Lõpuks ometi tõotavad tulla lumised ja valged jõulud, mis rõõmustavad kõiki. Eriti rõõmsaks teevad lumised ilmad neid, kes tegelevad talispordiga. Just lumest, jõuludest ja spordist ajasime juttu laskesuusataja Grete Gaimiga (25).
Talisport ja lumi on Gretele meeldinud lapsest saati. „Murdmaasuusatamisele elasin juba varakult kaasa nii teleri vahendusel kui ka kohapeal Otepää MK-etappe vaatamas käies. Kuna olen Elvast pärit, siis polnud ka laskesuusatamine mulle võõras,“ ütleb neiu.
Eredalt meenuvad talle suusasõidud emaga Elvas Tartu Maratoni rajal. „Minu suusatamist ilmselt väga suusasammuks nimetada ei saanud, see oli rohkem klassikastiilis tammumine, aga mängisin emaga, et tema on Bente Skari ja mina Kristina Šmigun. Kas sellepärast, et meie välimused olid neile üsna sarnased või ma nii väga elasingi Kristinale kaasa, et soovisin olla nagu tema. Kui lasin emal natuke eest ära minna või kui talle kohe järele ei jõudnud, siis karjusin, et tema on Bente ja mina Kiku ning nüüd ma tulen tagant – hoia alt!“ on Gretel varuks lõbus mälestus.
Põnev ja kaasahaarav ala
Laskesuusatamise juurde sattus neiu viisteist aastat tagasi tänu klassijuhatajale, kelle poeg juba käis laskesuusatamise trennis. „Elvast on aegade jooksul tulnud väga palju laskesuusatajaid ning kuna kasvasin seal, ei jäänud minulgi palju muud üle,“ muigab neiu. Esmalt armus ta küll murdmaasuusatamisesse, aga kui sai relva proovida, siis oli selge, et laskesuusatamine köidab rohkem. „Mida aasta edasi, seda enam sain aru, et see on mänguline, metsikult põnev ja kaasahaarav. Laskesuusatamine koosneb kahest alast, mida omavahel siduda polegi nii lihtne kui võib tunduda. Ühel võistlusel on võimalusi niivõrd paljudel sportlastel ja kunagi ei saa võitjas ette kindel olla,“ lausub Grete.
Võistlused on pidupäev
Teda paelub ka see, et laskesuusatamise puhul on tegemist talialaga. „Kaunis langev lumi – kui ilusaks valgeks teeb see kogu looduse. Päike siramas külma ilmaga ja kogu see kargus. Suusatamine, suusatamine ja veelkord suusatamine. Pikad rahulikud trennid, mitu tundi väljas looduses, vaadates loodust, mõeldes oma mõtteid,“ loetleb Grete talispordivõlusid.
Samuti teeb teda õnnelikuks see, et talvel saab jälle võistelda. „Kui 6-7 kuud oled rasket trenni rassinud, siis võistlused on justkui pidupäev. Samuti naudin reisimist mägedesse ning seda tuleb talve jooksul palju ette.“
Mõnusaid trenni- ja võistluspaiku jagub
Eestis olles ja kodus treenides võib Gretet leida peamiselt Tehvandilt. Kui lund on rohkem, siis viivad trennid teda ka Tartu Maratoni rajale ning Käärikule. „Haanjasse satun harvem ning vahel on ette tulnud ka treeninguid Holstres. Kõik need rajad meeldivad mulle. Kindlasti sooviksin kodus olles rohkem Eesti eri suusaradasid proovida ja nautida, sest tänapäeval on väga palju hästi hooldatud ja põnevaid radasid, aga kahjuks puudub mul vajalik transpordivahend ringi sõitmiseks,“ lausub Grete.
Välismaistest võistluspaikadest laskesuusaneiu ühte lemmikut kohe esile tõsta ei oska, sest toredaid paiku on palju. „Alati on eriline ja maagiline tunne võistelda seal, kus on mäed, paks lumi ja päike. Lisaks veel äge atmosfäär, fännid jne. Esimesena meenub Itaalia ja Anterselva,“ toob ta välja.
