Üle seitsme aasta K1 võitlusalaga tegelenud Hendrik Themase võistluspaus on veninud sel aastal pikemaks kui varasemalt. Kuid see ei ole tema motivatsiooni kahandanud, pigem vastupidi – võistlusnälg on suur ning sportlikud eesmärgid endiselt kõrged.
Aasta 2020 on igas valdkonnas olnud teistsugune kui varasemad. Kui palju Covid-19 viiruse levik on sinu treeninguid ja võistlusgraafikut mõjutanud?
2020 on olnud tõesti teistmoodi aasta. Treeningute kohapealt on tulnud teha muutusi, aga kokkuvõttes midagi tegemata pole jäänud. Tavapäraseid K1 treeninguid treeningkaaslastega polnud aasta teises kvartalis pea üldse, kuid mul oli koht, kus rippus poksikott ning oli olemas tõstekang raskustega, millega regulaarselt treenisin. Lisaks tegin varasemast rohkem sprindi- ja jooksutreeninguid vabas õhus.
Sel aastal on mul olnud vaid üks võistlus. Eriolukorrata oleks tänaseks paar matši rohkem olnud, seega võistlusgraafik paratamatult kannatas, aga pole hullu – võistlused tulemata ei jää.
Kuidas mõjub vormile ja motivatsioonile, kui võistelda ei saa ning pole isegi teada, millal järgmine matš toimub?
Eelkõige mõjub võistluste ja ka sparringu puudumine ringitunnetusele. Üks asi on harjutada lööke poksikotil või muudel löögipindadel, kuid teine asi on õpitut poksiringis praktiseerida. Praeguseks olen tunnetuse kohapealt heas seisus, sest mõnda aega olen juba saanud treeningkaaslastega koos treenida. Võistlusnälg on muidugi suur ning see tuleb ainult kasuks.
Kas tavapärasest erinev hooaeg ja võistluste edasi lükkamine, muutis oluliselt midagi sinu igapäevases rutiinis?
Karantiinis istumist kui sellist, mul polnud ning päevaplaan jätkus sarnaselt tavapärasele. Treeningute jaoks oli koht, kogemused ja teadmised, et omal käel hakkama saada. Majanduslikult tulin toime, kuna põhiline sissetulekuallikas ehk palgatöö oli muutusteta. Töö, mida teen, on n-ö back office, seega klientidega suhtlemist ega kokkupuudet pole. Kontoris on ka vaid üks kolleeg.
Vaba aega eelistan niikuinii veeta lähedaste ja perega ning rahvarohketes kohtades palju ei käi. Kokkuvõttes oli kõik normaalne ja eriliste muutusteta. Tööle sõit oli ummikute puududes isegi kiirem ning üldse stressi ja kiirustamist oli vähem.
Milline on hetkel prognoos järgmiste kuude võistlusgraafiku osas?
Üks võistlus on sügisel graafikus küll ja seda ootan. Teadmatus selle ümber siiski on, kuid igal juhul olen valmis.
Sportlandi treeningkampaania sloganiks on: Kiiremini. Kõrgemale. Tugevamini. Millist rolli mängivad K1 võitluses kiirus ja tugevus? Kumb on olulisem?
Jõud on sportlase vundament. Olles tugev, suudan rohkem treenida, vastu pidada ning lihasjõud kandub üle ka sportlikku sooritusse. Kiiruse genereerimiseks on vaja plahvatuslikku jõudu. Poksis on vaja head ajastust, et vastase vigu ära kasutada, need hetked on lühikesed. Jõud ja kiirus on võidu kombinatsioon.
Spordimaailma üks suursündmusi on olümpiamängud, kuid K1 ei ole olümpiaala. Kas sel alal on aga olemas võistlus, mida võiks võrrelda olümpiamängudega ning kuhu võitlussportlased tahavad jõuda?
K1 võitluses sarnast suursündmust ei ole. On aga mõned ülemaailmse haardega turniirid, mille tipuks on maailmameistri tiitel ja sellega kaasnev tiitlivöö. Minu silmis on kõrgeim organisatsioon Glory Kickboxing, mida olen alustamisest peale sihtinud. Selle etapid toimuvad mitmeid kordi aastas eri linnades üle maailma.
Võrreldes näiteks kergejõustikuga on aga K1 keerulisem. Kui kergejõustikus jooksed 100 m ajaga 10.05 või kiiremini, siis pääsed normatiivi täitmisega olümpiale. Meil ei ole sellist objektiivset mõõdetavat tulemust, mille alusel võitlejaid reastada. Kõik sportlased kõigiga parimate selgitamiseks tahes tahtmata võidelda ei saa, ei ajaliselt ega füüsiliselt.
Glory Kickboxing’ule pääsemiseks peab olema põnev ja tugev võitleja, kuid palju sõltub ka mänedžeri oskustest ja kontaktidest. Lisaks on vaja õnne, et saaksid võimaluse end tõestada.
Sport ja treening ühendab inimesi terves maailmas. Milliseid sportimise positiivseid külgi sina sotsiaalsest vaatevinklist esile tooksid?
Sport on mõnus võimalus inimestel kõik muu kõrvale jätta ning ühiselt oma tervise eest hoolitseda. Mulle meeldib, et koos sportides on võimalik teist inimest paremini tundma õppida. Kui mul on kellegagi tulemas mõnes valdkonnas koostöö, siis võimalusel kutsun ta ühiselt sportima. Trennis näeb iseloomu – kas inimene on valmis pingutama, naudib, murdub, milline on tema võistlushimu, õpivõimelisus jne.
Oled juba mitu aastat olnud Under Armouri sportlane. Mis sellest alates, kui nende tooteid kasutama hakkasid, on kõige rohkem muutunud? Mis on nende valikust praegu sinu lemmik?
Esimene kokkupuude Under Armouriga oli aastaid tagasi USA-s ülikoolis õppides ning 2017. aastal oli mul väga hea meel, et Under Armour jõudis läbi Sportlandi Eestisse.
Praeguseks on kaubavalik tunduvalt suurenenud. Eriti meeldis, kui saadavale tulid korvpalli- ja jooksutossud. Sügisese kollektsiooniga tulevad ka Project Rock tooted, mis on lahedad.
Mu lemmiktoode on lihtne – treeningsärk. Nende lõige on ajaga aina paremaks läinud. Number üks valik on praegu must t-särk kollase kirjaga, mudel The MK1 Tee.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Iti-Pätrik Järve
Mängides ja leiutades: Asko Külmsaar esitab väljakutse nii treenitava kehale kui ka vaimule