Tippsportlase karjääri lõpetanud, olümpiavõitja Gerd Kanter on hetkel Portugalis ning aitab lihvida poolakatest kettaheite tippude Piotr Małachowski ja Robert Urbaneki vormi Tokyo olümpiamängudeks. Kuid Gerdi ellu mahub hulgaliselt ka muid projekte.
Gerd, mis sinu plaanidesse praegu mahub?
Hetkel olen ennast sidunud nelja suurema tegevusega. Aitan Poola kettaheitjatel olümpiaks valmistuda. Spordiklubis Nord töötan spordidirektorina. Lisaks osalen sportlaskomisjonides. Olen Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht, EOK sportlaskomisjoni juht, Eesti Kergejõustiku Liidu sportlaskomisjoni liige. Tegevusi jagub, olen seotud ka ROK-i sportlaskomisjoniga. Vahel on tõesti nii, et mõnele nädalale satub ikka väga palju Zoomi koosolekuid, aga püüan hakkama saada, et pere jaoks ka aega jääks. Mitteplaneeritud koroona periood andis võimaluse vahepeal väga pikalt kodus olla. Abikaasa käis tööl, mina olin poisiga.
Millised eesmärgid oled endale hetkel seadnud?
Kõige suurem väljakutse on seotud Poola sportlastega olümpiamängudel. Minu leping lõpeb Tokyo mängudega, seega on see kindlasti minu treenerikarjääri tipphetk. Soovin, et Piotr ja Robert end mängudel realiseeriks. Spordiklubis Nord soovin, et me oleks hinnatud klubi, et meil oleksid tugevad treenerid, meie juurde tahetaks tulla. Nii liikumisharrastuse kui ka tippspordi mõttes.
Mis motiveeris kõige rohkem endiste konkurentide treeneriks asumisel?
Tegemist ei ole enam esimeses nooruses sportlastega, mu enda karjäär oli samuti küllaltki pikk. Tunnen seda dünaamikat ja muutusi, kuidas tipus püsida. Kuna tegu pole esimeste sammudega tippspordis, siis tuleb teha põhimõttelisi muudatusi treeningutes ja arusaamades, et end liialt ei kulutaks. Seda kogemust mul on, proovin neid treenida sellise nurga alt, et nad Tokyos end realiseeriksid.
Kuidas sinu enda eesmärgid ajas muutusid?
Mulle oli kõige olulisem alati esimene olla. Karjääri lõpus oli võidust juba utoopiline mõelda, kuid medali peale läksin alati. Mingil hetkel sain aru, et edasi pole võimalik enam pressida. Absoluutses tipus olnuna ei paku lihtsalt osalemine enam mingit väljakutset. Eelmise aasta eestikatel osalesin lihtsalt väljakutse pärast, et natukene ka Martin Kupperit õrritada. Ta tegi oma lõpuks ära.
Mis on sind sporditeel kõige rohkem inspireerinud ja motiveerinud?
Karjääri esimeses pooles olid väga suured eesmärgid, mida ma kunagi ei varjanud. Unistasin olümpiavõidust, maailmarekordi purustamisest. Mulle meeldisid alati suured väljakutsed. Kui seada endale väga kõrge eesmärk ja jõuda kasvõi poolele teele, siis see tähendab arvatavasti ka väga head tulemust. Kui jahtida midagi, mida keegi teine pole varem suutnud, siis on ka sinu õnnestumine vähemalt kuskil fifty-fifty. Maailmarekordist jäi mul puudu vaid 70 cm, mis on alla 1%. Maailma kõigi aegade kolmandat tulemust loen pigem õnnestumiseks, kuigi suur eesmärk oli 75+ meetrit.
Kasutasid terve karjääri vältel Nike toodangut, miks?
Sõprus Nike’ga sai alguse juba selle sajandi alguses. Lepingulistesse suhetesse astusime vist 2005. aastal. Mulle avaldas muljet kogu brändi imidž. Aegade jooksul olen Nike arengutega väga rahul olnud. Olümpiavõitjaks tulles sain omanimelised kuldsed heitesussid nagu traditsioonid ette näevad. Suure inimesena olen Nike valikust endale alati õiged tooted leidnud.