Madshusi abil tipu poole
Grete peamine siht sel hooajal on olla edukas märtsis toimuvatel maailmameistrivõistlustel Östersundis. „Tahan teha karjääri parimad tulemused just seal. Samuti soovin olla terve hooaja vältel MK-sarjas jälitussõidus ning jõuda jälle punktidele,“ ütleb ta.
Laskesuusatajat aitab sihtide saavutamisel ka Sportland, kandes hoolt parima suusavarustuse eest – Gretet nimelt viib rajal edasi Madshusi varustus. „Hindan seda, et koostöös Sportlandiga on Madshusiga sõitmine ja treenimine tehtud väga lihtsaks. Olen väga tänulik, et mul on olnud see võimalus juba neli aastat. Hindan kogu tuge, mida saame hetkel Eesti poolt. Varustuse poole pealt kiidan väga Madshusi suusa uusimat malli, kuna tegemist on ääretult stabiilse suusaga,“ lausub sportlane.
Oma alale pühendunud
Laskesuusatamise kõrvalt Gretel teiste talialadega tegelemiseks palju aega ei jää. Esiteks võtavad erialased trennid enamiku ajast. Teiseks aga peidab näiteks lumelaua või mäesuuskadega sõitmine endas vigastuste riski, mida tippsportlane endale lubada ei saa. „Võistlushooajal on siiski prioriteediks oma ala. Küll aga on mäesport väga nauditav ja kevade lähenedes saab seda vahepeal lubada. Eriliselt meeldib mulle ski mountaineering, kus suuskade all olevate karvade abil jalutad mäetippu ja sõidad seejärel alla,“ räägib Grete.
Trenn ja puhkus käsikäes
Jõulud ja aastalõpp, mis enamikele inimestele tähendab pikemat puhkust, talisportlaste jaoks seda enamasti ei ole. „Pühadeaeg jääb täpselt võistlushooajale, seega suurt puhkust endale lubada ei saa. Tavaliselt jõuame esimeselt võistlustuurilt koju kas vahetult enne jõule või jõuluks ning lahkume kohe pärast aastavahetust. On tulnud ette ka kordi, kus jõulud või aastavahetus tuleb kodust eemal veeta, sest Eestis pole lund. Puhkamiseks väga aega pole, sest tavaliselt toimuvad vahetult peale jõule ka Eesti meistrivõistlused,“ räägib Grete, kuid lisab, et leiab aega ka perega jõululaua ääres istuda ja hiljem kinke avada. „See on oluline aeg laadimaks patareisid edasiseks hooajaks,“ kinnitab ta.
Kasutage vaba päeva sportimiseks
Grete soovitab kõigil jõululauas istumise kõrval ka sporti teha ja väljas liikuda. „Kui lumi on maas, siis soovitan kindlasti minna suusatama. Eriti 24. detsembril, sest minu jaoks on see väga maagiline olnud. Kui olin noorem, siis käisin alati jõululaupäeva hommikul suusatrennis ja õhtul avasime perega kingitusi. Kui nüüd on vahel jõululaupäeval plaanis kaks trenni, siis naudin õhtust suusatamist tulede valgel, kui sajab laia lund. See on hetk, mida võimalusel kindlasti ära kasutada,“ leiab Grete.
Kui aga pole piisavalt suusalund või suusatamine ei meeldi, siis on tema meelest tore minna matkama. „Eestis on väga palju ilusaid rabasid ja matkaradu, mis on ka hästi hooldatud. Veetke võimalikult palju aega värskes õhus ja lumes, sest elu näitab, et seda rõõmu meil alati pole.“
Mida eelistab Grete?
Suusatamine või laskmine?
Suusatamine ja laskmine kokku ehk laskesuusatamine 😀
MK üldvõit või olümpiakuld?
Olümpiakuld
Raske tõus või ülikiire ohtlik laskumine?
Raske tõus
Jõusaal või jooksmine?
Jõusaal
Mäesuusk või lumelaud?
Mäesuusk
Jõulud või sünnipäev?
Raske… Jõulud veedame koos perega traditsioone järgides, samas sünnipäeval saan ka alati lähedastega olla. Ilmselt ikkagi jõulud, sest siis on tähelepanu mujal kui minul. Ning siis saab kingitusi teha.
Piparkook või verivorst?
Verivorst
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Jarek Jõepera / erakogu
Mäesuusatamine on kõige vingem talisport