, mis jĂ€id vanadest aegadest alles â need nii-öelda vana kooli treenerid ja vehklejad. Sportlased ja treenerid töötavad sĂŒdamega ja panustavad tĂ€iega. Vehklejad on suured entusiastid. Samal ajal on aga vehklejatel trenni tegemiseks ĂŒhed kehvemad tingimused, mida ma Euroopas nĂ€inud olen. Vehklemine on halvasti rahastatud. Paljud perspektiivsed sportlased ja treenerid pidid spordi maha jĂ€tma, sest oli vaja raha teenida, aga spordi eest ei maksta. Ăkki need eelised ja halvad tingimused kokku soodustavadki tugeva iseloomu tekkimist ning sellest tulenevalt hea tulemuse saavutamist. (Naeratab.)
Millised on naiskonna liikmete omavahelised suhted?
Oleme tĂ”elised sĂ”brad. Meie naiskonnas on vĂ€ga hea Ă”hkkond ning ĂŒritame  teha kĂ”ik, et see sĂ€iliks.
Millised on sinu isiklikud eesmĂ€rgid olĂŒmpiamĂ€ngudeks?
Tahan sĂ€ilitada kĂŒlma nĂ€rvi ja nĂ€idata, milleks vĂ”imeline olen. Ăritan teha kĂ”ike Ă”igesti ja vĂ€ltida suuri vigu nii ettevalmistuse kui ka vĂ”istluse kĂ€igus.
Kuidas ĂŒldse sattusid vehklemise juurde?
Minu vanemad on treenerid, nii sattusingi. Olen tegelnud ka muude aladega, aga vehklemine on mulle kĂ”ige sĂŒdamelĂ€hedasem.
Kas vehklemine on aus spordiala?
Sageli vĂ”ib ĂŒks torge tĂ€hendada liiga palju â oled supervormis, aga jĂ€rsku turniirilt vĂ€ljas. Vehklemine on vĂ€ga omapĂ€rane spordiala. TĂ”esti, tihti ei sĂ”ltu tulemus ainult sinust ja sinu vormist, vaid ka paljudest muudest faktoritest. See on ka vĂ€ga mentaalne ala â vehkleja mĂ”tted mĂ€ngivad vĂ€ga suurt rolli. VĂ”id olla fĂŒĂŒsiliselt vĂ€ga heas vormis, aga sisemist kindlust ja kĂŒlma nĂ€rvi pole ning sellepĂ€rast ei pruugi ka rajal midagi vĂ€lja tulla.
Arvan, et nagu iga muu spordiala, nii on ka vehklemine vahepeal aus ja vahepeal mitte. Vahel oled kĂ”ik teinud vĂ”idu nimel ning pead siiski kaotusega leppima. See on sport, aga nii toimub ka elus. KĂŒllap see on loomulik.
Miks peaks tulema vehklemistrenni?
Vehklemine annab kasu igal juhul, ole sa professionaalne sportlane vÔi amatöör. Vehklemine Ôpetab mÔtlema, kaaluma, otsustama, kontsentreeruma, kannatama. KÔik need oskused tulevad kasuks ka tavaelus.
Palun kirjelda oma varustust.
Sisetrenniks kasutan retuuse vĂ”i lĂŒhikesi pĂŒkse, T-sĂ€rki ja pluusi. Viimastest on lemmik Adidase mudel AJ6333 â tavaline must pluus ilma lukkudeta. Seda on mugav kanda, see on kerge, ilus ja mĂ”nus. Retuuse on mul erinevaid. Tavaliselt eelistan musta vĂ€rvi, kuid vahepeal, kui tuju mĂ€ngulisem, vĂ”in panna jalga ka erksamad. Mis puudutab jooksutosse, siis viimasel ajal olen teinud trenni Adidas Energy Boostidega. Need on mugavad, neil on kĂ”rge tald ning jalg ei vĂ€si Ă€ra. Hiljuti sain Adidase uued PureBoostX Endless Energy tossud. Ei ole jĂ”udnud nendes veel palju trenni teha, kuid esimene mulje oli vĂ€ga mĂ”nus ning disain meeldib mulle eriti â need on esimesed sellise tallaga tossud.
Kui on hea ilm ning trenn toimub vĂ€ljas, kasutan vahepeal tuulejopet vĂ”i vesti ning retuuse, mis on fliisiga seest soojendatud. Meie kliimas on need ĂŒhed parimad asjad, mis vĂ€lja mĂ”eldud â kaitsevad kĂŒlma ja tuule eest.
Ăhtuti kĂ€in vehklemas. Siis kannan samuti retuuse vĂ”i lĂŒhikesi pĂŒkse, TsĂ€rki, pluusi, aga jooksutossude asemel on siis vehklemistossud. Vehklemisvarustusest, mis selle peale kĂ€ib, rÀÀgin jĂ€rgmisel korral. (Naerab.)
Kas Adidas kuulub ka sinu igapÀevariietuse juurde?
Kuna minu peamine tegevus on sport, siis kannan ka tavaelus tihti spordiriideid ja Adidas kuulub kindlasti nende hulka.
Peale selle, et Adidase riided on stiilsed ja ilusad, on need ka mugavad. Esiteks on need kvaliteetsed ning tehtud tĂ€pselt keha jĂ€rgi. Teiseks on need hĂ€sti lĂ€bi mĂ”eldud â nĂ€iteks jooksuriietel on alati koht, kuhu panna telefon vĂ”i vĂ”tmed. VĂ”ib valida erksamaid vĂ”i tagasihoidlikumaid riideid, aga sĂ”ltumata valikust vĂ”id olla kindel, et oled stiilne ja originaalne. Olen Adidase riietega vĂ€ga rahul ning tunnen ennast neid kandes vĂ€ga hĂ€sti. Tean alati, et olen moodne ja naiselik, mis lisab enesekindlust ja motivatsiooni.
[alert color=”violet”]
Erika Kirpu
SĂŒndinud 22. juunil 1992 Moskvas
Pikkus: 172 cm
Individuaalsed autasud:
MM-i pronks (2014),
Eesti aasta naissportlane (2014)
VĂ”istkondlikud autasud:Â
EM-i kuld (2013),
EM-i hÔbe (2015),
EM-i kuld (2013),
MM-i hÔbe (2014),
Eesti aasta vÔistkond (2013 ja 2014).
[/alert]