Rääkides spordiklubist Nord, kas mingis mõttes on teie klubi ka Erki Noole Kergejõustikukooli konkurent?
Praegu vist veel mitte, aga meil on soov laieneda. Hetkel on meie klubi populaarsemad spordialad ujumine ja korvpall. Lähitulevikus tahame hakata pakkuma ka kergejõustikutreeninguid. Üks klubi alusväärtustest on mitmekülgsus – soovime lapsi arendada läbi mitmekülgse liikumise. Klubis usume, et enne kui suunata lapsed spetsialiseeruma võiks tugeva põhja ladumiseks kombineerida selliseid spordialasid nagu ujumine, akrobaatika, judo ja kergejõustik.
Milliste spordialadega poeg Kristjanile meeldib tegeleda?
Poeg saab kohe seitsmeaastaseks ning käib viimast aastat lasteaias, kus osaleb erinevates treeningrühmades – akrobaatika, korvpall ja judo. Sellised mitte väga pealesunnitud tegevused, üldiselt meeldib talle nii sporti teha kui vaadata. Viimaseid Euroopa sisekergejõustiku meistrivõistlusi jälgis ta vahel lausa järelvaatamisest.
Kuidas sul endal korvpalli harrastamisega läheb?
Sügisel sai seda veidi rohkem mängitud, aga kui koroona numbrid tõusma hakkasid, ei olnud mõistlik jätkata. Mul on siiski olümpiasportlased treenida ning ma ei saa võtta põhjendamatuid riske, et viirust üles korjata.
Tundub, et vähemalt suurvõistlused siiski ära ei jää.
Sportlased on juba harjunud tiheda testimisega. See on hetkel arusaadav, et koroona tingimustes pealtvaatajaid ei lubata. Kuid sport on siiski suur äri ja koju aheldatutele annab see võimaluse jälgida mis tahes spordiala täna ja praegu ning nautida kõrgtasemel meelelahutust.
Mida arvad otsusest pidada olümpiamängud vaid jaapanlastest pealtvaatajatega?
Ainult kohaliku publiku kaasamine maandab kindlasti nakatumise riski, kui kõik pealtvaatajad on näiteks eelnevalt kiirtestitud. See annab palju juurde, et tribüünid on rahvaga täidetud, isegi kui need on ainult kohalikud inimesed. Sportlaste jaoks on see väga tähtis.
Sina saavutasid sportlasena suure protsendi oma eesmärkidest. Mida soovitad teistele oma eesmärkide püüdmisel, et kuhugi jõuda?
Tänases situatsioonis on väga tähtis olla olukorra suhtes paindlik. Kui tavapärased tegevused on suletud, siis ei tohi alla anda. Oma eesmärkide osas tuleb väikeste sammudega ikkagi edasi liikuda. Kasvutempo võib olla madalam, aga hoolimata raskustest tuleb edasi minna. Suurelt mõtlemine on kõige alus ja protsess eesmärgi suunas peab olema fookuses. Kui liigselt vaid konkreetsele eesmärgile keskendume, võib see ühel hetkel silmi pimestada. Kui suudame aga protsessi nautida, siis ühel hetkel tuleb tulemus märkamatult. Laste puhul on väga oluline kodune ajasisustamise mudel. Asju tuleb ikka koos teha ning eeskuju anda. Iseenesest lapsed neid tegevusi üles ei korja.
Kuidas oma akusid laed?
Ühtepidi on kohustusi palju, aga näiteks laagrid annavad võimaluse naasta vana režiimi juurde ja muudest tegevustest puhata. Kodused tegevused pakuvad jälle teistsugust vaheldust. Selline kahepoolne reservide taastumine on hea. Mulle meeldib väga ka maal käia ja seal toimetada.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Sportland