Ettevõtja Alar Kajari peab Tallinna uue maamärgina vaateratta püstitamist oma senise tööelu tippsaavutuseks. Läbi ja lõhki spordimees on alati tahtnud teistest erineda, pürgida kõrgemale, sihtida kaugemale ning teha asju teistmoodi ja suurelt. Teda kannustab adrenaliin, positiivne ellusuhtumine ja vankumatu usk iseenda võimetesse.
Vaateratta idee on sama vana kui Alari ja tema meistersportlasest abikaasa Riina peres kasvav 9-aastane Kristjan, kes vaid isa tööjuures aega veedakski. „Lugesin 2010. aastal oma vanema venna soovitusel Aavo Koka artiklit, mis rääkis üle maailma püstitatud erinevatest vaateratastest. Kuna tegutsesin ka meelelahutusvaldkonnas, siis jäi see idee kuklasse vasardama,“ meenutab Alar.
Elu viis ta mõned aastad hiljem kokku T1 kaubanduskeskuse arendajatega, kes otsisid uusi rentnikke ning kuna Alari juhitud Pärnu maanteel asunud batuudikeskuse Skypark ruumid olid juba ammu kitsaks jäänud, siis otsustas ta oma tegemistega Peterburi tee algusesse kolida. Mullu novembris avas seal uksed Super Skypark, mis on kogu regiooni suurim kogupere meelelahutuskeskus, kus külalisi ootavad Euroopa suurim batuudiala ja 17 panoraamvaatega sünnipäevatuba. Lisaks batuudi- ja mängukeskusele kuulub kompleksi vahva käed külge teaduskeskus SkyLab, põnev kingi- ja teaduspood, põrkeautode areen, kohvik ja kinosaalid. Kirsiks tordil on muidugi aprillikuu teisel nädalal hoo sisse saanud vaateratas Skywheel of Tallinn.
Idee megaprojekt kõrgustesse upitada sündis juhuslikult
„Hakkasin magama minema, kui tekkis mõte, et vaateratas oleks just katusel väga efektne. Lootsin, et olen maailmas esimene, kes selle peale tulnud on, kuid uurima hakates selgus, et Aasias on vaaterattaid püstitatud juba viie kaubanduskeskuse katustele. Euroopas oleme siiski esimesed,“ rõõmustab ettevõtja.
T1 arendajad olid mõtte üle esialgu pisut hämmingus, kuid võtsid selle hästi vastu. Edasi tuli hakata uurima, kas ja kuidas selline asi üldse ehituslikult võimalik on. Projekti nõustasid ProKapitali ja ettevõtte partnerite helgeimad pead, koos said ületatud ka kõige keerulisemana tundunud takistused. Kui Muinsuskaitseameti komisjoni kooskõlastus tuli pärast materjalide läbitöötamist üsna kiirelt, siis kõige kauem aega läks loa hankimisega Lennuametilt. „Vaateratas asub lennujaama kaitsevööndis ning ei tohi segada radarite tööd. Pärast põhjalikku uurimist, 3D modelleerimist ja ekspertiisi saime viimaks nõusoleku. Kokku võttis see protsess aega pea kaks aastat, aga tulemuseks on vaateratas, mis tõstab külalise 120 m kõrgusele merepinnast ja avab Tallinna uuest vaatenurgast,“ ütleb Alar.
Uskus asja õnnestumisesse algusest lõpuni
Lootusetuse tunnet ei tekkinud Alaril selle pikale veninud asjaajamise juures mitte kordagi. „Võib öelda, et olen paadunud optimist ning ei loobu mitte ühestki ideest enne, kui mulle on kas teaduslikult või Excelis tõestatud, et seda pole võimalik ellu viia. Kui olen enda poolt kõik teinud, siis ma ei muretse, vastasel juhul jääb see kripeldama,“ ütleb ettevõtja.
„Mina arvan, et sellest vaaterattast kujuneb ajapikku kogu Eestile uus maamärk. Kõikidele lennujaama või sadamasse saabujatele paistab see kenasti kätte, senine tagasiside on olnud väga positiivne,“ lisab ta.
Tervisesport hoiab elu tasakaalus
Kuna põnevad töised tegemised ja pikad päevad nõuavad Alarilt üksjagu energiat, siis parim viis vaimu puhkamiseks ja laadimiseks on mehe kinnitusel tervisesport. „See on hea stressimaandaja ning hoiab keha toonuses. Käin tihti Sparta spordiklubi saalis lintide peal jooksmas ja rattaga sõitmas. Noorena oli minu põhialaks laskesuusatamine, mille vahetasin ühel hetkel triatloni vastu välja. Vahelduva eduga olen sõitnud ka maanteeratast. Kuna poeg mängib tennist, siis valdan ka seda ala. Ära on proovitud nii korv- kui jalgpall ning saalihoki,“ loetleb ta.
„Keha peab vormis hoidma nii liikumise kui mõistliku toitumisega, see on äärmiselt oluline. Ei peagi olema tipptegija, aga spordiharjumust tuleb kujundada juba varakult.“
Alari valik on Nike
Sportlikku sooritust toetab hea varustus ning spordiriiete- ja jalanõude valimisel peab Alar oluliseks asjade kvaliteeti ja mugavust. „Pole mõeldav, et spordisärk venib pesus välja või hakkab pärast selga panemist koheselt ebameeldivalt lõhnama. Nike puhul pole seda täheldanud, olen selle brändi juures olnud vahelduva eduga vähemalt kakskümmend aastat. Kui räägime jalanõudest, siis mulle sobivad laiema liistuga mudelid ja neid on olemas nii saali-, tennise- kui välijalanõude valikus.
Olen üsna pikka kasvu ja isegi see pole mitte kunagi Nike spordiriiete valikul takistuseks osutunud. Pean tunnistama, et suuremat sorti trendide jälgijaks ma end ei pea. Pole vaja igal aastal vastava hooaja värvide ja mudelitega kaasa minna ning mugavust ja kvaliteeti pole ma ilu nimel nõus ohverdama,“ räägib Alar.
Ta lisab: „Sportland on Eestis väga suure ja tänuväärse töö ära teinud, poelettidel olev valik on erinevate alade lõikes üsna mastaapne, mõeldud on nii kergejõustikuga tegelejatele, tennisistidele kui isegi golfimängijatele.“
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Marleen Muhuste
Kuidas The North Face taaskasutusse panustab?